Algselt postitas: kpsPaneks kah ühe killu teistele muigamiseks või naermiseks elust enesest teele.
Mind on sellise toreda tavatelefoni numbriga õnnistatud, mille lõpp on 134. Elan sellises kohas, et asulast välja helistamiseks tuleb 0 ette valida. Pahatihti juhtub ikka, et unustatakse see neetud 0 ette valida ja lühinumbrid, mis algavad numbritega 134, jõuavad paugust minuni ja vahet pole, et sellele veel midagi järgneb - kohalik jaam on juba asja minule ära suunanud kui mitu numbrit veel takkaotsa kedrataske.
Nüüd vihjeks nii palju, et kui vaadata sellise lehe nagu
http://www.energia.ee/ allaäärde seda "rikete numbrit" siis on suhtkoht selge, millest edasine tulema hakkab.
Et asja lihtsamalt loetavaks teha, teen mõned tingmärgid kohe selgeks (V = võõras helistaja, M = mina), päris nimesid ei kasuta, äkki keegi tunneb ennast puudutatuna
.
Mitte, et mul neid kõnesid vähe oleks, aga kuna algusaegadel läks pisut aega, et asja seedida ja eriti ei suutnud reageerida paugust, siis mida aeg edasi seda enam tekkis viitsimatus juba tuttava häälega kodanikele öelda, et valige palun see neetud 0 ette - pisut kättemaksu selle eest, et mind nii vara üles äratatakse
.
***
Telefon helises kell 3 hommikul kui mina lasin mõnusat und, lõpuks ajasin ennast püsti ja tõin juhtmeta telefoni toru enda lähedale ning võtsin vastu, teisi pereliikmeid sel korral õnneks kodus polnud, muidu oleks ka nemad püsti olnud selle plärakasti helisemise peale - helistaja oli just toru hargile visanud ja sain ainult kinnist tuut-tuuti kuulata. No läks mingi paar minutit mööda ja jälle telefon tirras - olin jõudnud juba kergelt unne tagasi vajuda, aga krahmasin toru ja...:
M: "Halloooo, kuulen!"
V: "Hommikust, mis teil seal toimub?" (mingi meesterahvas, aga hääl oli juba eelmistest aegadest tuttav)
Mina täiesti poolunes ja ei saanud ööd ega mütsi asi, et nagu WTF
M: "Hommikust, kes helistab?"
V: "Mis mõttes kes helistab? Meil on voolu vaja, mis teil seal toimub?"
Kuna ka poolunes sain aru, millest jälle jutt tulema hakkab tegin väikse kannapöörde:
M: "Hommikust, kas saaksite palun täpsustada, kes helistab ja kus seda voolu siis pole?"
V: "Mina siit **** külast ja **** tänavast Valmo olen..."
M: "Tere hommikust Valmo, miks te helistate?"
V: "Mis miks ma helistan, mul pole voolu, mis teil seal toimub?"
M: "Ma väga vabandan - tänaseks sai vool otsa ja homme tuleb uus koorem"
Oi plaad, kus sellel järgneval oli alles hääletoonimuutus
V: "Ahah - ood mis moodi sai teil vool otsa, mis jama te mulle ajate?"
M: "Väga vabandame, aga **** küla jaotusvõrgu jaamas on tänaseks kogu elekter ära tarbitud"
V: "Ahah - ood, mis jama te mulle jälle ajate???????"
M: "Aitäh, et teavitasite meile voolu otsa saamisest"
V: "Mis loll jutt see nüüd siis on?????" - kõlas läbi minu jutu
M: "Ei täiesti tõsiselt, me ei saa täna paraku teil voolu taastada, kuna voolulaadungiga autod liiguvad **** suunas ainult paariskuupäevadel" - mitte, et mul oleks ööd ega mütsi mäletamist, mis kuradi kuupäev isegi on
V: "Jätke juba oma jama jutt, mis voolu tuuakse meile autoga, mida sa ajad seal?"
M: "Kas Te soovite, et teile toimetatakse eraldi voolu? Toomine on kahjuks lisatasu eest"
V: "Misssssssasja... mida te ajate??????????? Midagi ma ei maksa teile rohkem kurat"
Poole sõna pealt "tuut tuut tuut"...
