Plaanis on üks Mondeo turnier mk3 veidi vaiksemaks teha ja sellega seoses sai hangitud veidi pigimatte. Et tegu universaalkerega masinaga siis esimese asjana on plaanis katta pagasiruumi põhi, varuratta pesa ja tagaküljed. Edasi lähevad juba uksed (koos orig kõlarite väljavahetusega), kapott (niipalju kui seda saab, ribisid ja tugitalasid seal omajagu) ning viimasena rattakoopad. Aga küsiks teadjamatelt, mida kusagil peaks kasutama? Hekel on olemas 2mm STP Vibroplast M1 ja 4mm STP Bimast Bomb. Kuna kogu asja eesmärk on auto vaiksemaks tegemine püüdes kaalu mitte väga suureks ajada, siis kuhu tasuks panna M1-te ja kuhu Bomb-i? Lisaks veel, et pagasiruumi on plaanis ehitada küljele woofer ja kogu projekt kokkuvõttes tulema rohkem SQ kui SPL. Eesmärgiks on ikkagi kvaliteet.

Enda Mondeol kasutasin 2mm STP Vibroplasti. Tegin esiuksed sellega üle, kapoti tegin niipalju üle kui sealt tugevdus ribide vahelt plekki paistis, taga luugi tegin üle, pagasiruumis panin mõned ribad külgedele ja terve lae tegin üle sellega ja panin lakke veel ühe rulli vilti.
Uksed käivad küll kuidagi teise häälega kinni ja katus ning taga luuk ei vibreeri kah enam nii palju aga muidu väga vahet aru ei saagi.
Oleks ma teadnud, et nii vähe kuuldav vahe on siis ei oleks hakkanud seda tegemagi.
Ma ootasin mingit drastilisemat vahet nagu paljud räägivad aga tundub, et Mondeol on tehase poolt juba piisavalt heal tasemel heli isolatsioon, et suurt vahet ei ole. Võibolla kui terve auto sellega üle teha siis oleks vahe rohkem kuulda aga mina enda auto puhul seda kuulda ei suutnud.
Olen ühe sellise Mondeo täielikult juppideks lammutanud(mul üks selline varuosadeks) ja pagasiruumis ja põhjale on pigimatti päris palju pandud juba tehasest.
Esi ratta koobastesse ei osanud mina kuhugi pigimatti panna kuna nad on sellise imeliku kujuga ja ei olnud nagu sellist pinda kuhu sooviks pigimatti panna, taha ratta koobastele saaks panna küll.

kui katse-eksituse ja kogemus-folkloori alusel tegutsemisest villand saab, siis tuleb appi võtta teaduslikud vahendid.

1) varustada kõikmõeldavad pinnad akselomeeter-kiipidega. teha testsõit. analüüsida kuuldavaid vibratsioone. ja töödelda vastavaid allikaid ja pindu.

2) konstrueerida paljudest mikrofonidest koosnev mõõteseade. näiteks kera või risti kujuline konstruktsioon. riputada see sõidu ajakas salongi keskele. sellise mõõteriistaga peaks saama heli(müra) allikate suuna määrata. kas paremini kui inimkõrv, seda ei tea. ilmselt on probleem peegeldunud ja originaalmüra eristamine.