tegelikult ka usud, et riigikontrolli pärast hakati löökauke tallinnas parnadama??

Eks kindlasti pani kisa teedeehitus firmad-firmad toimetama ,et ehk ennem oma firmasise strateegia mõned meelega tegematta või jamasti tehtud asjad korda teha ,sest raha võeti kuid lasti töödega üle tilli ja tehti vähem ning halvemalt kui saanuks ja pidanuks.

Raua tänav laguneb korraliku hooga. Paar päeva tagasi olid seal veel tüüp kohtades augud, aga nüüd on auk augu otsas kinni. Jääb mulje nagu sõidaks kruusateel, kuna kogu tee pind on lagunenud teekatte kivikesi täis.

12 lk. teemat, kas Tallinn on juba august väljas?

Siiani ei parandata.
Eilne löökauk Laagna teel on siiani alles. Ja oi imet, juba poole suurem. Järeldus: läbisõitvaid ja õnnetuid autosid on rohkelt.

Krt jah ja mina ka e inäinud täna ühtegi parandusprigaadi.Üleiel nägin õismäel KAMAZI vendasi ja neid filmiti ja päriti aru.Ühed vennad on oma kamazi,aiakäru,reha ja labidaga.kaamzi kastis tagus juba tahkunud asvalti tükkdieks ,et see kastist auku visata ja teine ajas jalaga hunniku augus laiali ja trampis peal.Olin juba kaugele möödunud kuid mõtlesin ,et kas minna ja pildidstada kuid lõpuks ei viitsinud ning enam pole neist midagi kuulda ega näha.Vaatama minema mis tööd nad sea lõismäel tegid ja lapist piltti.

Kus 18 ratast saad? Metsakas on vist ainus, millel 18 ära tuleb.

Tavalisel euro poolhaakel: 2 esisillal, 4 tagasillal, 6 haagisel=12, abisillaga masinal 14/16 olenevalt, kas abisild on paaris ratastega või mitte.
Eurovasikas: 2 esisillal, 4 keskmisel, 2 abisillal ja 4 haagisel=12
Metsakas: 2 esisillal, 4 keskmisel, 4 tagumisel, 2 haagise esisillal, 8 tagasildadel=20, kui on veel esisild paaris ratastega, siis 22. Või esisild paaris ratastega ja ühe tagasillaga = 18

18 rattaga masinad on USA/Venemaa teema. 3 silda autol, millest tagumised paaris ratastega ja haagisel 2 silda paaris ratastega.

Kuidas ikkagi naelrehv rööpaid tekitab? Ega need rööpad ei ole ju sisse söödud, need on sisse vajutatud.

Keegi väga infonäljas ja itihuviline võiks teha portaali, kus oleks üleval teede ehitaja, hooldaja jms andmed. Ehk siis saaks näiteks vaadata, et hullult kehv lõik oli seal, kes ehitas, millal, kes hooldab. See võib ka üllatavaid tulemusi anda (mitte ,et maanteeamet midagi korrigeeriks, aga võivad tekkida tugevamad ja nõrgemad tegijad). Lisaks leiaks iga lõhutud veljega tüüp hõlpsalt info, kelle advokaate tulevasest jamast teavitada.

Lihtsalt üks mõte.

Kus see teekate siis pannakse, kui ta sisse vajutatakse? Vaata pilti lk 10, mis on minu lisatud, "pinnatud" kiht on ära söödud ja sealt alt on vana teekate uuesti välja tulnud. Need autod, mis rööpaid sisse vajutavad pistavad tasku selle pealmise teekatte kihi või?

Kuidas? Väga lihtsalt, nael ulatub rehvist välja, mis kokkupuutel maapinnaga toksib sealt koguaeg mingisuguseid üliväikseidmikro osakesi lahti, mis siis autode tuulekottide saatel minema puhutakse. Mida soojem on ilm, seda kergemini asfalt järgi annab.

