Pirnid
Alustame siis pirnidest. Levinud viga mis inimesed teevad on see et kõrge kelviniga pirne peetakse vingemateks. Tegelikuses on asi vastupidi. Mite suuremad kelvinid seda vähem valgust ja luumeneid on. Praktiliselt kõik üle 6000 kelvini on mõtetu kui sind üldse huvitab sinu turvalisus ja tulede eredus. Mis siis kõige parem pirn on? 4100-4300k. Sellise värvitemperatuuriga pirn eraldab kõige rohkem luumeneid kõgist teistest xenon pirnidest. Sellepärast autotootjad kasutavad neid veel tänapäevalki. Allpool on väike selgitav graafik. Nagu näha on 4100k just kõige “magusamas” kohas graafikul. Ta produtseerib peaaegu sama kelvini mis päike mis annab päevavalguse sarnase tulemuse.
Siin on ka üks hea selgitav tabel värvitemperatuuride kohta:
1500 k küünlavalgus
2700-2900 k kollaseks värvtud halogen udutule pirnid
-------------------------------
Kollakas valge:
3200 k päikeseloojang/päikese tõus
3200 k Premium H7 mitte-värvitud pirn
3400 k 1h enne koitu
-------------------------------
Valge:
4100 k Philips/Osram OEM HID D2S
5500 k ere päikeseline päevavalgus lõuna paiku
----------------
Sinakas valge
5500-5600 k fotoaparaadi välk
6000 k Philips Ultinon HID D2S
6500-7500 k Overcast sky
-----------------
Sinine:
9000-12000 k sinine taevas
-----------------
Lilla:
28000 k põhja taeavs
12000-30000 k UV valgus
Ilmselt olete kuulnud terminitest nagu D2S ja D2R. Kokkuvõtlikult on D2R HID pirn mis on disainitud xenon reflektor tule jaoks. Tal on erinev besa kui D2S’l, ning samuti on tal osa klaasist värvitud mustaks. Miks värvitud? Sellepärast, et blokeerida osad alad pirnist mis tekitaksid liialt suurt sära (inglise k. “glare”). See värvitud osa vähendab ka pirni luumeneid. D2R on võimalik ümber teha ka D2S pirniks. Selleks on vaja pirni pesale teha juurde üks sälk ning soovitatav on see värvitud ala maha kraapita. Samas praktiline vajaduse selliseks ümbertegemiseks tundub mõtetu. D2S on disainitud ainult HID projektori jaoks. Nad on täiesti läbipaistvad ja on nendest kahest kõige efektiivsem. Praktiliselt ainuke vahe nendel pirnidel on pirni pesas. All on pildid mõlemast pirnist.
Pilt D2R pirnist
Pilt D2S pirnist
D1S
D1S on edasiarendatud D2R, et suurendada ohutust ja elimineerida vajadus ballasti kinnitamiseks esitule külge või sisse. D1S pirnile on starter sisseehitatud, mis kõrvaldab vajaduse saata pirnini 23 000V.
D1S on prakselt D2S kus pirni põhi on maha lõigatud ja sinna otsa on siis starter kinnitatud. Mis tähendab, et D1S ei oma suuremat valgustatavust (luumenid on samad). D1S süsteem on backwards compatible - D2S pirn sobib D1S pesaga tule sisse. Kui paigaldada D2S pirn D1S pesasse siis on näha et pirni pesa sobib ideaalselt. Ainuke kaheldab asi võib olla pirni kinnitamine. (näiteks võin tuua, et uue kerega A6 kasutab D1S pirni, sinna õnnestus D2S pirn ideaalselt paigaldada. Kinnitusrõnga asemel on seal klambrid kasutusel nagu H7 pirnidel jne.) Suuri kinnitusrõngaid ei saa kasutada kuna suur starteri box jääb ette.
Ka pistik mis pirnine läheb on erinev. Kuna kõige suurem vool mis pirnini jõuab on 85V siis ei kasutata spets kõrgepinge pistikuid. D1R ja D2R erinevad omavahel samal viisil.
