Tere,

Küsimus selline, et kas oleks võimalik kasutada autot ennasast bassikastina? Tagaistuja seinte sees siuke paras ruum ja asukoht.




Kui oleks see reaalne siis teeks mõlemale poole nii. Kuna tuleks mõlemale poole, kui suured peaksid bassi elemendid olema? Võin teha lisa mõõtmisi. Kas oleks vaja heliisolatsiooniga seest veel omakorda teha, või millega? Lahtise seina teeksin puidust või mingist fiibrist või midagi:!?
Ühesõnaga igasugune nõu oleks oodatud.

Auto plekk on liiga õhuke

see on jh liiga õhuke. mul on auto pagassis (sedaan) kast koos 350w passika ja 500w passikaga. kast keset pagassi aga auto küljed kolisevad nii mis jube. kui sellest kast samast materjalist kast teha siis oleks küll ainult mõttetu pleki kolin .

aga tee kerekumerusega täpselt sobiv klaasplastist kast.

Voi mingi fiiber akki? Saaks nagu otse seintele määrida. Kus teemas seda edasi ajada? Voi oskab keegi oelda kust saab materjali ja kuidas teha?

Ma olen korra miskit sellist teinud. Pildimaterjali vist rohkem pole alles.
Tegin kuidagi nii, et paarist tükist, toppisin need sisse ja siis liitisin kokku

Ei saa paris tapselt aru, kuidas see kast moodustub ? Voiksid veel voimalikult detailselt protseduuri kirjeldada ja koige tahtsam, kuidas tulemus sai?

Moodustus nii, et tegin algul miskid mõõdus kujuga jupid valmis. Üks külg jäi lahti, need mis omavahel vastakuti olid. Tegin täpselt nii suured jupid, et mahuks aukudest läbi, sest midagi lõikama ei tahtnud hakata. Seejärel nn subwoofri kohast sai lahtised kohad omavahel kokku liidetud klaasriidega (ülejäänud enne samast materjalist. Eks ta paras meisterdamine oli. Lõpptulemusega selles osas jäin rahule, et pagasnikuruum jäi kõik alles, Peugeot 206-l see väga suur ei olnud. Litraazi katsusin ka enam vähem tehase soovitusliku juurde saada, tegemist oli nn inverterkastiga, mis ei nõudnud väga suurt kasti. Elemendid olid 8" DLSid. Kas ta nüüd ka kasti kujult ideaalne jäi on kaheldav, aga eesmärk oli ruumi ärakasutamine ja selles osas võis rahule jääda. Pilt on selles mõttes natuke petlik, et esimene pilt on kõrvalistoja omast ja teised 2 juhi poolt, seega esimene vs teised 2 peaks peeglis vaatama.

Palun pilte mitte tsiteerida.
Kasti kohta uuri vanemaid teemasid, märksõnaks klaasriie.

Tõnu

Natuke upitaks teemat.

Olen siis otsustanud sellise lahenduse kasuks, et siiski teen bassikasti valmis, mille ma siis paigaldan sinna kere õnarusse.
Kust ma leiaksin mingi tabeli või midagi, mille järgi otsustada kasti suurust- bassielemendisuurust. Umbmäärane näide: 8'' bassielemendi jaoks on vaja vähemalt ~40 liitrist kasti. Või äkki oskab keegi seda mulle öelda

Tee kast nii suur kui saad, hiljem mõõdad litraaži ära ja selle järgi valid kõlarielemendi ning teed esipaneeli koos rõngaga?
Või ei peagi tingimata enne valmis tegema aga pigem vali max kastimahu järgi element kui vastupidi.
8" üldjuhul ei taha suurt kasti ja on nt 10" millele sobib ka nt 12L kast.

AGa huvitav kust sa litraaši võtsid? Ma olen kuulnud mitmest kohast ainult pigem seda et 8'' mingi 40l ja 10 vapsjee 50,60litra. ET huvitav lugu küll nüüd!?

Aga miks ma neid liitreid üldse küsisin on see, et kui 10'' tahab mingit 50l ja mu auto küljekarp mahutaks aint kuskil 20,30, siis peaksin midagi muud välja mõtlema ja sinna karpi ei saakski teha.

