Eks muidugi leidus ka selliseid inimesi. Leidub igal üritusel paraku ning nende "patriootluse" vastu ei ole kahjuks leiutatud ka ühtegi tõrjevahendit.

Mina tahtsin aga öelda seda, et enamus siiski olid üritusel selleks, et laulda vanu süda soojendavaid laule ning nautida kaaseestlaste seltskonda. Minul näiteks olid küll külmavärinad üle keha kui kõik need tuhanded inimesed koos laulsid laule nagu "Koit" ja "Ei ole üksi ükski maa".


No täpselt. Sinna ma tahtsingi jõuda ju oma jutuga

Alati annab ennast nihutada eemale. Eriti veel sellisel suurel alal nagu seda on Lauluväljak

No ma olin piisavalt andekas, et end nihutada järgmiste kõrvale Selline jackpoti päev

Minul käisid ka külmavärinad läbi ja jube hea tunne oli neid laule kuulates ja igati 5 üritus oli.Aga selle baltic way vastu ma nii positiivne ei ole.Ei ole see üritus ka mingeid emotsioone mu suguvõsas tekitanud, ometigi olid pea kõik aastal 1989 kohal

Njaa, Baltic Way üritus tekitab minus veidi kahtlust just rahvahulga pärast. Kui esimeses ketis oli üle kahe miljoni inimese. Praegu vaevalt tuleb miljongi kokku minu arvamuse kohaselt.

Samas ei saa öelda, et see nüüd mälestuse rüvetamine oleks kui kahekümnenda juubeli puhul üritust korratakse just nimelt mälestamise eesmärgiga. Laulupeol laulsime ju kah endid ükskord "vabaks". See, et nüüd koguneme ja laulame iga nelja aasta tagant ei tundu ju rüvetamisena või mis?

No laulupidu ja Balti ketti ei anna võrrelda. Laulupidu ongi traditsiooniline pidu, mis toimus ja toimub siiani iga nelja aasta tagant. Ja see, et me ennast vabaks laulsime ja siis ongi kõik - see natukene vale arusaam, 7 esimest laulupidu võitlesid eestlased enda niiöelda tunnustamise eest ja seega on see traditsioon juba natukene pikem, ei olnud päris nii, et tuldi kohale, lauldi ära ja tehtud, enam mõtet teha.