Minul oli selle aja peale uni täielikult läinud, kell oli nõks peale kolme hommikul. Jõudsin vaevalt kempsus ära käia, kui helises uuesti telefon, vastu võtsin juba reipamal häälel ja olin jõudnud toas raadio taustaks mängima panna:
M: "Halloo, ma kuulen."
V: "Tere hommikust, sooviks teatada elektririkkest **** külas" (mingi noorem viisakama häälega naisterahvas)
Ehk siis helistajaks polnud sama kodanik, kes eelnevalt oli helistanud ja sellele halastasime:
M: "Vabandused, aga tegemist pole elektririketega, kuhu te ilmselt helistada tahtsite - kas Te ikka rikete numbrile välja helistades nulli ette valisite?"
V: "Oih vabandused, vist olen valesti valinud jah. Ma väga vabandan, ega ma teid ometi üles ei ajanud?"
M: "Pole hullu, Te pole ainus, kes helistanud on"
V: "Suured vabandused!" Tuut-tuut-tuut.
Kõne pandi ära ja sellelt kodanikult ma rohkem kõnesid ei saanud.
Järgmine tirr, ma polnud veel torugi jõudnud käest ära panna, vastu võtsin juba suhtelisel reipalt:
M: "Tere hommikust, elektririkked kuuleb"
Vastu kuulsin ainult pobinat ja räägiti omavahel
V: "Ma ei valinud nulli ette, aga rikked vastasid" keegi kõrvalt "Vali uuesti" tuut tuut.
Kuna minu uni oli selleks korraks siis totaalselt käega pühitud jõudsin minna kööki ja väikest kohvi ja võileiba hakata tegema. Nägin ka ise, et mikrolaineahi oli kellaaja segi visanud ja vahepeal oli ikka ka minul vool ära käinud, sest üks kaitse oli voolukapist välja visanud ilmselt voolu tagasi tulemisel. Mul võileiba suu täis, järgmine tirr:
M: võileiba matsutades: "Halloo"
V: "Tere hommikust, meil pole elektrit"
M: ikka matsutades "Väga tore - oodake pisut, ma söön suu tühjaks"
V: tuli mingeid kommentaare helistajatelt omavahelt, et sööb suu tühjaks siis saab edasi rääkida, kõht tühi jne.
M: "Jah ma kuulen nüüd teid"
V: "Me tahaks väga elektrit saada!"
M: "Vabandage mind üks hetk, midagi jäi mulle hamba vahele"
V: "Jah ma ootan"
Panin toru lauale kolakaga ja läksin hambatikke tooma.
M: "Oodake palun ma joon ühe lonksu kohvi kah"
V: "Jajah ma ootan"
Kuna kohvi olin endale just kallanud ja vesi oli just keenud, siis kõrvetasin pisut keele ära pisikese lonksuga.
M: "Põrgu, nüüd kõrvetasin keele ära"
V: "Jajah ma ootan", midagi tuli veel taustapobinaks helistajatel omavahel, seda ma ei kuulnud.
M: "Palun rääkige, kus teil seda voolu pole, ma seni võtan väikse ampsu võileiba"
Mul julmalt kohe võileib suhu ja närima.
V: "Mis te ütlesite?"
M: suu jälle võileiba täis ja podisedes, nii et telefonitorus leiva tükid sees "Ma palusin teil öelda, kus teil seda elektrit pole"
Ja niimoodi paar korda veel, millest siis lõpuks ka aru saadi
V: "Meil siin **** külas pole voolu"
Mina vaatasin aknast välja, et ega tänavavalgustus ei põle... sel korral kurjam ei põlenud enam
M: "Täname, meile on juba helistatud, et voolu pole" MATS MATS võileiba
V: "Mida?"
M: MATS MATS "Ma tean, et Teil voolu pole - kas saite aru?"
V: "Jah, kui ruttu te tulete"
M: MATS MATS "Peate veel ootama, mul on kohvi joomata ja võileibasid on kah veel kaks tükki, enne ma välja ei sõida"
Mingi omavaheline podin ja arutamine läks lahti, et mis värk, sööb ära ja mees ise tuleb...
M: "Kas ma toon teile kah võileiba?"
