raunts92 kirjutas:
pööningul on vägev herilase pesa
ei saa korstent ka pühkida kuna tulevad kallale
kohe lähen missioonile, plaaniga nad hävitada ja ise ellu jääda

Pakun välja ülimalt hästi töötava variandi, mida ise pidevalt kasutan. Varustusse on vaja üks tolmuimeja, soovitavalt vanaaegne selline pika ja sirge imemistoruga (mida pikem, seda parem, seda kaugemal ise pesast olla saad), selle toru peale tõmbad kummi või teibiga heleda taskulambi, mis näitab täpselt toru otsa. Kesköösel, kui herilased magavad, lähed sinna tolmuimejaga. Undamine neid ei ärata, aga hakkad siis toru otsaga pesa kõrvale palgi pihta vaikselt koputama. Uimased herilased hakkavad ükshaaval välja koperdama ja imed nad ükshaaval tolmuimejasse (nad kõnnivad, mitte ei lenda poolpimedas). Kui kedagi enam välja ei tule, imed ka pesa tükkhaaval imejasse (mõnusad suured vaglad pane kõrvale, nendega tasub minna järgmine päev vimba püüdma, mee pistad ise kinni). Kui vihkad herilasi, võid selle tolmukoti kogu täiega ahju visata. Aga kui oled loodusesõber, oota järgmise õhtuni ja lase nad siis kusagil lahti. Pimedast kotist pääsenud herilane ei ründa ja nagu mesilastel, on nendel ka ainult ühe päeva pikkune mälu ja majasse nad tagasi enam ei tule, vaid lähevad teevad omale pesa kusagile mujale. Mul omal see igasuvine teema, pole viimase 30 aasta jooksul selle protseduuri käigus veel nõelata saanud (enne seda sain, aga siis tatikana käisin neid herilase pesi niisama lõbu pärast torkimas

)
Ma vaikselt kujutan sind ette taskulambi valgel tolmuimeja toru vastu palki peksmas
Ei, väärt kirjatükk ja ilmselt vägagi effektiivne. Endal nende elukatega siiani pole probleeme olnud. Oma 22 eluaasta jooksul pole kordagi nõelata ka saand