Pilt D1S pirnist
Ballastid
Mõned inimesed arvavad, et kui kasutada kahte erinevat ballastid ühe ja sama pirni peal, siis on nende heledus erinev. Õige vastus on ei. Ballastid on kõik ühesugused ja täidavad ühte ja sama eesmärki. (väheamlt 35W ballastid). Kui ballastitel on täpselt samasugused pistikud võib neid mõlemaid koos kasutada ilma, et peaks muretsema, et teie tuled näevad nüüd teistmoodi välja.
Kuigi enamus HID kitide valmistajad kasutavad omaloodud pistikuid ja ei kasuta enam D-tüüpi pistikuid. See tähendab, et neid ballasteid mis kasutavad teistsuguseid pistikuid, ei saa enam kasutada standardsete D2S ja D2R pirnidega. Need kitid tehakse selliste pistikutega sellepärast, et nad oleks universaalsed nende hilisemate varupirnidega. Kui jootekolb käes püsib on võimalik muidugi pistik ära vahetada.
Mis siis ballast üldse teeb? Ballast on nagu omamoodi muundur, ta muudab auto alalisvoolu vahelduvvooluks, et panna põlema xenon pirn. Ballastist väljub 23 000 V pirni poole tulede sisselülitamisel. Nö. Üles soojenemise jooksul pirnid lähevad järjest heledamaks. OEM ballastite puhul võtab see protsess enamasti 25 s. aaega. Odavamate aftermarket kitide puhul võib see kauem aega võtta mis omakorda vähendab pirni eluiga
Xenon pirne ei tohiks kiiresti järjest sisse ja välja lülitada. See ei tee pirni eluaele head. Kui sa oled kunagi näinud kuidas xenon pirni nö .vilgutatakse, siis võibolla oled märkanud, et pirn muutub korraks punakas-oranziks. Kui xenon pirn oskaks rääkida ütleks ta sii AI!
Juhtub see, et pirn on juba tekitanud Xenon gaasi valgustamiseks aga ei ole veel maha jahtunud sooladeks, siis aga lülitatakse pirnid jälle sisse ja pirnidese saadetakse jälle 23 000V käivitamiseks. Pirnides oli piisavalt Xenonit et valgust eraldada ning ei vajanud enam 23 000V surakat. Juhtmestik
Nüüd räägiks ühest asjat mis pole väga levinud kuid siiski peaks sellele tähelepanu pöörama, nimelt juhtmestik.
Paljud ilmselt ei tea millist ohtu võivad xenonid põhjustada kui nad ühendada halogen pirnidele mõeldud juhtmestiku külge. Xenonite paigaldamisel tuleks alati kasutada releesid. Sinu halogen pirnidega auto ei ole kunagi mõeldud toitma suure amprite ja voolutarbimisega ballastite toitmiseks. Ballastid vajavad tohutul hulgal ampreid käivitades ja võivad väga tõsiselt kahjustada juhtmestikku ja mitte ainult sellest kohast kuhu ballastid ühendatud olid. Me räägime siin tõsisest kahjust ECU’le, kaitsmekarbile ning kõige kehvemal variandil võib viia lühisteni ja tulekahjudeni väga vanade autode juhtmestikus, mis vaevu saavad hakkama vanade halogen pirnide toitmisega. Probleem on siin selles, et kui ballast “nõuab” voolu, siis auto peab selle kuskilt ka saama. Oletame et ühendasid xenonid OEM juhtmestiku taha. Lülitad tuled sisse ning ballast hakkab voolu tarbima. Võibolla juhtmestik ei saa hakkama sellise pingega ning hakkab seda kuskilt kõrvalt “laenama”. Enne kui sa arugi saad, oled sa juba nõrgestanud mitte ainult ühte, vaid mitut allikat, et toita ära ballastid. Sellepärast ongi releedaga eraldi juhtmestik vajalik. Sellisel viisil saab ballast voolu otse akult releede abil. Nii jäävad lülitid ja plokid terveks ning ballastid saavad oma nõutava voolu.
