Täna sai sõna otseses mõttes sõidetud tallin risti ja põiki läbi.
Kadaka, mustamägi, kesklinn, kopli, nõmme, männiku, järve, ülemiste, lasnamägi pirita, viimsi jne.
Kõige hullemad teed on Kesklinnas. Viimsi pool pole häda midagi.
Mustamäel on ka küllaltki okei . Nõmme ja männiku samamoodi, need teed mis on alati per**es, olid ka täna.
Iga aasta on nende teeremontidega karjutud jne, saavutatud pole aga miskit.
Muidugi on tore sõita hea teepeal, aga terve tänase päeva peale sai läbi sõitetud mõnest üksikust august ja seda ka mitte hullusti, seega saab väga edukalt sõita veel natuke aega, kuni suvi peale tuleb ja nad nagunii teid parandama hakkavad.

viewtopic.php?f=3&t=18107&hilit=kommunaalamet

Mõtetu vaidlus nendega, kui just palju vaba aega pole ja kohut käima ei hakka.

Ulme.

Ei tea kas IIsak on pannud asjad käima selles värgis,et juba kõikjal teemaks + linnapeal kaameramehed ,reporteritega teid lappivaid kamazi mehi filmimas jne.Saaks ka kuidagi osa aktsioondiest ,mitte ainult aukudes sõites ja vandudes
Riik peaks looma mingi ettevõtte ,mitte igasugu niiöelda FIE-si palkama.

lihtsalt süsteem on nii karm, et seaduslikult pole võimalik enam teid korralikult ehitada

mnjaa, lõhnab revolutsiooni järgi... ühed ei taha ja teised ei saa. nii juhtub kui teatud seltskond jääb liiga kauaks võimule.

üldiselt...keerutavad..ma olen allergiline pullisitale ja see artikkel maanteeameti vabanduste kohapealt ajas aevastama foriil.....nüüd samas tuleks rauda taguda kuni on kuum...

ETV pealt AK uudiseid vaadates tuli pisar silma.Vana kamziga paar venda kilavte silmadega turnivad auto kastis surgivad labidaga,mingi aiakäru vedeleb eemal ja see kuidas nad seda ühte auku seal näppisid see on sama nagu mingi ajateenija saata harjaga venevägede vastu.
ja neid keda AK-s näitas nägin ka mina ja nemad olid ainukesed keda tallinnas nägin lappimas.Ühe augu lapivad teist ei lapi -mis mõte sellel on.Tihti on nii ,et üks koht lapitud aga kõrval olevat pole lapitud.
Mõne tänava tarvis on vaja välismaalt materjali sisse tuua.Siis tuleks selline tee üles võtta ja teha selline mida saame ise teha.Mingil erilisel teekattel linnas tuleb auk siis tuleb korraldada eesti ühe ämbritäie materjali vedu ja see auk lappida.
See asi ongi lootusetu-põhimõtteliselt nag umõned riigid ehitavad oma linnasi üles peale katastroofe ,nõnda peaksime meie oma teed üles kündma ja uuesti maha külvama.

Ja millest ma siis paar lehte tagasi rääkisin?

"Parandatakse" teid ju. Saite mis tahtsite... ja ei pidanud sealjuures ise m*nnigi tegema

Jah, kuid kaua see aega võttis?

Nüüd alles, kui riigikontroll näpu neile per*e suras, siis hakati parandama-nagu enne ei olnud auke???
Lasnamäel on 3a üks ja sama tee lipp-lipi peal, lapp-lapi peal. Aina hullemaks läheb.

Täna kohtusin ka siis c 50cm diameetriga ja 7cm sügava löökauguga Laagna teel maha keerates Mustakivi teele. Suunaga kesklinna.
Ei olnud tore litakas. Õnneks jäi veel auto esialgsesse koosseisu.
Saatsin ka "vastava" sisulise kirja kohe Lasnamäe linnaosa vanemale. Ning see auk ei ole seal esimest päeva, 3 päeva tagasi oli vaevalt rusika suurune, kuid pimedas ei vihmasajus ei ole kerge seda märgata.

Tagajärgedega võitlemine võib kaotada põhjuse nagu nüüd asju juba jälle tõsiselt aetakse ,et see pull ära lõpetada ,lihtsalt ei osatud karta või ei arvatud ,et nõnda piiksu läheb lugu.Eks korraldatakse ja vaadatakse asjad ümber aga loomulikult läheb sellega tohutult aega ja millla üldse me selelst pommiaugust välja saama seda ei oska arvatagi.Eks vaikselt või ei tea mis viisil hakatakse asju uuesti või üle tegema ja eks olukord ja aeg näitab kas tuleb hakata suurelt,kiirelt asju parandama või kannatab veel aukudes kuidagi liikuda ,samas siis asju korda tehes.
Igatahes tuleb selle teemal korralikult hagu anda ja loodetavasti tuleb siit teemast ka miskit mis omakorda kella lööb.
Mulle ikka meeldiks see värvidemäng

Rööbastega seoses... veokite tekitatud rööpaid võite kõige ehedamal kujul kohata peale Ikla piiripunkti Riia suunas sõites. Enamus Eesti teedel olevatest rööbastest on siiski sõiduautode silla laiusega ning naelrehvi poolt tekitatud(ilmselt liiga pehme teekatte pealispinna tõttu), sest veokiga lihtsalt ei mahu nendesse rööbastesse. Veokeid võiks ju süüdistada, kuna nad on suured ja rasked jne jne, aga see oleks väga alatu. Eesti seadused lubavad 40T täismassi (mõned aastad tagasi lubati osadel juhtudel ka 44T aga ma ei tea kas see ka praegu veel kehtiv on) ning teed PEAVAD olema selliselt ehitatud, et nad suudaks ka sellist koormust taluda. Kui tee seda välja ei kannata ning veoki silla laiuse järgi rööpasse läheb, siis pole ju mitte veok selles süüdi vaid keegi, kes selle tee ehitas või kes selle tee ehituse kõlblikuks tunnistas.

