Võtan omale õiguse postitada siia üks täitsa lahe kiri, mille kirjutas minule ja paarile sõbrale mu elukaaslane:
Tere,
Mul on ülihea meel teada anda, et minu kallis isa, Margus-Hans Kuuse, kes on Baltikumi staažikaim autoajakirjanik, on lõpuks avanud esimese omanäolise autode-teemalise kodulehe:
http://www.automobilia.ee/Lisaks sellele, et Automobilia ülesanne on "taastada respekt ühe kõige köitvama tehnikanähtuse ning selle loonud ja arendanud inimeste vastu", on Automobilia:
* üle 40 aasta kogemusi
* meeletu hulk töötunde
* usk, et Eestis on veel inimesi, kes tunnevad huvi sisuliste tekstide vastu
* veendumus, et võib-olla suudab sinna üles pandud info panna kiiremini südame põksuma mõnel poisikesel, kellest saab ehk kunagi autodisainer või insener...
Automobilia on ühe mehe unistus - koondada palju kvaliteetset infot ning suurepäraseid fotosid ühele kodulehele. See on meestest, "kelle soontes voolab bensiin" ning ennekõike autodest, "mis ei kanna ainult inimesi, vaid ka unistusi ja kaugete aegade vastupandamatut lüürikat". Samuti on see ülekantud tähenduses unistus tõeliselt vabast Eestist, paremast homsest, töökatest inimestest.
Isa alustas oma tekstide kirjutamist 1968-ndal aastal. Ma ei tea, kas ta oleks siis uskunud, kui keegi oleks talle öelnud, et sellest saab tema ala, töö, kutsumus ja kirg. On vähe inimesi, kes saavad teha terve oma elu tööd, mida nad armastavad.
Minu isa ei ole end iial osanud müüa. Sest ta ei ole enese upitaja. Oma pika karjääri jooksul on ta valitud Guild of Motoring Writers (Inglismaa) liikmeks; kaasvõitnud Cugnot Award - auhinna, mis on tema alal võrdeline Oscariga; ta on nimetatud Washington Automotive Press Association´i auliikmeks (selle eest, et tänu temale liikus autode-alane info Nõukogude Liidu ja nn Vaba Maailma vahel) ning samuti USA ajakirja THE PACKARD CORMORANT poolt aasta parimaks oma ala uurijaks; ta on olnud rahvusvahelise žürii liige "Sajandi Auto" valimistel, esindades Nõukogude Liitu; tema kirjatükke on avaldatud rohkem kui kahekümnes riigis; tema kirjutatud "Sada autot" oli omal ajal midagi piiblitaolist paljudele poistele; ta on käinud KGB-s aru andmas, kuna tema avaldatud fotod olid "valed" (ilusad autod seismas ilusate majade eest - see oli ohtlik, kuna võis nõukogude inimese panna mõtlema: kas tõesti on kuskil parem??)... Lisaks on ta kirjutanud raamatu "Autod 1920-2000" ning tänase päeva seisuga on ta alustanud kolmanda raamatu kirjutamist. Selline on minu isa.
Olete oodatud lugema / pilte vaatama / arvamust avaldama - oodatud on nii kiitus kui kriitika. Saidilt leiate nii vanemaid kui uuemaid lugusid ning ainulaadset fotomaterjali.
Siin selle kirjaga reklaamin ma oma isa ja tema tehtud tööd - ja tunnen uhkust mõlema üle.
Ulla