ise 22a . 1 september saab kolm aastat täis lubadest,libedasõitu pole viitsinud teha ,lehti ka peal ei hoia(ühekorra sain selle eest trahvi,siis nädalakese sõitsin nendega:D), esimese aastaga musta jääga piruetiga kraavi külg ees,2 kiiruseületamist. Teisel aastal sõitis tallinnas mingi tsikk tagant sisse ja rohkem pole midagi juhtunud...esimest korda istusin rooli autokoolis
kilometraasi on omajagu tulnud, vahepeal sai mitu kuud iga nv tallinnasse ja saaremaaleedasi tagasi sõidetud.. hätta pole kuskil jäänud sõiduoskam(atusest)isest.... ise rahul:)

veidi OT aga vahtralehte annab ka pikendada, kunagi r2's räägiti. 300 eeki ja sõidad 2 aastat edasi rahus vahtralehega.

nii ma sõidangi...

Minu neljarattaliste sõidukogemus algas täpselt 6 aastaselt, oma sünnipäeval. Nimelt soovisin vanemate käest kingiks seda väntadega mängutraktorit, kus ise peal olla...aga paar päeva päeva enne sünnipäeva isa küsis, et mis sa arvad kui tooks päris auto, millega niisama suvilas ringi rallitada Vastust te muidugi teate. Endale üllatuseks, ei toodud sõiduautot, vaid päris haruldane liikur - furgooniga kaubik Multicar (paljud teist ma oletan ei teagi sellist püssi, tegu siis saksa toodanguga). Aga jah, algul isaga ikka esimesed roolikeeramised, pärast juba omapäi...ainuke konks mis masinal oli (ja on tänaseni), on see et starteri ja aku majandus ei tööta, st. käima saad vaid köiega...nii luges alati isa sõnad peale, et sa jumala eest seisma ei jäta autot

Ja nii see auto on siiani alles tänini suvilas, küll aga oma paremaid aegu ootamas...viimasel ajal pole eluvaimu sisse puhunud talle.

Sealt maalt sai alguse üpris konstantne suur sõidustaaž. Ametlikuks läks asi 16. aastaselt kui sai piiratud load tehtud. See aeg läks üpriski kiiresti kuni sai jõutud juba täislubadeni (õigem sõna vist esmased)

Rääkides "matsudest", siis üks ikka mu hingel lasub sõbra autoga sai eelmine talv liiga uljalt 180 kraadi pööret tehtud käsipiduriga, mille tulemusena ilusti sain esi vasaku koopaääre ja stange ära rihitud vastu mingit posti. Kiirus polnud küll märkismisväärne, kuid soola/lumine tee ja käsipidur tekitasid kahjusid kõvasti.

Anyways...kogemusi on, aga ei loe ennast kuidagi osavamaks ja kõiketeadjamaks meheks, mis puudutab rooli keeramist. Alati on midagi õppida

Kõik algas rolleriga umbes 13 aastaselt. Sellega siiamaani kilometraaži kogunud üle 4000km veidi. Eelmine aasta sain endale 125ccm tsikli, millega on umbes 3000km sõidukogemust. Lubadest on A1 ja 3 nädala pärast 18 saades saan B kätte . A1 on olnud juba aasta ja 1 kuu. Mingeid suuremaid matse pole olnud, 3 korda olen rolleriga külge maha pannud. 2 neist kruusa esipiduriga liialdades ja 1 tagarattalt üle tõmmates. Trahve kogunenud juba 2 kahjuks. Esimene oli nädal enne lubade kätte saamist +41 kiirus ja ilma lubadeta sõit siis. Teine oli mõned kuud hiljem kiirus +22, sellega kaotasin load ka 1 kuuks.

Autoga hakkasin esimest korda iseseisvalt sõitma autokoolis, 18,5 aastaselt, 19,5 aastaselt sain B-kat loa ja praeguseks on siis üle 3 aasta sõidetud. Koguläbisõit on 3 aasta peale kokku nii umbes 14 000 km.

Load aastast 2005, kuid kogemust roolitaga juba väiksest saadik (tsiklid, krossikad, atv-d, kardid ja muidugi vanemate autod, millega sai roolikeeramist lihvida, kuigi jalad pedaalideni eriti ei ulatunud, mõistagi ei toimunud see liikluses vaid külateedel ja igasugustel talvistel kinnistel jääradadel).

Esimese auto soetasin vist 15 aastaselt (uunikum Escort, mille soetasime 400 krooni eest , kuid sellega lõbu kauaks ei jätkunud). Hiljem oli periood, kus autosi sai vahetatud tihti, kuid nüüd olen üheainsa peale pikemaks jäänud ja vist jään ka - kuna majanduslikus mõttes ei ole eriti mõistlik neid nii tihti vahetada.

Kuni aastani 2007 olin puhas leht, kuid nüüd tundub, et ma politsei registris vist mingi täpikese- tärnikesega ära märgitud, kuna sai sinistele ´kombekavendadele´ öeldud, et mis ma neist tegelikult arvan, peale mingit idiootlikut nendepoolset peedistamist. Sellest ajast saadik on võetud palju ilma põhjuseta (ja põhjusega) vahele .