PÕHJUSED MIKS MITTE KASUTADA HID KIT’E
Alustaks sellest, et USA’s on HID Kitid illegaalsed, sellepärast et DOT ütleb nii.
Nende standardite järgi ei või kasutada HID pirni esitule sisse mis on mõeldud kasutamiseks halogen pirni jaoks. Üks reflektor on tehtud peene helendava traadijupi jaoks, teine aga helendava gaaskapsli jaoks. Tänapäeva reflektorid/projektorid esituledes on disainitud väga rangete standardite järgi ning isegi kui gaasikapsel asub täpselt samas kohas kus hõõgniidiga pirn, esineb ikkagi “hot spote” (mõned täpid mis on teel rohkem valgustatatud ning samas mõned kohad mis on vähem valgustatud), erinevad peegeldused kohtades kus neid ei peaks olema mis põhjustavad ka vastutulijate pimestamise. Selline on ameeriklaste põhjus miks on neil HID kitide kasutamine keelatud.
Mis tähendab, et HID kitid on must turg, DOT paneb kinni iga kitide importija kes on piisavalt suur et vaev ennast ära tasuks. Isegi off road ja show autodel ei või neid kasutada, ka nendel peab olema tänavakasutuskõlblik hid kit, mida võib siis importida.
Selle tulemusena on tuhandeid HID kit tootjaid, nad muudavad teatud aja tagant nimesid, tooteid, brände jne. Kuigi firma ise võib olla sama. See aga seab sulle piirangud kui sinu HID kit’iga peaks midagi juhtuma. Neil kehtib reegel, et iga 6 kuu tagant on jälle uus bränd turul.
Natuke lähemalt Kitide komponentidest, millised on nende probleemid ja miks neid ei ole soovitatav kasutada.
HID ballast on priniga kaasas käiv osa ning peab vastama elektriliste näitajate poolest täpselt pirni gaasi ja soolade segule. Vajadus on muuta 12V alalisvoolu umbes 24 000V vahelduvvooluks hetkeliselt, ning see järel hoida 85V ja 35W et pirn jääks põlema. See nõuab kõrge sagedusega transistoried mis eraldavad palju kuumust ja on kulukad. Väiksemad tootjad võivad komponentide pealt kokku hoida, ei oma võibolla veekindlaid ballasteid või on lihtsatl kehva disainiga ballast mis ei kesta kaua. All on diagramm mida ballast peab elektriliselt tegama:
Kit’id varieeruvad kvaliteedi poolest peaagu OEM standarditele vastavatest kuni sellsiteni mis isegi karvist välja võttes juba ei tööta. Tihedamad nähtused on vilkumine, kõrge sagedusega vilin, ülekuumeneimne või valguse katkestumine.
HID pirnide sees peab olema õige kogus metallilisi elemente. Tootjad peavad tegema nö kokteili sooladest ja gaasidest mis põleksid kaua, toodaksid ühtlase värvuse muutuse vananedes ning ideaalis moodustaksid hea värvi spektrumi. Kõik HID pirnid muutuvad aja möödudes siniseks ja valgustavad vähem. Väiksemate tootjate kvaliteeti ei jälgi aga keegi. Ühe aasta pärast ei ole sinul kui kasutajal enam kedagi kohtusse kaevata. Seevastu aga OEM tarbijad nagu autotootjad võivad tootjaid kohtusse kaevata või nendega lihtsalt enam mitte äri teha jne kui neil tekib palju probleeme pirnide elueaga millele nad peavad garantii andma.
Levinumad probleemid HID kit pirnidega on ebaühtlane valguse jaotumine ja erinev “color shifting” e. nende värvus muutub aja möödudes erinevalt mille tulemus on erinevat värvi pirnid. Rääkimata pirnide erinevast eluea lõppemisest. (siinkohal räägime ikka tõesti väga erinevast eluea lõppemisest).
