sõnastame siis sae ümber, igaüks saab endale variandi võtta:

1. enda heaks töötamine ja võimalus, et firma iseseisvub 5, 10 või kasvõi 20 aastaga, sina võid jääda omanik-juhiks, kes käib vastavalt vajadusele alamaid juhatamas. Ohud: firmal ei lähegi kunagi hästi, pangalaenu ei taheta anda, võid suuremast kogusest rahast ja varast ilma jääda. Algus on kindlasti raske ja nõab algkapitali.

2. kummardad ülemustele, saad iga kuu fikseeritud väikest palka. Mugav ja kindel, oma peaga midagi mõtlema ei pea, viskad ainult kulpi. Ohud: kui endal ambitsiooni pole, ei eduta sind keegi, võid 30 aastat olla alumise otsa vasja. Spetsialiseerud, aga vallandatakse - kellegil pole vaja sellise ala spetsialisti, pead alustama vasja kohalt. Vallandatakse, jääb liising-pangalaen maksmata ja oled ikka kõigest ilma.

Mina olen ise esimese variandi poolt ja see on ka tulevik. Tänu internetile on kõikide inimeste reputatsioon aina avalikum, inimesed hakkavad aru saama, et pole mõtet minna mõnda asutusse ainult suure sildi pärast, mõnikord on mõtekam internetist vastav spetsialist ainuisikuliselt välja otsida.

Paraku töötan aga ise ka veel teises variandis. Aga ma jätkuvalt arvan, et karjääri tegemine on kõige alandavam asi üldse - sa ei tõesta ennast endale, vaid mingitele maukudele, kes annavad sulle tiitlit ja palka selle järgi, kui palju sa suudad neile ja firmale raha sisse tuua. Astud kellelegi varbale ja oled päevapealt oma elust ilma. Spetsialiseerumise varjuküljest näide: sõbranna oli eesti IT-maastikul üsna edukas tegija, oleks tööd saanud küsimise peale. Läks UK-sse, seal on nüüd 2 võimalust: arvutiklassi haldur või lihttöö. isikuandmete ja sertifitseerimisega seotud IT-valdkondade peale ei võeta, kui pole vähemalt 3 aastat kohapealset kogemust, kodakondsust jne.

Muidugi on ka 3. ja 4. ja 71. variant kuskil seal veel. Tupperwared jne püramiidikad näiteks. Olen ka neid kõrvalt näinud - need töötavad ainult sellel põhimõttel, et pead alguses kiiresti kõikidele moraalinormidele sülitades raha kokku kraapima, kui munema jääd, oled üks nendest lollidest, kellel on üks tuba plastkarpe või taimseid toidulisandeid täis.

Ma võtan siis variant 1, teine tundub tõesti nõme variant olema

100% nõus ja sellepärast peedistangi ennast ja olen kogu aeg tööl. Mitte raha pole probleem vaid firma stabiilselt tööle saamine on. Ehk, ei ostnud "viimase raha eest" liiparisse A5'te... kes viitsis saagi lugeda, siis ma kirjutasin et oli raha ka S5'e jaoks aga puudus vajadus. Enne seda sõitsin nädalakese ka 2014 aasta subaru wrx sti'ga aga ta rüüpas palju ja polnud nii mugav et pikas perspektiivis edasi lasta... whatever.
Mu eesmärk on see sama stabiilsus millest sa räägid - et kui oma firma jooksma saaks (üks feilitud firma kogemus ka hõlma all) siis ise kontrollid ja tead et raha tuleb tagasi ka vastavalt isiklikule panusele. Teine pluss on vabalt firmasisene liikumine. Ma teen kõik CnC pingi lõikuse ja printeri joonised/trükkimise ise... monteerin ise, liimin ise kui vaja ... saan kogu tsükli 0'ist kuni 100'ni läbi teha. Mõnes teises firmas kus kui isegi näed et midagi saaks paremini teha või tahad teist inimest asendada ta tööpostil hakkab mõttetu bürokraatia peale või lihtsalt ei lasta ja nii lähevad närvid läbi, sest miks toota sitta, kui saaks sama aja ja kuluga normaalse toote?



Ütlen ausalt, ei tea mis monavie ongi.

Tsiteerides klassikuid: "Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade lõpuni ei võta ma ette midagi sellist millele võiks järgneda minu edutamise kurva kogemuse kordumine. Jään alla ja sülitan alt üles teie karjääriredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske* või siis pealaest jalatallani puhtast terasest taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine."

*-juut.

See enese peedistamine on ka üks eestlase "häid" omadusi, on siis juba näha ka, et ettevõte hakkab iseseisvuma ja mitu aastat juba peedistatud oled ennast?
Ma vastupidiselt hakkasin vaikselt oma asja ajama just seepärast, et saaks normaalselt perega aega veeta ja ei peaks mingi venna rahahulluses oma tervise hinnaga palgatööl rapsima. Mingi "äri" püsti ajamise nimel ma ennast siin lõhkuma küll nõus pole. A mul pole muidugi liiparis ka midagi, mis reaalselt ennast tagasi ei teeni.

Mulle meeldib saagida

Sa tõid nagu ikka, kui vaja enda arvamust esile tuua kaks täiesti äärmust. Täiendan enda poolt.