Lisaks leidsin ühe jutu elfafoorumist ja tsiteerin Ripspeedi päris informatiivset ja kasulikku juttu:


"Kinnine kast

Kinnise kasti puhul on tegemist klassikalise kastitüübiga, mis pärineb 1949. aastast, kui Harry Olson selle patenteeris. Kujundus on ajahambale edukalt vastu pannud, ning seda kasutavad paljud auto- ja koduaudio süsteeme tootvad ettevõtted.

Kinnises ruumis kontrollib bassikõlarit kasti sisse „vangistatud“ õhk. Tulemuseks on vedrulaadne süsteem, sest sissepoole ja väljapoole liikudes tekitab kõlarimembraan rõhu suurenemist või vähenemist kastisisest õhku kokku pressides või hõrendades. Kuna kasti sees olev õhk üritab rõhku välisõhu omaga tasakaalustada, siis tulemuseks on jõud, mis avaldab mõju kõlarimembraani liikumisele. Mida rohkem membraan liigub sissepoole või väljapoole, seda suuremat rõhku avaldatakse kinnise kasti „õhuvedru“ poolt vastassuunas.

Mida suurem kast, seda väiksem on siseõhu poolt avaldatav surve bassikõlari membraanile. Tulemuseks on see, et süsteem suudab mängida madalamaid sagedusi ning üldine sageduskarakteristik on ühtlasem (madalam Qtc väärtus), samas tuleb see kõik võimsuse arvelt. Ajades taga üha madalamaid sagedusi on oht teha liiga suur kast, mis vähendab juba tuntavalt süsteemi tõhusust.

Väiksema kasti puhul on sisemisel „õhkvedrul“ suurem kontroll bassikõlari memraani liikumise üle. Plussiks on suurem võimsus kuid miinuseks see, et süsteem ei suuda mängida nii madalaid sagedusi kui suurema kasti puhul ning tekib rohkem ebatasasusi sageduskarakteristikusse (kõrgem Qtc näitaja).

Iga korralik kõlaritootja on andnud oma kinnisesse kasti mõeldud elementide jaoks sobivad kastimahud mille piires basskiõlari heli on kvaliteetne. Nendes piirides saab süsteemi täpselt oma maitse ja vajaduste ning auto siseruumist tulenevate iseärasuste järgi paika häälestada.

Plussid: Kompaktsus, helikvaliteet
Miinused: Madalam helirõhk kui inverterkastidel, ei mängi nii madalale kui inverter või bandpass kastid.







Inverterkast

Inverteravaga kastid on tegelikult juba vanemad kui kinnine kast. Disain patenteeriti A.C. Thuras'e poolt juba 1932. aastal. Alates sellest ajast on neid pidevalt täiustatud. Nähtavasti kõige rohkem tööd inverterkasti arendamisel on teinud A.N. Thiele ja Richard Small, mistõttu kõlarikasti/kõlari parameetreid nimetatakse sageli Thiele-Small parameetriteks.

Õhukanali lisamine võimaldab süsteemil lõigata kasu ka kõlarimembraani tagumise poole poolt tehtavast tööst ning seeläbi kõvemini esitada madalaid sagedusi. Inverterkanalisse jääva õhumassi kõlaomadusi muudetakse kanali füüsiliste mõõtmete suurendamise või vähendamisega.

Inverterkastis on kõlari parameetrid, kastisisene mahutavus ja inverterava suurus omavahel väga tundlikult seotud. Kui need parameetrid on omavahel korrektselt seotud siis on kõlarimembraani tagumise poole poolt tekitatav helilaine sellise viivitusega, et ühtib täpselt membraani esimese poole tekitatud lainega. Tulemuseks on helilaine, mis vastavas sagedusalas annab suurema helirõhu kui kinnine kast. Õigesti konstrueeritud inverterkast annab sub-bassi sagedusalas (20hz - 60 Hz) umbes 3dB kõrgema tulemuse kui kinnine kast.

Inverterkasti üheks heaks omaduseks on veel see, et tänu õhukanali kasti ja kõlari koostööle väheneb membraani liikumisamplituud ning seeläbi ka kõrgema helitugevusega kuulates moonutus sagedusalas mille jaoks inverter on häälestatud. Kahjuks pole head ilma halvata, nimelt sagedused allapoole inverterkanali häälestussagedust hakkavad järkjärgult kõlama nii nagu poleks kõlaril üldse kasti ümber.