Kogu see eelnev jutt oli selgitamiseks, et väiksematel tootjatel on madalamad standardid sest neil pole olulist kontrolli kuid seevastu OEM tootjatel on kõrgemad standardid. See on majanduslik olukord mis peaks seletama miks kasutada pigem OEM varustust.
Peale kvaliteedi standarditele peavad OEM komponendid jälgima värvi temperatuuride ja spektrumite regulatsioone. Ainus legaalne värv on nominaalina 4000k mida kutsutakse enamasti 4300k või 4100k. Kuna HID pirnid vananevad siis müüakse ka 5000k pirne mida kutsutakse “color match”-iks. (et uus pirn sobiks vanaga värvuselt kokku). Võimalik on osta ka 6000k OEM brändinguga pirne kuid need ei tule mitte kunagi uue autoga ostes kaasa. Need pirnid on mõeldud ainult showautodel kasutamiseks.
Kokkuvõtteks võib näha et HID kitide turg on üsna reguleerimata mis kasutab ära inimeste teadmatust valgustusest ja selle tõttu on soovitatav kasutada OEM komponente nende standardite ja kvaliteedi tõttu.
Mõned filmid Hella poolt mida võiks vaadata:
Halogen/Xenon
Bi-Xenon
Cornering Light
Bending Light
Adaptive Front/Lighting System
Kõik see jutt pärineb http://www.hidplanet.com/forums foorumist. Teksti autoritelt on küsitud luba selle tõlkimiseks ja siin avaldamiseks. Osa teksist on ka pärit http://faqlight.carpassion.info kus on veel palju muud infot lugemiseks. Tasapisi üritan huvitavamaid teemasid siia ümber tõlkida.
Kõige selle kokkuvõtteks siis ka minu enda kommentaar. Üldiselt rusikareegel on see, et reflektoriga tule sisse ära HID kiti pane. Enamus juhtudel läheb valguskiire muster paigast ära, tekivad “hot spotid” ja pimestatakse vastutulijaid. Enamus projektoriga tulesid suudavad enamvähem normaalselt valguse ära jaotada ilma et vastutulijad pimedaks jääksid. Niiet jah, seal põhimõtteliselt on neid võimalik kasutada. Eestis jällegi peab olema automaatne tulede kõrguse regulaator (ei ole see nupp salongist millest saab tulesid üles/alla liigutada) ning tulede pesurid.
Kuid, nii reflektor tule puhul kui ka projektoriga tule puhul jääb HID kiti kasutamise puhul tulemus ikka tunduvalt alla tehasest tulnud xenon tulede. Miks selline erinevus tuleb on näiteks sellest, et halogen pirni puhul tuleb see vähenegi valgus jaotada võimalikult tee keskele, et kõige paremini oleks valgustatud tee keskmine osa. Xenon pirnid on tuduvalt valgemad ning on sellepärast jaotatud ühtlaselt nii tee keskele kui ka külgedele. Ning nagu eelnevas tekstis ka kirjas siis on nende kahe erineva pirni tööpõhimõte täiesti erinev. Idee oleks sama nagu mina(lühinägelik) kasutaksin oma vanaema lugemisprille.
Üldiselt USA’s kui ka mujal maailmas on üsna eduliselt levima hakanud selline tegevus nagu “retrofitting”. Eestikeeles oleks selle vaste siis järelpaigaldamine. Idee on siis selline, et kasutatakse OEM luupe, ballasteid ja pirne ning ehitatakse need olemasolevate asemele (enamasti ka reflektor tulede asemele). Tulemuseks on ühtlaselt jaotatud valgus mis on teravalt ja korrektselt ära lõigatud, tunduvalt valgem ning turvalisem nii endale kui ka kaasliiklejatele. Kui googeldada xenon retrofitting siis peaks piisavalt vasteid ka tulema erinevatest foorumitest koos pildimaterjalidega ja õpetustega.
