Väikese kokkusaamise võiks teha küll, mul esiuksed tehtud Abrise mattidega (2 kihti). Oma kogemus ütleb samas, et ka ukseplekk ise võib erinevatel autodel olla ikka üsna erinev, japsidel ja hiinakatel on värvi külge teinekord natuke plekki ka pandud.

Tõnu

mul saab taga ust esimesega kenasti võrrelda, japs mul on ja tagumine läriseb koputades, nagu buumeri tagaluuk, kui sinna mingi suurem vurr visatud on.
aga siis oleks tark kui saaks võimalikult palju erinevaid materjale iga mats paneb kirja mis tal on ja kui palju, kaua seal olnud on vbla (mai tea kas aeg mängib seal rolli, ehk mõni targem teab, kuidas nad ajaga väsivad) igatahes jah, üks suurematsorti koputamine korraldada

Tänud, et vastasid. Liigun viakselt edasi, Sokrateselikuklt.... küsimustega.
Kas lahtitulemise oht ei või tulla alusmaterjali puhastamisest? Mul on aulo küll päris palju külma saanud aga lahti pole veel midagi tulnud (isiklik kogemus). Paigaldamine - kui tal on foolium peal, ei ole ta elastne, kas ei või juhtuda, et painete kohalt lahti jääda, siis on ka tegelikkuses effekt väiksem?
Kõige enam aga tahan ma teada seda 5 kraadi värki... kas see on konkreetselt katsetatud (siis kuidas ja mis tulemused olid teistel materjalidel) v. on see info pärit internetiavarustest, või teklaammaterjalidest.
Ehk, küsimus jääb... kuidas saab kergem, väiksema kontaktpinnaga (potensiaalselt) materjal summutada rohkem (füüsikaliselt on seda raske mõista, minu arust)?

Tänud kõigile kes on siiani vevunud, asjalikult, vastama.

Kirjutan siia ka ise kohe juurde, ühe mõtte. Nike Soundi puhul võiks korraks rääkida ka erinevast materjalipaksusest.
Kui küsite miks, siis seepärast, et metallil ja bituumenil (olgu see praegu nii) on erinevad näitajad soojuspaisumisel.
Vaadates tehasest tulnud, olles neid avanud ja sulgenud, tean väita, et tehases kasutatud pigimatid on pragunenud. See, omakorda, on mind viinud ideeni, et kui tehases paigaldatakse pigimatt e.v. puhtale pinnale siis suudab see nii kõvasti kinni liimuda, et pigem praguneb kui tuleb lahti. Siin on aga juhtumid kus pigem tuleb lahti kui praguneb.
Minu jaoks jääb siis küsimus lahtiseks, et kas on aluspinda vähe pestud või kasutatud näiteks liiga paksu materjali, mis ei anna järgi. (Lihtsalt hüpotees).

Rääkiks ka oma kogemusest 4 mm Nikesoundiga. Autoks E36 sedaan. Tehtud sai 2 aastad tagasi pagasnik. Õues võis olla -10 kuni -15 kraadi külma, garaažis võis olla heal juhul 0 kraadi.



1. Pole lahtitulemise ohtu- Pole mina veel küll täheldanud et kuskilt lahti kooruks ega mõraneks.
2. Kergem - Võrreldes Dynamati Dynamat Trunk Kit Xtreme ja Nikesoundi kaalu mis kulub 1 ruudu peala siis tuleb erinevus 3 kg Dunamati kasuks. Mul kulus 2 pakki seega 1.6 ruutu. Seega vahe kaalul on 6 kg. Siit tekitab küsimus kergus, kui mul on pagassis a´la 70 kilo jagu lisa varustust helitehnika näol, ei usu eriti. Ja kui võrrelda hindu mõlemal tootel: Dynamati Dynamat Trunk Kit Xtreme-2000eek ja Nikesound-250eek x 2 =500eek siis ma küll ei näe pointi sellel kergusel.
3. parem paigaldada .ei pea kuumutama.- Võibolla küll, aga kui käia välja 4 x suurem summa siis pole probleem kuumutamise.
4. hikesound alla 5kraadi ei anna enam õiget effekti- Minu arvates on see 5 kraadi jutt bs. Mul on pigitatud pagassi põhi, rattakoopad, küljed ning pagassi luuk. Enne pigitamis ja pärast pigitamis on auto tagaosa tunduvalt vähem plärinavabam, olenemata kas väljas on -15 või +25kraadi.

