Nii ta ongi aga selle väikese vahega et ma ei tegele laenudega. Siin tuleks pigem mõista seda et pangad ja nende keskpankuritest kolleegid on ise selle kriisi tekitanud ja iga viimane meist maksab tegelikult juba nende supi kinni läbi raha langeva ostujõu.
See oleks ainult aus kui iga inimene panga arvelt natukenegi tagasi saaks.
Kõige enam eelistaks Islandi casei, kus IMF nahui saadeti ja erapangad riigistati nii et nende varad jagati rahvale laiali.

Mis veel, ma ei irvita inimeste üle kel sitemini läheb kui mul. Küll aga ei lähe ma appi vennale kes ise niigi paremini teab ja abi ei taha.
Mis puudutab juba olnud krahhe ja wabariigi aega siis need ei ole võrreldavad. Meil polnud globaalset majandust wabariigi ajal. + tol ajal olid pangad kõvasti rohkem reguleeritud kui täna.

Mis aasta ja võimalusel ka kuul siis oleks mõistlik oma ettevõttel otsad kokku tõmmata, et saaks ausa näoga uppuvalt laeval maha astuda. Mina tunnistan, et ise ma seda tabada ei suuda ja mõttetuid riske võtta ei julge samas liiga vara ka nagu ei tahaks kõrvale jääda, siis oleks hea targematelt kuulda, oleks nagu julgem või kuidagi nii

Kas Sa tööd ei peaks tegema praegu?

kui usa keskpank (fed) hakkab negatiivset laenuintressi seadusega suruma on aeg kus ma hakkan otsi kokku tõmbama.

edit: mitte ECB ei puhu pilli vaid usa FED

Huvitah jah, ise pidi palavikuga tööl olema aga hoopis on terved päevad sris ja pläkutab.

see võib teile üllatusena tulla aga CnC pink ei lõika asju reaalajas.
converter ei valmista trükifaili lennu pealt ja liimipüss ei tööta nii pea kui sa ta pistikusse paned.
Samas kuna ma vastust ei saanud oma küsimusele, et mis tööd te ise teete, siis oletan, et olete töötud ja elate vanemate kulul ning ei pane teie ignorantsust teile pahaks.

kuule seoses CNC pingiga, sul mingit sellist kodukasutusse sobivat puitu lõikavat pinki ei ole üle?

Mul plaanis ise ehitada, aga ehk saaks kasutatud valmis toodangu sama hinnaga?

ei ole paraku.
üks suur lahmakas pink on ainult.

Oma bisnessiga ikka sitaks jebimist, kui midagi unikaalset pole.

Just, kui oled selline nõutud mööblimees ja tegevus käib soovituste peale, siis enda rahulikuks elatamiseks ideaalne, muus osas on kõik sellised masstööd lihtsalt risk, kuidas ja kas õnnestub saja teise omasuguse kõrvalt ennast püünele suruda. Samasuguseid tuleb igapäev paar tükki turule lootuses kahe aasta pärast õndsaks saada. Jah, alati on nende hulgas neid, kellel läheb ja õnnestubki paremini, aga nohh, masstöö ikkagi, milleks

Ise ettevõtlusega alustamine kõlab sellise toreda väljakutsena, aga kui äriplaan ja -strateegia taandub sellele et "ostame odavalt ja müüme kallilt", "mängime natuke maksudega ja arvete tasumisega" siis väga kaugele just ei jõua. Vaadanud kuidas paljud nii 20-23-aastasena on kõvad tegijad ja asjatundjad ning teavad kuidas asja paremini teha (aga teised on muidugi jobud ja lollid), ning kui kaugele nende ärid siis aastaga jõudnud on. Kui veel ala on autoremont, varuosamüük või siseehitustööd ning san-tehnika paigaldamine, kus konkurente juba niigi ülearu. Mõned saavad ehk targemaks ja kogenumaks, aga rikkamaks mitte väga, eriti kui arvestada et oma firmas pead olema valmis tegutsema ja suhtlema seitse päeva nädalas, varahommikust hilisõhtuni. Kui oled väikefirma omanik ja tegevjuht ühes isikus siis oled ka olukorras kus pole ka erilist rahalist puhvrit, näiteks väljaminevate arvete osas kui teine pool viivitab maksmisega, aga käibeka pead ära maksma ja sissetuleva kauba eest tasuma. Selliste ühe-kahemehefirmade jaoks tuttav teema.

Spetsialiseerumine mingitele kindlale erialale annab tööpõllu kätte, ning kes suudab ja tahab juurde õppida see saab ka areneda, Eesti pole nii hiearhiline klassiühiskond (veel) kui Inglismaa.
Pigem osade jaoks polegi asi selles, et oleks intellekti vähe vaid lihtsalt hea mugav on libiseda läbi elu, näiteks müüjana kuskil autopoes varuosi kolm aastat, tasapisi harjub ära ja siis rohkem ei pinguta, et minna tehnikaalasid ülikooli õppima või asuda näiteks maaletooja juurde tööle või tootegrupi juhiks vms. Mõistagi valitsus on süüdi, EL on süüdi, juutidest ja vabamüürlastest rääkimata. Siin mõni SR.orgi oma makromajandusekspert juba ennustab igasugu krahhe ja mis toimuma hakkab, nii et sama stiil praktiliselt.

Palun õpeta mulle seda asumist maaletooja juurde tööle või tootegrupi juhiks, oo suur mõttehiid.
Kas on mingi selline kaval nipp kus lähen, löön jalaga vastu maad ja karjun, et mina tahan vms?

Nagu esimest päeva elaks siin maailmas?! Ema või isa helistavad loomulikult tuttavad läbi ja keegi ikka kedagi teab, kellele personali- või tegevjuht on teene võlgu. Kui parasjagu töökohta pole pakkuda, siis luuakse uus, sest selline ettevõte on palju ägedam, kus leti taga samuti müügi- ja tootejuhid istuvad ja teile vorsti müüvad.

Kõik ei saa olla sellised biiberid kellele issi-emme kuskil tuttava firmas väljamõeldud töökoha sebivad.

Need on mingid mõttetud mehed, kellel jääb siis ilmselgelt toote- või müügijuhiks asumata, kui isu peaks tulema. Aga enda süü, et selliste vanemate perre sündisid. Mis teha, vahest elu imeb...