Juba mitmeid nädalaid on Tallinna poolt tulles mõnisada meetrit enne Koset "auk" parema ratta all.. kui kedagi vastu ei tule mahub ilma läbi sõitmata mööda.. kui tahta, siis saab augu ka kõhu alla jätta. Kohe peale Käreveret ja silda üle Emajõe on Tartusse minev suund korralikult tuksis, samuti juba nädalaid, oli vist eile hommik, kui nad seal midagi lappisid.

Aga olen ka nõus, et mitte ainult Tallinn vaid kogu Eesti.. teed on ikka mõnuga nahkas ja mõistlikum on ühistranspordiga liikuda, kui enda autot lõhkuda.

EDIT: Mis kurat nädalaid, kuid juba... enne talve olid üles loetud augud Tallinn-Tartu maanteel olemas.

Ei no sõidud saaab sõidetud kindlasti ikka ja hullemates oludes kui neid keegi üldse näinud on ja madalate masiantegagi ,sõidaks isegi formeliga kindlasti läbi kuid tegelikult masin laguneb ära kui sa seda ehk ei tunnegi esialgu otseselt.Lihsamalt öeldes siis masina amordid näiteks kestavad meil nätuke aega mõnes teises riigis ei vahatatgi neid.vedrud lähevad pooleks jne jne no mida .
Autotootjad e itesti oma masianid ka sellistes oludes nagu meil olud igapäevaselt.

Minu meelest kõige parem lahendus nendest aukudest pääseda on välismaale kolida.

Terves Eestis on teede olukord sitt. Eriti usu, et järgmise kümne aasta jooksul selle vastu midagi tehakse.
Haapsalu teed on kõik ülipasad. Paras tangia liigelda.

Kui Tallinnas liiklen oskan juba enda marsuuti nii sättida, et nendest suuremate aukudega teedest eemale hoida.
Minu meelest Tallinna teed on üsna head, iga aasta tehakse natuke ära, on selge korraga ei suudeta kõikke ära remontida, sest teede ehitamine on ülikallis bisnis.

Enda autol on jäik vedrustus. Veermiku kontroll on nagu õlivahetus, mida iga aasta peab kohustuslikud korras tegema.

Tundub, et Eestis ehitataksegi teid nii, et mõne aja pärast uuesti tööd oleks. Tehnoloogiat ja materjale tuleks muuta, et teed lõpuks kestma jääksid.
Lisaks aukudele peaks rööbastega midagi ette võtma, Vabaduseväljakult Solarisse võiks praegu vabalt rongi sõitma panna.

Krs ütles 100% täpselt välja selle mille pärast ma palungi,et keegi ei hakkaks omaalgatuslikult midagi genereerima
Kui üldse tegutseda siis läbimõelsult ja efektiivselt.
Isegi kui kasu ei ole saab pärast ilma piinlikust tundmata öelda,et me tegime kõik mis suutsime!

Teed tuleb lihtsalt korda teha või midag iette võtta või vähemalt tähelepanu juhtida silmapaistvalt.Mind iseg irahuldaks kui augud oleks värvitud jam öllatud.Nag ue itaha mina näiteks eestisse muulasi nii ma ei soovi seda ka teistele riikidele.On teistes riikdies ka jamasi kuid seal asjad rohkem laiali valgunud ,meil aga on väiksem riik ja selletõttu on kõik rohkem tajjutavam ka ,samas ka krda saamien võib ilihtsam olla.Tallinans on liikul suur ka ja selletõttu ehk olukord hullem ja üle eestiliselt ehk probleem süütum ja korrastamine lihtsam.
Üliselt tundub ,et see lappimine ei toimi ,vähemalt nõnda nag useda tehtud on ,sest see tee jääb ikkagis tnii lailine ja selelga ebatasane ja mida kõike veel.Mingid muud meetmed-siledaks freesida ja mingi keremal viisil kate peale ,sellesarnast teostust on kasutatud ka m näiteks vist oli saku teel m-männikult sakku ja linnaski .Ehk terve tee ulatuses freesida ja siis mingi lihtsam kate poeale ja sellien tegvus isegi lihtsam odavam,kiirem kui mingit auku saagida ,täita ja mida iganes + see lapp ei püsi selles.Kogu kate ühes püsib paremin iehk.
Ku iaugud oleks värviliseks tehtud ,oleks sellega jub ise rahul ,sest see tsirkus oleks nähtav otseselt-mitte ,et sõidan august mööda ja asi korras.

lehola-rummu vahel on üks tee lõik mis on ehitatud ~20aastat soomlaste poolt,algul võeti materjal eestist,tehti proovi lõik-ei sobinud lagunes mingi poole aastaga ära.
siis toodi laevaga soomest materjal kohale ja see materjal on tänaseni seal maas.
heal juhul on seal 2, 3 auku mitte rohkem,ometigi sõidavad seda teed igapäevaselt suured veokad.

point on selles et eestis pole ka materjal millest korraliku teed teha ja tehnoloogi jätab soovida.

krss:ei olegi vaja kiirelt teha,soovin ju samuti et hea tee kestaks pikkalt ja et neid hooldatakse õige aegselt



Edit: Visake siis see link teistesse foorumitesse ka,ise riputsin paari foorumisse juba üles

Eestis erinevalt Soomest graniiti ei kasutata ka.