Seega see jutt et, kui on odav siis on jama võiks jätta sinna "sauna kus naised rääkisid". Nii kaua kuni, ma ei ole oma raha peale vihane ning odavam annab sama tulemuse kasutan sootsamat.

Niisiis, võttes arvesse enda kogemuse ja eelneva kirjutaja... julgen väita, et materjalide püsivuses (liimiomadused) ei tohiks vahet olla. Pigem eeltöö ja pinna küsimus.
Üles jääb küsimus mismoodi suudab dynamat oma tööd paremini teha (e. füüsikaliselt, mida ja kuidas ta effektiivsemalt teeb)?

Enne järgmisi küsimusi, soovitan selle lehe läbi sirvida

http://www.sounddeadenershowdown.com/cgi-bin/index.cgi

Tänan soovituse eest, lugesin selle läbi. Kas sina ise ka selle läbi lugesid? Oled postitanud siia teema "keegi rääkis" seal on kirjas, et mees on testinud aastaid summutusmaterjale ja lõpuks teinud enda oma. Mingit selgitust miks ja kuidas see töötab ei ole. Juhiksin su tähelepanu, et ta ise EI KASUTA dynamati tooteid... seega juhatasid sa mind lehele kus saan kinnitust, et dynamat on pointless (vabandan banaalse sõnakasutuse pärast, see on tinglik väljendus). Vaatasin ka lehel toodud hindasid, need on öö ja päev võrreldes dynamati imetootega.

Või oli selle lingi soovitamisel mingi imeline mõte, mis minust mööda läinud on.

Ainuke asi millele ma sealt kinnitust sain on minu isiklik ja subjektiivne arvamus, et auto 100% katmine materjaliga ei ole mõtekas.

et siis probleem seisneb mitte selles, kumb on parem, vaid sellest, miks dynomat heli effektiivsemalt summutab kui näiteks nikesound või ehitus materjal?
olen ma probleemist muidu enamvähem aru saanud? ja viktor... ma tahaks näha kuidas sa selle dünomati sealt ühes tükis alla saad suht võimatu tatt on see.

olen päri, et vbla tõesti dünomat nakkub paremini, aga mind ennastki huvitab, mis/kas temas siis heli paremini summutab kui tavaline pigilapp.

aga edu sõnasõdadele.

Ju siis dynamat on valmistatud teistsugustest materjalidest kui nikesound vms ning nendel on vastavalt teistsugused parameetrid. (Dynamati lehelt: "Dynamat Xtreme is a patented, lightweight elastomeric butyl and aluminum constrained-layer vibrational damper") Nikesound on vist bituumenmatt kui ma ei eksi. Sama hästi võiks justkui juurelda selle kallal miks teras on tugevam kui alumiinium või vastupid.

Kui nüüd vaadelda selle mätta otsast, et kas kas Sinu seisukohast on mõttekas teha see suur lisakulutus ning panna nikesoundi asemel dynamat, siis vastus oleks - tõenäoliselt mitte.

Lihtsalt minu arvamus.

sama venna lehel oli varem ohtralt "datat" aga nüüd on ta selle asendanud "infoga" unustades sinu jaoks vajaliku viite "datale".
varasemal leheküljel rääkis ta pikalt kõikide olemasolevate materjalide testimisest. kahju et seda enam seal üleval pole. vandenõuteoreetikud ilmselt arvaks et ta oli sunnitud maha võtma, sest seal oli liiga puhtal kujul näha eri materjalide omadused koos kaubamärkidega. põhijäreldus oli tal see, et kummeeritud pigimatid (butüülmastiks?) on ühtviisi head ja pigid on ühtviisi halvad.

uue vibravastase materjali kohta ta väidab, et vibratsiooni vastu aitab kõige paremini, kui vibreeriva membraani peale paigaldada viskoosne materjal, mille peale omakorda samasuguse pindtihedusega membraan.