Ei ole see niiväga alatu midagi. Paraku eeldatakse tee-ehitajatelt täielikku korrektsust ja nõuete täitmist, aga unustatakse ära, et ka rekkamees võiks eeskirju täita. Suvi või kaks tagasi, kui veeti Soodla karjääridest liiva Peterburi mnt. ehituse peale, siis oli silmaga näha, et meestel kõvad ülekoormad peal. Sooja ilmaga oli näha kuidas teekate vedrutas kui rekka üle sõitis.
Teine asi suviti Virtsus. Sealt lähedasest karjäärist veetakse killustikku sadamasse. Ükski neist veokitest ei olnud lubatud kaalus. Killustik oli kuhjas peal, nii et isegi maantee peal vedeles seda siin seal. Arusaadav, laev seistes kasumit ei teeni ja rekkamehed lasevad seal ööläbi, niikaua kui laev täis. Ma eeldan, et neil on seal mingi siseinfo. Kui mendid kohal, siis ka koormad pisemad. Need rekkad on seal küll ilma kärudeta ja topeltratastega, kõige rohkem mõjutavad teekatet üksikud laiad rattad, nagu enamustel poolhaagistel on.




Naelrehv kulutab teekatet. Tegelt on isegi teada kui palju tavaline sõiduauto 100 km läbimisel teekattest materjali eraldab. Hetkel ei suuda kahjuks allikat leida.

Mulle on ülikooli ajast meelde jäänud,et Tallinn-Tartu otsa peale ca 2,3 kilo-sõiduauto naastrehvidega siis.

Üks asi on see, kui pealmist kihti kulutatakse, teine asi on korralikud rööpad, kus sõidurajas on lohk, millest materjal on rööpa kõrvale välja surutud, nii et tekivad veel kõrgemad ääred.


Põhimõtteliselt osatakse ju teid ehitada küll. Suurtele maanteedele ei teki soolamisest löökauke, kuhu 100ga sisse lennates järjest surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi toimuks.

Raua ja Kreutzwaldi ristmikul mingi täielik nali. 2km/h julgeks sõita üle.

Miks sa praegu näppu m*nniga võrdled? Kallurid on hoopis teine teema. Ja kusjuures kallureid kaalutakse teede peal vägagi palju just seetõttu, et neil kipub liiga palju koormat olema. Sama on metsakatega. Kuigi jah neil on enamasti kõigil väikse ajaga teada kus ja mis toimub.
Aga kuidas sa suudad veokite kaela ajada näiteks sellised rööpad mis on Järvevana teel mõlemas suunas ja mõlemas reas, Tartu mnt. alates Ülemistest kuni Vaidani ning 5-6km ennem Ardud kuni Arduni mõlemas suunas, Peterburi teel mõlemas suunas ja vahelduva eduga kuni Loksa ristini (kohati kaugemalegi), Pärnu mnt. Pääskülast kuni Saue viaduktini ja Ääsmäelt Kernuni jne jne? Saue ja Pääsküla vahel pole veoki liiklust ollagi aga rööpad on sees ja Saue suunal veel mõlemas reas ning teisteski eelpool mainitud kohtades on tükk tegemist, et veokiga nendesse "veokite" poolt tehtud rööbastesse sõitma mahuks. Enamasti tuleb ikka rööpa harjal sõita, sest muidu jääb merehaigeks kui pidevalt nendes "veoki" rööbastes ujuda.
Kui sa nüüd natukene loogiliselt mõtleksid siis teed ei saa ju ehitada täpselt 40T veokite jaoks, sest vahest on ka raskemaid eriveoseid vedada vaja. Kas need mehed peaks siis hakkama lisa prussidest asfalti peale endale rada ette tegema, et koormust ühtlasemalt jaotada teekattele?
Samuti ei tehta ju ühte sõidurida täpselt 2,5m laiaks vaid ikka laiemaks, sest veokitel on peeglid ka küljes mis ajavad laiuse üle 2,5m. Ja jällegi lisaks eriveosed.