1. variant on tõesti hea aga see eeldab kahte asja, ilma milleta on see võimatu. 1) ettevõtlikus 2) oskus/teadmine teha midagi/pakkuda midagi teistest paremini/soodsamini. Ehk sr näitel iga lukksepa paberitega vana ei ava enda remonditöökoda. Õnneks või kahjuks pole neid omadusi kõigil inimestel. Ohuks veel see ka, et üleminek väikeettevõttelt suurde on olenevalt alast keeruline/võimatu/riskantne ning siis oled ikka kättpidi sees. Plussiks on mitmete asjade soodsam ostmine (kuludesse, käibemaksuta jne).

2. variant. Ei pea olema fikseeritud väike palk. Võib olla fikseeritud suur palk, võib olla ka muutuv väike/suur palk. Mugav on tõesti, laias laastus ei pea kottima kuidas tööandjal läheb, saad enda palga ikka kätte ning iga lisaliigutuse eest saad nutsu juurde küsida. Plussiks veel kindel tööaeg (ei ole seda ohtu, et nv ja õhtud perega koos veetmise asemel tööl veedad. Ohud ja miinused toodi enam vähem välja.

2a olen peedistanud.
On näha küll iseseisvumist.
Nüüd nagu tüüpilisel Eestlasel, hakkasid näpud sügelema ja tuli vana hea "tahaks rohkem" temaatika sisse. Ehk hetkel on laienemise faas ja sellest ka peavalu.
Miks ma laienen on, kuna algul sai samuti mõeldud nagu sa, oma asja aetud ja väikselt. Mõtlesin ka samuti et nii hea raha teenida ja samal ajal veel normaalset elu kõrvalt elada. Paraku(või õnneks) hakkas läbi soovituste tellimuste arv ainult kasvama ja kasvama kuni hetkel on tootmishoone liiga väike ja vaja laieneda ... tootmine niigi pea pool aastat juba ette välja müüdud.
Tekkis võimalus, et kui 3a umbes samas tempos lasta, ei peaks üldse enam 3a pärast tööl käima ja oleks väga hea elu peal. Aga selleks ma hetkel lammutangi oma tervise arvelt.
Pokkeri tildi tunne... kas kõik või mittemidagi.

Kui ise oled tegija ja tellimused tulevad nime peale, siis vaata, et suudad samakõva meeskonna kokku panna, et nimi säiliks, aga kui teha lihtsalt liinitööd, siis jah suht savi, kes seda plaati lõikab.

sellepärast ma olengi mõlemad nv päevad 37.8 palavikuga tööl, kuna mingid homod lamineerisid terve alusetäie plaate nagu jumal juhatas aga mul peab homme hommik kell 8 laadung välja sõitma ja ei ole toodet hetkel veel. Suht p***is on.

A nahhui sa tõmbled seal töö juures, kui järgmine aasta on nagunii bizdets? Vaja mustikamahla järekat plekkida?

vaja rahhi välja pressida ja see füüsiliseks teha.
ega ma kriisi ootama ei jää, vaja valmistuda.

Õnnetu hing.

aa mis te lõuapoolikud ise ka teete?
peale kritiseerimise

mul on tänagi 50:50 võimalus, et ülemus tõmbab kõne peale ja käsib töölt läbi käia. Veel sitem on nendel, kes käivad kuskil vahetustega jobutööl, kus liinid kunagi ei seisku. Nendest muidugi pole mingit oma bisnesi loomist ka oodata. Kui pea ei lõika, siis keha kannatab.

acx sõidab praeguse tarbimiskultuuri lainel niikauaks kuni seda on. Järjekord on uksest välja ja ümber kvartali, praegu tuleb kogu raha kokku roobitseda, selle eest juudikulda osta ja siis kui masu-täpe-pupu tuleb, naerda inimeste üle, kellel on ainult liisingu-laenuvarad. Isegi kui pangad ei jõua neid kõiki inimestelt välja nõuda nagu acx ennustas, siis pole need juriidiliselt nende omad, mis nullib nende leivarahaks müümise võimalused.

järgmise masuga on see, et see võiks võimalikult kiiresti tulla. Sest mida rohkem seda edasi venitatakse, seda rängem see tuleb. Kõige rohkem kannatavad muidugi tavainimesed. Üht asja ei tohi aga unustada, süüdi ei ole asjas riigid ega pangad, vaid inimesed. Random Hero pank laenab acx pangale miljoni ja acx Bank laenab Random Hero pangale miljoni. Mõlemal on nüüd miljon arvel ja miljon võlga. Kiidame ennast hea majandusaasta eest, võtame kõik dividendidena välja ja joome maha. Kui maksuamet vms tuleb, siis näitame, et kõik on JOKK, mina jõin ainult raha maha, mis ma ise laenasin, kohe maksan tagasi kui ma oma võlad olen kätte saanud. Tänapäeva majanduses jääb 3 võimalust:
1:kuulutan pankroti välja ja naeran oma dividenidkuhja otsas.
2: riik annab acx'ile mulle laenatud miljoni tagasi ja mulle miljoni abirahaks, et ma saaks oma äri jätkata
3. kõik osapooled laenavad uuesti teineteisele, JOKK, tasuta raha, meie võlad on kuskil võlakirjades, mille eest vastutavad kõik teised peale meie.

Aga paraku läheb ikka nii nagu alati, neid krahhe on juba wabariigi ajal kaks olnud, aga ikka pannakse sama ämbriga edasi, lootuses, et nüüd läheb kõik ainult ülesmäge. Tarka võivad ju kõik panna, aga taba oma ahnuses ära see koht, et nüüd oleks aeg võlad tasuda, tootmine kokku tõmmata, dividendid välja võtta ja lollide üle irvitama hakata.