põhjus on siis selles et kui üks membraan hakkab välise mõjutuse tõttu omasagedusega vibreerima, siis üle viskoosse vedeliku kandub vibratsioon teise membraanini, millel on täpselt sama omavõnkesagedus ja see hakkab vastandfaasis võnkuma.
mida suurem on membraanide pindtiheduste erinevus seda väiksemaks jääb pindade omavaheline resoneerimine ja seega ka laine liikumine takistavas keskkonnas ja seega energia sumbumine.

tegelt ma arvan et kuna tegu ei ole mitte vedela vedelikuga membraanide vahel vaid hoopis suure viskosssusega pigiga, siis ei ole see teise membraani massi täpsus nii oluline.. kui neeldumine oleks nõrgem, siis oleks olulisem, et pinnad hästi resoneeriksid.
ennemini on efekt selles et kui lisamembraan väga raskeks ajada siis läheb summaarne omavõnkesagedus alla.

see kõik on minu isiklik arvamus ilma mingite viidetega. pöörake ümber kui mingit muud põhjust teate.

Tänud AndresA, et võtsid vaevaks siia mõned read kirjutada.

Seda, et on kergem paigaldada on suht teema alguses SPL'i postitusest võimalikvälja lugeda. Edasi aga on pro ja con argumente nii nakkuvuses kui muus. Tõin ka eelnevalt näite, et tänu oma kaalule muundatakse vibratsioon (e. heli) soojuseks. Kui Nike Soundi puhul on teguriks kaal siis kuidas saab teha sama töö kergem materjal? Sealt ka küsimus mis teeb seelle asja nii unikaalseks... kuna tegu peaks olema elementaarse füüsikaga ei tohiks asi nii raske olla Võimalik on ju, et ka mina mäletan kooliajast midagi valesti aga kuna olen skeptik, on mul kiiretesse ja lihtsatesse lahendustesse vähe usku

mitte kaal ei muuda vibratsiooni soojuseks. vaid "vedelus" ehk siis osakeste liikumine ja selle liikumise käigus tekkiv sisehõõrdumine.
pigimati ja butüüli vahe ongi see et pigimatt on "vedelas" olekus väiksemas temperatuurivahemikus kui butüül. külmas muutub tahkemaks (ja kaotab seetõttu vibratsiooni neelamise võimet) ja kuumas hakkab voolama.
butüül on kummisarnane, seega ei voola ta kuumana minema. ilmselt on ka tahenemise temperatuur madalamal

aga on ka muid butüülimatte kui ainult dynamat. stp näiteks.

Väga asjalik, kahe viimase postitusega on see tööpõhimõte lahti seletatud ja selle teooria järgi on võimalik, et karmimates oludes on butüülmaterjalid paremad kui bituumen. Eks igaüks otsustab ise kas see on piisav põhjus investeerimiseks. Vaadates kasvõigi eelnevelt toodud lingil
http://www.sounddeadenershowdown.com/cgi-bin/index.cgi on tegelikult vajaminev kogus ja seega hind hoopis väiksem kui see mida olen heliisolatsioonis kohanud.
Tõesti on kahju, et seda vana infot seal enam alles ei ole, erinevate materjalide võrdlust olen ammu otsinud, leidnud ei ole. On sul meeles veel tootaid (peale Dyna ja STP) kes võisid seal võrdluses olla. Soovitavalt parema tulemusega.


Mõni, kellel on volitused, võiks selle teema vahelt ära kustutada selle ühemeheteatri mis siia teemasse on põimitud.

Aga, teemasse, olen Don Sambrook'iga (http://www.sounddeadenershowdown.com) mõned päevad ühenduses olnud. Põhimõtteliselt on tulemus sama mis siin viimaste postitustega välja on tulnud. Küsides tema katsete kohta oli vastus ühene, neid pole võimalik enam vaadata. Täpsustavatele küsimustele, et miks on temaarust bituumen liiga ebastabiilne, pole ma veel vastust saanud. Üheselt soovitab ta muidugi butüüli baasil materjale.

Püüan mingi lühikese kokkuvõtte/tõlke teha lähiajal.

Tundub, et mujal asjatundjatele e iolegi mu küsimused liiga rasked. Kui midagi asjalikku teada saan, mida siin ei ole, viskan ka selle siia.

Edu kõigile.