Oleksid võinud siiski politsei kutsuda. Kui isegi raputamise kohalt poleks nad midagi teinud, oleksid saanud fikseerida uksemölkimise ja healjuhul oleks kindlustus selle sulle hüvitanud. Või äärmisel juhul oleks võinud rehviventiilid välja keerata.
Neid kloune on igalpool. Kui Sakus elasin veel, siis meil kortermajal trepikodade eest käis läbi "kõnnitee" nii et sinna mahtus auto ning 1m jäi veel vabaks jalakäiatele. Vahest hilisõhtutel koju saabudes polnud autot mujale panna kui sinna kõnniteele. Minu trepikoja poolt parkisin ainult mina sinna, teisest trepikojast parkis sinna üks uhke eestlasest vennike ja tema uhke tibin kogusaeg, olgugi, et neil oleks alati olnud ruumi auto mujale parkida. Tegu oli veel üürilistega, mitte püsielanikega. Nii kui mina parkisin auto kõnniteele, tekkisid kojameeste vahele kirjakesed ilge sõimuga. Kui see mees või tibin mulle peale sattus sain ilge sõimu ja kutt kippus pidevalt kallale tulema. Põhjuseks see, et nemad ei saa muidu ära sõita sest ma pargin nad kinni. Teise poole ots oli muidugi alati vaba. Aga noh, kuna politsei käis pidevalt majaees kiirust mõõtmas, siis tegin nendega paar korda juttu. Politsei oli alati mõistev, ning sai aru, et ruumi on vähe ja peab sinna parkima. Kirjakesed soovitasid nad alles jätta. Alati kui politseiga vestlesime, polnud teist osapoolt "kodus", nende aknakardinad aga liikusid küll. Politsei tegi üldiselt selgeks, et kui vennike ajab oma jonni edasi siis tulevad nemad ja teevad nii temale kui ka mulle trahvi kõnniteel parkimise eest, aga kui vennike rahuneb maha, siis lubavad nad meil edasi parkida seal. Kuna mina trahvi ega vennikese ähvardustest "lasen su auto ära viia kui veel mu kinni pargid, sest ma ei viitsi enda autot eest ära ajada, et mu naine parkimiskohast ära saaks sõita" ei riskinud, hakkasingi kaugemale parkima. Viimaseljuhul oleks pärast tulnud veel treileri tasu ning parklatasu maksma hakata jne. Kutt ja tema tibin olid veel nii uhkust täis, et õiendasid majas juba 15+a elanud pensionäridega, et miks neil on vaja oma koeri majaümber jalutada, et sellejaoks on olemas metsad jne ja et memmekesed kes mööda seda kõnniteed jalutavad lähevad vastu nende autosi jms. Üldiselt olin targem ja andsin järele. Pärast oleksid ehk mul rehvid tühjad olnud või mis iganes. Muidugi, kangekaelne nagu ma olen, poleks ka siis seda asja nii jätnud ja kohe politsei kutsunud, aga kui hommikul tööle või kooli kiirustades avastad, et rehv on tühi siis on ajakadu meeletu.
Ja jõululaupäeval Keilast Saue poole sõites, seal surnuaia juures on pikk sirge. Vastu tuli autode kolonn, ja minuga Saue poole liikus samuti pikk autode rivi. Vastassuunast tuli üks vahtralehega A klassi mersu kes tõmbas teeserva ning ilma suunata tegi tagasipöörde keerates esmalt ette tema tagant tulevale kolonnile ja kohe ette minuga koos liikuvale kolonnile, otse minule ette. Ei mingeid suunatulesi ega midagi. Siis venis ta rahulikult 70ga kuni Saue viaduktini. Seal sai lõpuks temast mööda sõidetud ja vend näitas keskmist sõrme