Mina ostin endale kah alguses xenon kiti (8000k kusjuures
), ning ei jäänud rahule. Uurisin netist ringi ja sattusin kah selle retrofittingu peale. Nüüd olen enda autol seda juba 2 korda teinud. Alguses olid A6 bi-xenon luubid sees ja nüüd on uue C6 A6 luubid. Mina igatahes olen väga rahul. Puudu on mul veel kõrguse regulaator kuid see on kah peagi tulemas. Ühesõnaga propageerin kindlasti seda tegevust, ning võiks vähemalt korra kaaluda enne kiti seotamist, sest neid jubedaid siniseid ja pimestavadi autosid on meie teedele järjest rohkem siginenud(ilmselt kitide hinna languse tõttu), ning peale selle, kes ei tahaks oma autole Häid tulesid.eBays on kõvasti müügil neid erinevaid projektoreid, ballasteid jne. Kitide hinnad on nüüd küll alla läinud kõvasti, kuid ma usun et see lisainvesteering ja töö projektorite paigaldamise näol tasub ennast kindlasti ära. Erinevatel projektoritel on kah suur vahe, parimateks lähituli xenon luupideks peetakse Honda S2000 luupe. Parimad bi-xenonid aga Acura TL pealt pärit, samuti on üsna head Infinity FX omad ja Lexuse SC430 ja paljud teised. Kel huvi asja vastu siis soovitan lugeda hidplanet.com foorumit. Seal on väga suurtes kogustes pildimaterjali, selgitavat teksti jne. Foorumit enne lugeda ei saa kui peab registreerima.
Kellel on veel küsimusi kas siis konkreetsemalt selle järelpaigalduse ja projektorite koha pealt või siis üleüldisemalt xenonite kohta siis võib siia teemasse oma küsimused postitada. Saaks nende põhjal siis seda postitust siin muuta ja täiustada mis inimestele segaseks on jäänud.
Paar videot HID kitidest:
http://www.youtube.com/watch?v=W4RdiDP0wfs&search=Hidding
http://www.youtube.com/watch?v=bcnfAUWp-ck&search=Hidding
Natuke terminoloogiast kah. Projektorite nimetused on tulnud sellest, et mis auto peal on teda esimesena kasutatud. Näiteks on SC430 just sellise nimetusega kuna pärineb Lexus SC430 pealt ning on valguskiirega mida pole varem nähtud. Sama jutt kehtib S2000 kohta jne. Audidel näiteks on RS6 projektor, kuna bi-xenon tuli esmalt kasutusele RS6'ga 2003 aasta. (tegelt vist veits varem juba, aga seal ameerikas on need asjad natuke nihkega).
Ja lõpetuseks mõned pildid kuidas näeb välja üks edukalt lõpuni viidud xenon järelpaigaldus ning kuidas näeb välja mitte nii väga õnnestunud HID kiti paigaldus:
Üleval on Lexus SC430+selge klaasiga lääts, all on MB E55 projektor, ehk siis sama mis on uue A6 sees ja ka paljude bemaritel jne. (mõlemad on loomiliult xenon projektorid, lihtsalt see E55 paistab maru hädine selle SC430 kõrval välja
S2000 projektor Subarule paigaldatud, nagu ka pildil kirjas
Jälle SC430(siin on originaal luubiga, peaks olema hägune luup mitte selge). Minu isiklikud lemmikud. Prakselt vist kõige laiemad ja heledamad projektorid. S2000 on põhimõtteliselt samaväärne.
Ja siin siis HID kit Chrysler Neonil:
Ja lõpetuseks üks päris hea võrdlus OEM xenonite ja Kiti vahel:
2005.a. Mercedes Benz C klass OEM Xenonitega:
1993 Honda Accord JDM headlights ja HID kit:
02.01.09: Lisasin infot D1S pirnide kohta.
