ErgoK kirjutas:
varikasutaja kirjutas:
ErgoK kirjutas:

Viisakamad vennad on siin lihtsalt lubanud maaklerile "hiljem maksta" ja kui see "hiljem" on tulnud, siis "ei meenu enam täpselt" mille eest ja kellele peaks maksma....
Nojah, tehakse ka nii. See teema käis siin aastajagu tagasi tõsiselt meediast läbi üürnike kasuks noodiga, siis mõtlesin et lõpuks ometi keegi tõstatas teema foorumi- ja üksikisikutasandilt kõrgemale, kuid ilmselt kellegi huvi/mittehuvi tõttu see hääbus suht kiiresti.
Rohkem üürnikke peaks teadma oma õigusi ja neid sama jäigalt järgima nagu üritatakse neilt välja pigistada raha sisuliselt mittemillegi eest.
Ning jah- mina olen samuti nõus maksma kasvõi kolme-nelja kuuüüri suuruse summa otse omanikule kinnitusena, et ma ei kavatse heast peast korterist jehhat teha kuu aja pärast. Kindlasti selliseid olukordi tuleb ette, olen isegi korra täpselt 30 päeva korteris sees elanud ja olin sunnitud töö pärast teise linna kolima. Kutsusime abikaasaga omaniku korterisse kohvile, rääkisime probleemi ära, olime nõus tagatise täies mahus temale jätma, kuid ta ise pakkus välja variandi, et teeb tagatisest lihtsalt kommunaalide tasaarvelduse ja kõik oli korras. Tal oli muidugi kohe järgmine nädal inimene sisse võtta ka.
Siiski see ei ole reegel, et üürnik jookseb korterist korterisse, tegelikult minuteda tähtajalise üürilepingu lõpetamisel ennetähtaegselt, isegi 30p etteteatades ei pea tagatisraha tagastama seaduse järgi!? Võin eksida, aga kuskilt mälust on selline võimalus meelde jäänud. Kui see nüüd oli õige, siis tegelikult omanik sisuliselt ei kaota midagi, isegi kui üürnik järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist uksest välja astub.
Teine point on aga see, miks üürnik välja astub- kui korter on hea, hind on ok, raskelt välja võideldud korterisse on end sisse seatud, miks peaks üürnik tahtma lahkuda kuu-kahe pärast?
Toon kaks näidet isiklikust kogemusest:
Esimene korter: Maakleri kaudu võetud, maaklerile ei olnud nõus maksma üle poole kuuüüri, maakler tõmbas vingus näo pähe, aga oli nõus, kuna omanikule me meeldisime. Ahiküttega suuremat sorti kööktuba- kolisime septembris, küsimused olid- kas välisseinad peavad sooja, aknad on korralikult paigaldatud ning kas ahi tõmbab ja peab sooja? Maakler kiitis takka, et kõik on nii super, et te sulate talvel siia korterisse sisse ära. Reaalsus? Okt. lõpus oli esimest korda vajalik kütta, laksust oli terve tuba suitsu täis. Pole just esimest korda elus ahju kütte pannud, talus kasvanud ikkagi- võtsin rahulikult et esimene kütmine ikkagi. Lõppeks pidin novembri keskel ise selle pliitahju pooleldi lahti kiskuma ja korralikult sisu remontima, et üldse see kütte saada. Veebruaris aga hoolimata juurdeostetud 2.5kw'sest õliradikast jäi naine kopsupõletikku- aknalauad olid seestpoolt paksult jääs ja tuul tuhises alt läbi. Ahi pidas pärast kaht sületäit kütmist sooja täpselt kolm tundi ja välisseintest oli soojustatud ainult esimene korrus, mitte teine kus meie elasime. Helistasime omanikule, mainisime et korter on sisuliselt elamiskõlbmatu- tema hakkas vastu vaidlema et me teadsime kõike jne jne jne, astusime päevapealt välja.
Teine korter: Otse eraisikult tutvuste kaudu, elasime mõned kuud sees, kui hakkas tekkima imelik tunne, et vahest on koju jõudes mõned asjad pisut teisiti kui kodust lahkudes. Lõpuks selgus, et omanik käis meie äraolekul korduvalt "korteri seisukorda kontrollimas". Sai talle natuke selgitatud seadusepunkti et "üürnik on kohustatud lubama omanikul korterisse siseneda, kuid vaid kahenädalase etteteatamisega ning üürnikule sobival ajal". Selle peale muti vilistas ja ütles et tema käib omas korteris kuna tahab. Sai natuke tsiteerida veel mõningaid seadusepunkte seoses sellega, et üürilepingu järgi on see hetkel siiski meie elamispind ja põhiseaduse järgi rikkus tema eraomandi puutumatust, mille peale saime veel natuke sõimu. Lahkusime jällegi päevapealt.
Ühine nimetaja nendel kogemustel on see, et üürnik üldjuhul ei lahku korterist ette teatamata, kui tal pole selleks põhjust. Minul nendel kahel korral oli selleks seaduslik alus ning siiski mina püüdsin omanikega veel asja arutada. Mis ei õnnestunud. Küll mõlemad üritasid pärast veel hunnikut raha ja asju mu käest välja nõuda, kuid arvestuste järgi tuli tagatisest täpselt seesoldud päevade üüri ja kommunaalidega tasa, mistõttu keeldusin viisakalt. Kumbki rohkem oma "õigust" taga pole ajanud, seega usun, et said lõpuks ise ka aru, et midagi oli viltu.
Ühesõnaga, üürnikud ei ole üldiselt matsid ja pätid, keda peab alati kartma, jälgima ja neilt raha välja pommima. Vahest on omanikud veel suuremad "pätid", kuid kuna nemad on Omanikud, siis neil on ju alati õigus, kas pole... Aga no tegelikult ju ei ole... A tee neile selgeks.