Parem kui muidugi kusdagilt toetus i saaks teede korrastamsieks ja kurtes et nii tuksis on eestis tallinna tänavad eroopale nuttes ,samas kui maksumaksjate arvelt sisi mis ikka nõnda need asjad käivad.Põhileine ,et toimitakse kuidag iõieti ja tehakse asja korrlaikult.
tehk ukasvüi ming itäanva kaupa aga korralikult ja oleks ehk nõus sõitma põllu peal teadmsiega ,et järgmisel aastal tehakse see tee korrlaikult proffide poolt ,mitte hambakirusrgide poolt.-Minu kord kohe ilvestele patsu anda.

Meie teeme omamoodi ja peaks paremini see kuidas teised teevad on nede asi ,sest on ka teistes kohtades probleeme.Meil peavad enanst kätte võtma ja eh ktõdema ,et selline bisnes hakkab omale auku kaevama lihtsalt.Kunagi ehk võis pulli teha keegi või mõned aga kaua see ei saa kesta lihtsalt et teid tehakse ja need lagunevad-neid parandatakse ja nad on homme hullemad kui täna jne jne .Sellest on tegelikult juba meedias isad ka rääkinud ja on teadlikud probleemist kuid olukord on selline ,et ei oskagi öelda.Tuleb üle elada kuni asjad hakkavad õigemini jooksma ,sen iaga tasub ikak kiruda met asi ära ei ununeks ja probleem koguks hoogu.
Nag umõne riigi pealinna teed on paekivist või millest iganes ega see ka ei rahuldaks olgu nad siis ka kelegile paremad või halvemad.
Isegi korralik auto ,millega tee tundub iseg ihea -laguneb ja hakkab raha nõudma.
ASI ON PÕHIMÕTTES ,ET MIKS KUI SAAKS KA ILMA REMONDITA JA PAREMAL TEEKATTEL SÕITA JA PAREMAID TEID TEHA.
TÄNAVAD ON VISIITKAART KA KÜLALISTELE EKS

http://liiklushunt.blogspot.com/

Enne kui siin igasugu ehituslikku nõu hakatakse jagama, lugege see blogi läbi.

Kahe kihi asemel ühte paigaldada - ei usu, puurkehasid võetakse, kõrgusi mõõdetakse, järelikult oli tegu nurgataguste juppidega või eraettevõtetele tehtud teenusega.
Graniiti kasutatakse, aga see pole mingi võlurohi, igal asjal on omad plussid ja miinused.

Juu siis polnud need augud nii meeldejäävad. Enne Koset ei meenu ühtegi sellist auku kus peaks vastassuunda minema. Keset Kose-Ristit on küll jah mingi nõme jõnks/hüpekas. Käreveres olid varem rööpad ja lapitud augud... aga mine vaata mis seal täna on... rööpa põhjas on pikalt ja tutikad, teravate servadega, augud ja ümber nende hunnikus asfalti puru. Ei märganud mingeid jälgi värskest lappimisest. Tartust Võru poole edasi on Reolas paras slaalomi rada ca. 100m lõigul... augud olid 20-30cm diameetriga. Ja nende 200km jooksul oli selliseid värskeid auke veelgi... enamus õnneks alles veel tekkimise järgus ja väiksed, kuid sellised murenevad augud kasvavad väga väikse ajaga väga suureks ja sügavaks... iga auto peksab veega seda sodi sealt august järjest rohkem ja murrab servadest asfalti lahti.

TALLINN AUGUST VÄLJA
tavainimesed ei pea midag ilugema-loogiline ,et kui mingid kohustused võetakse siis tehakse asi nii ,et asi kestab.ja kui sellien tegemine pole võimalik sisi ärg uvõtku oamle kohustusi keeg iseni kuniks vahendeid juurda antakse ja saadaske teha asjalik asi.See ,et mõned ütlevad ,et tegime parima asja olemasolevate vahenditega on jama see läheb hullult kallimaks kui üks korrrali ktegemine ja seda on ka riigibossid juba rääkinud ja teavd asjast.
On jutte kuulda ,et tahetaske panna teede ehitatele kohustused peale ,peale tee tegemsi ka selle hooldus vajadusel pikemal perioodil.Mitte et ah paneme tee püsti ja jooskeme laial ja saagu msi saab selelst teest.
teid tehaske nagu lumememmi.

Kahe käega selle aktsiooni poolt. Ka pääskülas paar aastat tagasi valminud ringteedepeal pidin üleeile seisma jääma, tagurdama ja suurematest aukudest väga ettevaatlikult mööda laveerima. Mõne augu sügavus oli silma järgi isegi üle 20 cm.

Neile, kes süüdistavad teedeehitajaid: teedeehitusel on päris põhjalik kontroll. Järelvaled võtavad puuritavaid proove iga teatud maa tagant olenevalt mis tüüpi teega tegemist on. See et teed kiiremini lagunevad ja vaevalt garantiiaja lõpuni vastu peavad on minu silmis täiesti seadusandluse süü. Seni kaua kuni tehakse hankeid vähempakkumise vormis, seni ei ole ka mitte mingisugust kvaliteeti oodata. Graniit on meil kallis, lubja ja paekivi kõvasti odavam. Samas need ei ole kõige kvaliteetsemad materjalid. Kui täiesti aus olla siis neid kasutatakse (kui ültse) mujal maailmas suht minimaalselt. Pigem ühe väikse komponendina, et saavutada hea bituumeni segu. Asi, mis ma öelda tahan on see, et teedeehitajad tahavad ka süüa ja alla omahinna ei ole mõtet absoluutselt siin midagi ju teha.

Kaspar

Toetan !!!