tjah endal hetkel see sama teekond läbitud kutsekas ja nüüd ülikool ei ütleks, et ma midagi kahetsen kui siis ainult seda, et kohe pärast kutsekat ei saand ülikooli oleks kohe kõik riigi eksamid ära teinud oleks see üks tühi aasta vahelt ära jäänud aga siiski usun, et minu elu üks parimaid otsuseid oli minna alguses kutsekase kuna gümnaasium ei oleks olnud minu jaoks meeletud kodutööd igapäev, ei ole minu lemmik tegevus kutsekas see vastu lebom aga eksameid raskem teha kuna tava ained suht lebod

sa oled mingi veteran mees meil vist foorumis
Aga laias laastus õige jutt...
Ja kes väitis et ylikool on raisatud aeg. Kui su eluunistus on eluaeg žarniire kruttida ja plikud kuuri all lasta, siis olen suga täiesti päri. Ära jumala eest hakka ylikooli peale oma aega raiskama, maha visatud aeg ja raha!
Vastasel juhul, on ylikool väga väärtuslik seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks autot võid sa ise õppida remontima, et keerad jupi kyljest ja vaatad mis seal sees on, aga ylikoolist saad sa teadmise, mida ise on ysna keeruline systeemselt omandada. Samuti korralik ylikooli diplom on teema tööturul. Kui sa õpid oma kodus teki all juurat, ja loodad tööd leida, sis võid päris suure barjääriga põrkuda(kui palgatööliseks tahad minna)(rääkimatta sellest hunnikust eluks vajalikke teadmisi mida sa saad)

omal samamoodi valik ees, kuhu minna. praegu gümnaasiumi lõpetamine käsil ja ei kahetse, et kutsekasse ei läinud. edasi plaanin minna tallinna tehnika kõrgkooli autotehnikat õppima, kuna suvaline õlinäpp, kes rattaid vahetab ei taha ka olla. oleks huvi ikka asjaga vähe sügavamalt tegeleda. ja nagu siin üks postitaja ütles, siis tahan vorsti leiva peale ka saada. ei taha solvata sellega ühtegi kutseka lõpetajat, kuna sealt tuleb ka neid kes on võtnud seal õppimisest viimast, ja jagavad oma eriala hästi.

On ka inimesi kes pärast ülikooli kutsekooli lähevad, veidike lisaharidust ja ehk rohkem praktilist töökogemust.

Hariduse kohapealt olen palju lollusi teinud.
Aga nüüd on sihid teised,lõpetan oma kutsekooli ära,on ka kindel plaan ülikooli minna.
Ja kui tasuta kohale ei saa,õpin poolteist aastat autoelektriku erialal ja proovin uuesti ülikooli.
Ja ka mõned mu seltskonnas räägivad et ülikool pole nende jaoks ja osad et mõtetu on.
Aga no ju siis ei ole erilisi eesmärke seatud.

Nende lausete seos on lihtsalt kuldne.

Ma kirjutasin lihtsalt oma nägemuse asjast. Sest minu tädi näiteks käis ülikoolis ja kuupalk tõusis kõigest 1000.-
Oli see seda väärt siis?
Teenid 4 aastaga raha tagasi mis panid ülikooli alla veel ja alles siis hakkad mingit kasumit teenima.
---
Ma ei taha tegelikult seda õelda, et ülikool oleks mõtetu. Tegelikult ei ole.
Ülikool annab elus eelised. Suured eelised. Aga alati ei ole neist eelistest kasu.
Ma lisasin omapoolse soovituse.. Vabandan kui kellegi jaoks negatiivne olin. Päikest.

no seda palga/hariduse suhet ei saa alati nii üks ühele võtta...

alati ei ole kasu, aga kindlasti on rohkem kasu kui kutsekaharidusest...

Tõenäoliselt saab su tädi praegu kindlama tundega hommikuti tööle ka minna kui tema ülikoolihariduseta kolleeg.

Ärge saage valesti aru, et keegi teeks rakenduslikku kõrgharidust(mis on põhimõtteliselt kutseharidus) maha. Probleem on pigem selles, et klassikalises "kutsekas"(negatiivses mõttes) on tase nii madalale langenud, et teatud erialade puhul mõjub sealne aeg fanaatikule, kellel on ka eelnevad teadmised olemas, ajaraiskamisena. Ehk siis loogiline oleks leida oma huvidele vastav valdkond ja seejärel uurida hoopis erinevate koolide taseme kohta. Kui õpetamise tase on madal, siis pole mõtet oma aega raisata ja tuleb otsida teisi võimalusi sellel alal haridust saada.
Juhul kui pole konkreetset soovi just liinitööliseks saada, siis tasub ka uurida erinevaid võimalusi mingi valdkonnaga seotult töötada. Ega üks suurem autokeskus ei koosne ainult nö õlinäppudest.

Sama on ka ülikooliga . Päris paar sõpra on läind IT-d õppima, ja peale aastat loobund kuna nende jaoks elulebo.
Ja sekundeeriks AntiLe, et "alati ei ole ülikooliharidusest rohkem kasu kui kutseharidusest". Ega haridus ise ei loo tööd sulle. Hairdus loob kõigest eelise ja alati on inimesed, kes ei oska seda kasutada. Ülikoolist võib vabalt tulla totaalne soss-sepp ja kutsekast oma ala proff.

Asi on suures osas selles, mis seltskonna ja tutvused sa endale valid. Eriala õppides oled koos samast erialast huvitunud inimestega. Ülikoolis õppides tulevastest kursusekaaslasest saavad suure tõenäosusega tulevikus kõrgema ametikohaga tööinimesed. Kutsekoolis õppides on tutvust rohkem erinevate tööliste, mehaanikutega jne. Eks igaüks otsustab ise, kumb temale endale kasulikum on.

Minu eesmärk ei ole halvustada kutseharidust, olen veendunud, et Eestis võiks sellele tunduvalt suuremat rõhku panna kui praegu.

oot misasja? Et kutsekas saad paremini jala uksevahele ja rohkem tutvusi, kui kõrgkoolis?
Ja miks ülikoolis peaks just kursakaaslastest saama kõrgepalgalised töötajad, mitte sinust endast?

Kas ülikooli ei tulegi erialast huvitunud inimesed? Mõlemas saab jala uksevahele, lihsalt mis ametikohtade osas. Kas sul on tutvus tööliste ja õlide seas, või meistrite ning juhtivtöötajate seas. Ma ei väidagi, et minust endast ei pruugi saada, lihtsalt tõin näite, et suur % õppinuist saavad kõrgepalgalised töötajad.

No sinu posituses oli selgelt kirjas, et kutsekas saad paremini jala uksevahele, kui ülikoolis.