Teiseks tee hooldus... kui väljaspool Eestit näiteks lund tuleb siis suht lühikese ajaga on suurematel teedel teehooldus masinad väljas. Eestis aga lastakse kõigepealt lumi kinni sõita ja jääks lihvida ning siis tullakse lohiseva sahaga ning visatakse tonnide viisi soola maha (kui välistemperatuur seda lubab). Kui sool ei mõju siis laiutatakse käsi ja süüdistatakse paha ilma.
Sama idiootne on suvaline näide Tallinna tänavatelt... Tammsaare tee, 3 rida ja teed lükkab lögast puhtaks 1 sahk. Ehk siis ühest reast lükkab löga vähemaks kuid samas teise ritta kuhjub seda rohkem. Samas mõnel 1 realiselt tänavalt tuleb 3 sahka üksteise taga vastu... esimene lükkab ja puistab, teine lükkab ja puistab ning ka kolmas lükkab ja puistab... no mida kuradit need kaks tagumist lükkavad kui esimene juba löga ära lükkab ja mida need 2 esimest puistavad kui nagunii viimased seda soola minema lükkavad??!

Väga kenasti piisaks ainult sahatamisest kui seda tehtaks õigel ajal(mitte ainult kl.8-20) ning oleks igasugu soolamist vähem, samas tekiks seda kinnisõidetud jääd vähem ja kannataks ilusti ka ilma naelteta sõita (ka nendel kes nagunii lumehelbeid kardavad). Praegu on sahkasid heal juhul näha ainult päevasel ajal ja siis on ka 50% sahad õhus. Öösel näeb sahkasid ainult eriti ekstreemsete ilmastiku tingimuste ajal(heal juhul).

Ehk siis lühidalt öeldes... rohkem sahkasid teedele(igal ajal) ja rohkem ning korralikumat sahkamist ning vähem soola.

No jah esiteks veokaid siisk inii pali pole +neil poel naaste+ nad koormavad teed suurel pinnal ja talvisel ajal või kui teekate on külm siis süütu aga nad hakkavad juba teed mõjutama soojade ilmadega kus sõiduautod jälle ehk nii palj uei kuluta.talvisel ajal panevad sõiduautod oma naastudega nagu viil möööda puust käsipuud umbes.Aga kõige taga on ikka jah teede ehitus,materjal,kvalikteet.Ja talbviti kasutatavad sulatamis materjalid on nad keemia või soolad ,et jah ka neid kontrollida -TEGELT NEID ON KONTROLLITUD JA NEID ÜLIKOOLIDE VANU EKSPERTE ON PIKALT RÄÄKINUD KA ERINEVATE AINETE MÕJUST TEEL ON SELLEKS SOOL või muu keemia
Minu hetkelised arvamused
Tuleks kasutadavõimalikult parimaid materjale,meetmeid ja värki aga see kulukam ja kas slelega nõustutakse ,et teha kallilt ,vähem ja eh kaeglasemalt.-kui kiirelt,palju ja kehvasti ning hiljem uuesti

Mina pakun jälle võimalust ,et ei usu väga lihtsalt et õesti meelga keeratakse jama kokku ,et siis uuesti ja sma jamalt parandada jne jne.sest teede värk on liialt avali kasi ,et mingit jama teha ja ,et nõnda ,et kogu eestis oleks nag uteed õhku lastud.Et ehk see asi ,et teenusepakkujaid vähe ja need teenusepekkujad võidavad tihti kuid summad on piiratud ja nõuded suured ehk ,et raha on liialt vähe mingisuguse suuruse projekt i teostamisks kuid nõudmised o nsellised ja siis need KAMAZI vennad võttavad vastu ,sest kusagil mujal midag iteha ei anta ega pole ja siis mässavad teedega tahes ka ise palka saada ja KAMAZZIDE omanikud ka mingit tasu omaltpoolt pakutava teenuse eest ja siis lastaksegi üle tilli ka tehtavaid töid.
Väga laialdane ja keeruline värk nagu oleks see kõik.
Põhiline võiks olla tulevikus kvalikteet ,tahku vähem või jätku vahepeal üldse tegematta ,parandamatta ,lappimata ja siis millagi tehku kvalikteetselt korda,sest see parandamine ,lappimine on huinjja ja olukord säilib.
Parandada ainult sügavad ,kandilised,teravad augud.
Soomlased lasevad endalegi kräppi teha ja keerata
Meile ehk eestile on tähtis ,et teid hakataks kvalikteetselt tegema.See mis on on must maa ,et edasi minna kvalikteetselt kasvõ iteosammul ,lihtsalt muidu pole mõtet ja läheb kulukamaks nagu juba ka läinud on.jah põllul nigel sõita aga mis teed ,juba harjunud niigi selliste tingimustega kuid alati on hea kui läheb paremaks.

Kui võtta rekka täismass, 40 T ja see kogu ta rataste (18tk) vahel ära jagada on 2.2T per ratas.(Vähemate ratastega ei tule lubatud sillakaalude osa niiväga kokku. Ning omakorda on rekkal paarisrattad.
Rekka ratta poolt toetuspind teekattele on 2x suurem, kui sõiduautol, seega on samale pinnale jagunev mass 1.1T.

Keskmine sõiduauto on c 2T raske, Ehk siis 0.5T rattale. Sõiduautosid pidavat statistika kohaselt olema 14x rohkem, kui veokaid