Äkki hoopis on vahe selles, kuidas "tehasekanad" süüa saavad? Tingimusi on ka neile pidevalt muudetud ja lisaks sellele, et poemune enam ei pesta (sitt pühitakse maha) on ka nende pidamisetingimusi kõvasti muudetud.

Kuna ma pooltooreid mune ei söö, siis läbiküpsenuna ei ole mingit vahet, KA värvus on nii poe, kui kodukana munadel kord heledam, kord tumedam. Kõik oletused on , munaspetsid!

Sa hakkad ka sõrme mu**iga võrdlema.
Maitse poest ostetud rohelist sibulat ja võta peenralt. Loomulikult on maitse erinev. Seda ie saa võrrelda.
Järgmisena võtame kommenteerimise alla poe sealiha ja kodus tapetud sea. Paneme soola ja paipra peale ja vaatame, kui erinevad on...

PS! Ma ei osta väikseid mune poest.

Nädalavahetusel jälle Lõuna-Eestisse (Otepää, Kuutsemäe, Võru jms. kant). Kus seal süüa saab? Ainuke koht, mis siiani OK olnud, oli Ränduri pubi Võrus.

eelmine naine oli taimetoitlane ja toiduteadja, jäi mulle ka sealt midagi külge. Esiteks, vaadake ära selline film nagu Food Inc., mis on juutuubis edukalt saadaval: https://www.youtube.com/watch?v=i_Ltaxr_BWk

on fakt, et n-ö poekraam ja kodukraam on erinevad, palju keerulisem on neil tegelikult vahet teha. Olen ise ka saanud prismast värvainset täispumbatud veiseliha (liha oli pärast ahjus käimist seest over-well-done, aga välja tulev mahl ikka punane), kana jne asjade puhul on raskem aru saada.

Isal oli kunagi 400 ruutmeetrine kasvuhoone kurgi ja tomatiga, päriselt kurgi järgi lõhnavat kurki ja tomatit saab ikkagi ainult suvel. Lisaks väidetakse, et tänapäeval peab ühe kodukasvatatud tomati jagu mineraal- ja toitainete saamiseks ära sööma ca 8 poetomatit. Aga mis seal imestada on, kui tööstuslikult kasvatatakse kurki ja tomatit klaasvilla peal, mida toiteseguga pritsitakse.

Poes kaupa valides kehtib lihtne reegel - nuusuta. Ma eelmine nädal olin üllatunud, kui esimest korda paprikat ostes see lõhnas. Alati olen kõige odavamat ostnud, aga seekord olid odavatest järgi ainult kärbatanud nässid, sai 2x kallim võetud ja tõesti, maitset ja lõhna kõvasti rohkem.

Eesti "toiduahela" üks vääramatu element on siiski sügavkülm. Kultuselaadselt käib iga sügavkülmutamist kannatav asi enne tarbija kätte jõudmist sügavkülmast läbi. Lõpliku pettumuse sain kallis gurmeekohvikus, kus tordiviilakad maksavad 4-6 euri. Pole seal midagi kohapeal tehtud, pole isegi värske - iga õhtu võtab teenindaja sügavkülmast teatud arvu koogikesi ja paneb vitriinile sulama, hommikuks on ilusad.

Ärge nüüd hulluks ka minge. Veiseliha ei värvi vähemalt meie vabariigis keegi. Tegu on ikka laagerdusprotsessiga ja kõikide teiste biokeemiliste reaktsioonidega, mis lihas toimuvad enne tapmist ning sellejärgselt ja mida võib veel edasi lahata kuni looma suguvõsani välja.

Sügavkülmutamist kohalik tooraine reeglina ei läbi, selleks puudub vajadus. Toores liha/kala on teine teema, kuid esimest teisiti ei laagerda ka.

Food Inc. on tore vaatamine tõesti jah, ainsa vahega, et paljud seal kasutatavad võtted on Euroopas keelatud ja ennast nendega hirmutada pole mõtet.

"eelmine naine oli taimetoitlane ja toiduteadja" - edasi ei viitsinud lugedagi

Tomatid kurgid kasvavad klaasvillas väga hästi, lihtsalt aiandites hoitakse toitainete kogus nii väike kui võimalik. See kas taim ajab juured kanakaka või villa sisse ei mängi rolli.

njah, minu vanaisa sündis 1924 aastal Leningradis, tema isa Heinrich oli mulk ja ema Juuli oli eestlane Narvast. Kui ta 18 aastaseks sai, käis sõjaväe komissariaadis kaalul, 36,8kg kaalus, sõtta ei võetud. Elas Leningradis blokaadis. Isa andis kuldkella poole lehma ja natukese raha eest ära. Selle raha eest käis Juuli turul liha ostmas. Ja kord, kui kaup juba koos oli, võeti müüja sõdurite poolt kinni, viidi aia äärde ja lasti maha. Müüs inimeseliha. Kevadel kui hanged sulama hakkasid olid kõik kohad laipasid täis, kannikad ära nüsitud. Miljon inimest suri nälga. Vanaisa rääkis, et keetis püksirihma, et veele natukenegi rasvasust saada. Vett tõi kahe teekannuga Neeva jõest, ühe kannu jättis esimesele korrusele, puhkas pool tundi ja siis sai teise ka järgmisele korrusele vinnata.

Edasi ei viitsinud lugeda. Kas see oli mingi anekdoot?

Eestis seda müüakse kuskil?

Kaubamajas ja selveris olemas

And it is good!

Mulle ka hullusti hakkas meeldima. Soomes sattusin poes selle otsa, polnud meitemaal näinud müügis.

Selle vahepealse saagimise lõpetuseks võiks vist tõdeda, et õnnelikud on need, kes vahest aru ei saa. Elu oleks lill, kui kannataks plastmassi meenutavaid tomateid ja maasikaid õnneliku näoga endale sisse tõmmata. Või mingit margariinikreemist tehtud poetorti, mis suulae kenasti sisse seebitab Ja viimasel ajal läheb poeõllet tarbides üheksal juhul kümnest Saku enne Alekukke. Kui üldse läheb kumbki neist.

Kellegil môni hea soovitus leidub, et mis terve pardiga peale hakata?

Maitsesta soola ja pipraga, pane küpsetuskotti ja pane ahju.