Õnnetused :

3 korda olen olnud autos, mis kitse alla ajab ja ühekorra ka kahjuks roolis. Tööbussiga sai sõidetud mahakandmisele üks Vectra B, mis otsustas keset ristmiku peale kollast tuld pidurid plokki vajutada.Normaalne, et töökohustusi pead täitma aja peale ja pealegi bussiga millel sõna otseses mõttes slikid all.
Väikeseid plekimölkimisi on ette tulnud ka linnaliikluses, kuid enamikul juhtudel olen olnud kannataja.Viimane tõsine õnnetus toimus aasta tagasi Tallinn-Tartu maanteel, kus sai õnneks ilma ühegi kriimuta tulla välja laupkokkupõrkest, mis lõppes 3 auto mahakandmisega.

Aastas sõidan umbes 30-40 tuh km, enamik sellest niisama ´tühja´, kuna sõidusoov on suur koguaeg (peab vist rekkajuhiks hakkama).

Keegi oskab öelda kus on kõige mõistlikumad tingimused baigi lubade tegemiseks Tallinnas.Odav ja norm õpetajad.Ja kalliks võib minna nende tegemine.Kui juba auto load olnud ,et kas siis lihtsustad ja mis tegemised veel kaasnevad baigi lubade tegemisega.Baik siis ,et võib sõita 100 + kw masinatega ,sest motika lubadel vist ka kategooriad.Tänud

Nojah autosi kasutatakse erinevalt või mis.

Et siis 1400?
Ei päris tõene läbisõit on, kuna koolis käies pole autot vaja ja praegusel ajal mõtlen looduslikult ja sõidan kõikjale võimaluse korral jalgrattal või bussiga.

Load 2004.a septmbrist saati taskus.
Kilomeetreid keskmiselt seljataga. Kevadel siin tuli pool-teise kuuga 6000km vahepeal küll. Kokku kilomeetreid 100.000 kanti vast. Sõitnud Soomes ja kõikides Baltimaades. Umbes aasta ennem autokooli sai sõit selgeks õpitud. Avariisi null.

Tsikliga sõitnud vähe, veoki/bussiga pole ültse sõitnud.

Ära nüüd teist meest asja eest teist taga torkima hakka. Täiesti õige poindi pani maha hetkel ju. Mõni kasutab autot tööl ja poes käimiseks, mõni kruiisib niisama ringi, mõni teeb tööd autoga jne jne.

Sõidan juba 4 aastat külavahel vahelduva eduga. Autokoolis käidud ja ARK-is veel käimata. Õnnetustest niipalju, et ühes kurvis oli napikas kus Berlingo tahtis saba ees kraavi minna, aga sain olukorrast jagu. Hiljuti sai, aga kruusa peal kiirust arendatud ja saba hakkas tantsima. Lõpetasin kraavis ja viimane kiirus mida nägin oli 110km/h. Enam kül sellist lollust teha ei taha.

Tsiklikoolituse puhul ei tasu odavust taga ajada, võib hiljem valusalt kätte maksta - nii füüsiliselt kui rahaliselt (ratast lappides). Mina tegin oma A-kati kunagi Haapsalus miskis kohalikus autokoolis, sellele järgnenud MotoSurvivalil sain aru, et tegelikult ei õpetatud mind koolis ikka absoluutselt sõitma.

Tallinnas on minu soovitus igatahes Motokaru Autokool ja Raido Remmelg.

Motikalubadel on kolm kategooriat:
* A1 - mõeldud 16-18-aastastele, kuni 125cm³ / 11kw ratas
* A4 - kubatuuripiirangut ei ole, võimsus kuni 25kw
* A - ilma piiranguteta

Ilma piiranguteta A-kategooria saamiseks pead olema vähemalt 21, omama ilma vahtraleheta B-kategooria juhilube ja tegema eksami üle 25kw rattaga. Viimane ehk sõltub koolist, kaks esimest puhtalt Sinust.

Esimest korda ei mäleta. Rooli sai keeratud ammu isa süles kui jalad veel pedaalideni ei ulatanud. Hästi on meeles, et kui keegi vastu sõitis, siis oli peas paanikaosakond. Kui pikkusest juba välja vedas, siis sai hakatud vaikselt iseseisvalt maal sõitma. Hästi on meeles ka esimene kannakas tagaveolise masinaga, mis mulle suht kohe peale suruti stiilis: "Äärmised pedaalid alla ja sekundi pärast lased vasaku lahti" Load sain 2007 aasta lõpu poole. Sügisel saab siis täislubade peale üle minna. Umbes 80% sõitmisest on niisama kruiis ja mitte vajalik sõitmine. Trahve on 4, domineerivaks rikkumiseks kiiruseületamine. Nüüd olen hakanud maha rahunema, vähemalt hetkel tundub Üks kord olen maal kruusateel pidamise kaotanud ja väljasõidu põllule teinud, õnneks ei saanud keegi viga ja autol polnud ka ühtegi kriimu. Kergelt liiklusohtlikke olukordi olen tekitanud kindlasti, kuigi hetkel ühtegi pähe ei tule peale selle ühe, kui peast käis läbi mõte "Nüüd tuleb sisse ära". Nimelt ootasin peateele sõitu, vaatasin, et paremalt ei tule kedagi ja vasakul asuval autol oli suund sees ja hakkasin liikuma juba teele kui sain aru, et "vilkuv suunatuli" oli tegelikult päikese peegeldus tulest. Õnneks oli teisel juhil kiire reageerimine ja sai minu tagant hea lauluga mööda. Muidu oleks väga kole pauk juhipoolsesse külge tulnud.