Suurenenud võimsus ja väiksem moonutus kõige „magusamas“ bassisagedusalas (35-60 Hz) on põhjuseks miks paljud kodukõlarid ja suurevõimsuselised helisüsteemid kasutavad bassihelide taasesitamiseks inverterkasti. Mingil põhjusel kasutab ka suurem osa helistuudiotest lindistuste taasesitamiseks just seda kastitüüpi.

Võrreldes kinnise kastiga on inverterkasti oluliselt raskem korralikult mängima saada. Kasti tegemisel on soovitatav täpselt jälgida tootjapoolseid nõuandeid või otsida abi mõne kogenud kastitegija käest. Vale mahu ning ebatäpsete inverterkanali mõõtmetega on väga lihtne kogu tulemust ära rikkuda ning tagajärjeks võib lisaks kehvale helile olla ka rikutud bassikõlar.

Plussid: Suurem helirõhk, kast mängib madalamale kui kinnine ning sagedusvahemikus, millele inverter häälestatud on, tekib vähem moonutusi.
Miinused: Kasti on raskem teha ning ka mõõtmed on reeglina suuremad kui kinnisel kastil."

Aga siinkohal tekibki jällegi küsimus, et kui mõlemal kastil on palju miinuseid plusse jne, siis ikkakgi on see kõige kõigem ja kuidas kus kes seda teha oskab jne.
Eesmärk on siiski saada mitte lihtsalt hea, aga väga kvaliteetne heli lihtsalt ise kuulamiseks nautimiseks, ehk siis peaks olema laia sageduslikult mängiv bassikast, millel oleks hea ja sügavalt tundub kostuv helilaine jne. Kuna niiguinii autot olen otsast lõpuni ise ehitenaud ja arendanud, siis on seda soov ka lõpuni teha. Seega on mul vaja saada informatsiooni kõige selle kohta ja või kedagi kes oskaks nõu anda, kasvõi mingisuguse tasu eest.
Näiteks teema alguses olevast autost rääkides, kas siis peaksin inverter või kinnist kasti kasutama? Ideaalis tahaksin 12" elementi kasutada, seega mis peaks kasti litraaz olema, kus ja kui suur ja mis kujuga peab õhukanal olema jne jne.
Ma ei taha uskuda, et ma olen esimene inimene SIIN foorumis kes midagi sellist taga ajab ja kui olengi, siis kuhu peaksin pöörduma.
Usskumatu, et nii lihtne asi on nii keeruliseks läinud .

Tervitustega,

Artemide

kvaliteetse ja ühtlase bassi ihalejatele on autos kinnine kast ideaalne, selle langev karakteristik -12 dB oktaavi kohta sobitub täpselt auto kere võimendusega.

et keegi sulle saaks nõu anda milline kast siis teha on vaja elemendi täpseid andmeid.. olen ise ka täielik algaja aga niipalju juba tean

mina teeksin inverter kasti.. tundub parem lahendus minumeelest..





Näiteks teema alguses olevast autost rääkides, kas siis peaksin inverter või kinnist kasti kasutama? Ideaalis tahaksin 12" elementi kasutada, seega mis peaks kasti litraaz olema, kus ja kui suur ja mis kujuga peab õhukanal olema jne jne.
Ma ei taha uskuda, et ma olen esimene inimene SIIN foorumis kes midagi sellist taga ajab ja kui olengi, siis kuhu peaksin pöörduma.
Usskumatu, et nii lihtne asi on nii keeruliseks läinud .

Tervitustega,

Artemide[/quote]

Inverterkastid on üldiselt tunduvalt suurema litraaziga kui kinnised, seal külje sees ei ole sul piisavalt ruumi inverterile. Kõige mõistlikum on sul teha sinna nii suur kast kui vähegi võimalikja võtta 8 või 10" element mis tahab võimalikult väikest kasti, a la Peerless XXLS vms. Helikvaliteedile orienteeritud autodes ongi enamasti kinnised kastid.