.Alar. kirjutas:
Müstiline millised idikaid liikluses on, kuidas küll load on mõni saanud, jääb mõistatuseks. Lugu järgmine:
Retke ja Tammsaare rist, suund Vikingi poole, minu ees uus Corolla, foor läks roheliseks, see suretas end välja ja hakkas vajuma tagasi, signaalitan nagu loll, ikka vajus sisse, hüppasin välja, küsisn, et milles nagu probleem nüüd, see vastu, et mida signaalitad, tal mootor suri välja ja miks ma sisse talle sõitsin. Olin juba päris närvis ja ütlesin, et pole käikugi sisse pannud. Siis hakaks vist mõtlema, et võibolla jah, juhtus. Kuna too juht oli rase naine siis enam ei hakanud end närvi ajama, lasin tal autot liigutada pool meetrit, õnneks oli tal stange kriibitud, mul bussil tänu A-rauale häda miskit. Soovitasin tal piduri tööpõhimõtte endale selgeks teha ja soovisin head päeva.
Tean seda tunnet. Mul oli 2a tagasi sama sama Kaarli pst tõusul. Olin keskmises reas. Ees olev auto sureb välja, laks sidur alla ja vajub tagasi. Saab käima, teine start. Ikka väike hüpe ja jälle sureb välja. Algul sai küll korra kaks signaali lastud aga peale seda hoidsin juba peal kogu aeg. Siis vajus jälle tagasi ja muidugi mulle otsa, mille peale sai muidugi ilusti kohapealt minema, kuna toetas ju minu auto peale. Kuskile minna ka ei olnud, sest mõlemas kõrvalreas oli liiklus ja ega küljepealt oleks see pauk veel valusam olnud. Tema ei saanud muidugi midagi aru ja sõitis minema. Sõitsin siis kõrvale, lasin signaali, vehkisin aga ei midagi. Poole luise peal, kuskil Noore Tehniku ees tõmbasin lihtsat risti ette. Tema loomulikult pole midagi teinud ja sul oli see enne. Õnneks oli mul töökaaslane kaasas, ehk tunnistaja olemas. Läksimegi just tema autot remondist ära tooma. Kuna ta lõpuks nõusse jäi, siis sõitsime kristiine parklasse, et võtame blanketi ja vormistame ära. Töökaaslane läks bussiga edasi, et auto ikka enne sulgemist kätte saada. Helistasin siis talle, et tunnistaja rida ära täita. Siis hakkas jälle jutt pihta, et kus ma tean, et see sama inimene on, keda siia panid. No jumala eest, kui sa end juba süüdi tunnistasid, siis mida veel tõmmelda.
Päris vähe muidugi ei ajanud närvi, sest auto oli alla 6 kuu vana ja umbes 6000km sõitnud. See oli neljapäeval, järgmine esmaspäev rihiti tööjuures ära tagumine pamper, nii selle auto õnnetuste rada algas

. Kusjuures Amserv hakkas ka veel põdema, et nemad ei julge uut pamprit küsida, aga lõpuks siiski kirja pandi ja kindlustus oli nõus.