Hetkel käib üks Pemmimees mul tööjuures, mure on selline, et tegi Globo krundiga alt, viskas musta läikiva pinnaka peale, tulemus: Tugev järelkuivamine, nn saared värvi sees ja kohati värv koorub lahti. Seega ei julge mina asja väga soovitada.
Ja õhusurve püstolis loeb sellest, kas on kõrgsurve või madalsurve püstol, mis läbimõõduga düüs ja mis värvi kasutad.

Endal küll sellist probleemi ei tekkinud, samas ma ei värvinud ka väga suuri pindasid. Ma arvan, et asi siiski millesk muus, mitte Globos. Kasutasin auto juures ka seda Globo täitekrunti ja ei olnud mingit probleemi, kattis ilusti ja sai väikesed ebatasasused sirgeks. Üks probleem siiski oli aga see oli tingitud liiga väikesest düüsist krundi jaoks (1,5) ja selle tõttu tahtis kohati kuivalt peale minna, kuid nii juhtuks iga firma täitekrundiga kui liiga väike düüs on.

Mustaga värvitud detailid on minu autoteemas nt mootoriruumi piltidelt näha, läigib hästi ja mingit järeluivamist ega koorumist pole.

Ma täpselt ei tea mis jama on, aga selline mure mehel on. Lahedus on arvatavasti auto kordus ülevärv.

Tegite garantii korras ära või pidi omanik mingi 50% maksma uue värvimsie eest ?

Omanik värvis ise oma auto, meie käest tuli pärast nõu küsima. Kust ta värvid ja muud tarvikud ostis ma ei tea. Tegin talle uue hinnapakkumise vähe kallimatele ja parematele toodetele, eks näis mis saab.

1.5 düüsiga saab väga edukalt kruntida. Krunt oli lihtsalt liiga paks.

Loomulikult saab aga täitekrundi mõte ongi selles, et ta on natuke paksem ja katab väikseid ebatasasusi paremini...tegelikult võib ju kõik materjalid nii vedelaks teha, et nad väiksemast düüsistki läbi läheks aga mis selle mõte on kui saaks lihtsalt suurema düüsi ja vähema lahustiga hakkama.

Kui teha projekti, siis toimib küll see variant ehk materjal saab kaua aega kuivada. Kiirtööna(näiteks täna krundid ja homme värvid) see variant ei sobi, kuna nii paks krunt lihtsalt ei kuiva ilusti läbi ja hiljem tekivad korralikud järelkuivamised. Ise eriti ei poolda seda nn "krundiga pinna sirgeks ajamist".
Krundi mõte on pigem ikka pindade/kihtide isoleerimine.

Selles mõttes olen nõus, et krundiga ei aeta pinda sirgeks aga täitekrundiga on küll hea nt pahteldatud kohti katta sest erinevalt tavalisest krundist, saab täitekrundiga väga kergelt pahtlis olevad väikesed augud ära täita. Samuti kui kõik pahteldatud ja krunditud on ning mingit teist tooni krunti peale udutatud (või siis selle spets kontrollpulbriga üle tehtud) siis on hea pika klotsiga lihvida kõik sirgeks (või siis leida madalad kohad) ilma, et kohe krundist läbi nühiks...aga eks kõik teevad asju erinevalt.

Saared värvi sees tekivad kenasti kui krunt on peale lastud paksult ja kinniti kogus täitesegus on vale. Koorumine tekib enamsti siis kui aluspind on sile ja kehvasti karestatud. Siis lööb hiljem aluspinna külge kinnitamata krunt ennast kuumaga lahti. Sama nali juhtub ka kui värv lasta halvasti matistatud vana värvi peale mille all on veel üks kiht värvi mis on samuti halvasti matistatud.
ST et nagu ikka tee hoolikalt ja nii nagu peab. Õppida saate omal käel ja rahakotil. Või vastavas õppeasutuses.

Järgikuivamine tuleneb eeskätt kas liiga valest materjali pealekandmis ja kuivamistemperatuurist või halvasti segatud kinnitist. Vahet pole kas pahtel või krunt. Kõige lahedamini lööb see välja algajate juures. Veetakse kümme pisikest erineva kinniti kogusega pahtlilabida täit kapoti peale ja siis imestatakse et valesti järgi kuivab.

Täite krunt on vahva asi. Krunt ja täite krunt on siiski kaks eri asja. Loevad nii paberi jämedused kui ka see mis temperatuuriga peale lastud. JA loeb ka kihi paksus ja kinniti kogus. KÜsite kui palju. Keeruline seletada, igal mehel omad nõksud.

Kõigil tuleb varem või hiljem ette ka järgikuivamisi kui ka muid asju. Veatut meest pole olemas.

Edu susserdamisel. Kui villand ei saa siis võib ju ka asja saada lõpuks.

Mina tean ainult lõppu, alguse ja vahepealsega pole kursis. Minu arvamus oli samuti, et krundi pind enne värvimist kohati lihvimata ning osad kohad läbilihvitud. Enda firmamargi toodetega pole sellist asja veel juhtunud.

Küsin lolli kuid konkreetse küsimuse: Kui autol põhja alt roostetab, kas võib roostesurmaga üle teha koledad kohad ja mastiksi peale panna?

Kas keegi oskab täpselt ära seletada, misasjad silikoniauke tekitavad? Oma kogemustest/tarkusest tean siis järgmisi asju:

Diiselküte(ka siis kui diisel auto on samas ruumis töödanud)
Osad autovahad ja poleerpastad(kui samas ruumis poleeritakse)
Silikoontooted ofkoors
Misasjad veel?

Probleem siis selles et tegin eeltööd korralikult, täitekrunt peale, lihvitud, silikoonpesu, vahalapiga üle, korralik ruum, korralik värviülikond ja ikka tulid silikoonaugud sisse. Ruumi sai paigaldatud just eelnevalt kileribakaardinad, kas on võimalik et nende pärast tekkisid?

Igasugused õlid ja määrdeained, deodorandid, isegi hammerite värvis pidi silikooni olema nt ja kui õigesti mäletan siis see aine mida kasutatakse, et klaaskiud vormist lahti tuleks pidi ka tekitama seda.

Kompressor võib ka õli õhusisse lüüa.