V: "Eeee, ma ei tea" mingi ebalev pobin ainult tuli
M: mul veel esimese võileiva viimane amps suus "No kuidas ei tea, seda teate, et teil voolu pole, aga seda ei tea, kas te võileiba tahate"
V: "Eeeeeee, mida"
M: "Kas te helistate ikka Harju maakonnast?"
V: "Ei, kust, mida, Tartumaalt helistan"
M: "Et siis Tartumaalt **** külast?"
V: "Jah"
M: "Siis helistasite te valele numbrile"
V: "Mis number see siis on?"
M: "See on harjumaa elektririkked, Tartumaal peate helistama 0119 ja küsima elektririkkeid"
V: "Mis see number oli?"
M: "0119 ja küsige elektririkkeid"
V: "Aitäh ma helistan"
M: "Võileibasid te siis ei taha?"
V: "Eeeeee, ma ei tea...." tuut tuut tuut.
Ei jõudnud ma veel järgmisest võileivast ampsu võtta kui tirrr:
M: "Halloo, rikked kuulevad"
V: "Tere hommikust, tahtsin teatada, et **** külas **** tänaval polnud vahepeal elektrit" (mingi naisterahvas, võimalik et vanem)
M: "Kas pole praegu ka või tuli juba tagasi?"
V: "Ei praegu ka pole"
M: "Kas ma lonksu kohvi tohin võtta?"
V: "jah palun"
väike mõttepaus, sest kohv oli ikka veel suht tuline
M: "Kas te aknast välja saate vaadata?"
V: "Miks???"
M: "Minge vaadake aknast, kas naabril voolu on, kas mõni tuli põleb näiteks"
V: "Oodake, ma lähen kohe vaatan"
Toru pandi käest ära ja jalustati kuhugi. Mul järgmine võileib suhu ja sõin rahulikult.
V: "Jah mingi tuli põleb, aga see liigub ringi"
M: MATS "Mismõttes tuli liigub ringi"
V: "No tuli põleb, aga liigub ja vahel kaob ära"
M: "Misasi see liigub siis ja kuhu ta kaob???"
V: "Ma lähen vaatan uuesti"
M: "Oodake nüüd...."
Juba pandi toru kuhugi kolakaga lauale ja jooksusammul eemale
V: "Ei tea, ei näe rohkem mingit valgust"
M: "Siis on ikka naabril kah vool ära"
V: "Ma ei tea, vist jah".
M: "Kas teil äikest kah lõi?"
V: "Jah kella kahe paiku müristas küll ja sadas"
Tore teada, sest mina une pealt küll mingit äikest või müristamist ei kuulnud, vaatasin aknast välja - tõesti oli sadanud.
M: "No siis on ilmselt äike kuhugi sisse löönud"
V: "Ei tea"
M: "Kui nii, siis ei saa me kuni järgmise nädala lõpuni teile voolu tagasi"
V: "KUIDAS NII?" mingi plaa plaa, kurat ja põrgu jnejnejne. telefonitoru võimendas täiega üle.
M: Kui vingumine ja undamine natuke rauges "HALLOOOO, KAS TE MIND KAH KUULETE?"
V: "JAH, mis te tahate?"
Ma pidin naerust püksi tegema ja üritasin irvitamist tagasi hoida.
M: "Mis mina tahan, Teie tahtsite elektrit saada"
V: "JAH TAHAN KÜLL, MIS JÄRGMINE NÄDAL???? MA EI SAA JU NII KAUA ILMA VOOLUTA OLLA" kättkättkätt jnejnejne.
M: Kui kädistamise vahele tuli vist hingetõmbe paus "Praegu on ju väljas soe ja ilus, mis te selle elektriga teete?"
V: "Mis ma teen, kas te nalja teete või? ..... " veel suur hunnik pikka moraali, mida ma enam ei suuda kindlasti meenutada, ise kogu aeg kõrval irvitasin ja võtsin natuke väiksemaid hampse võileivast.
M: "HALLOOOOOOOOOOO - KODANIK, KAS TE MINUL KAH RÄÄKIDA LASETE?"
v: "MIDA TE VEEL TAHATE?"
M: "Ma tahaks nüüd kõne lõpetada, mul jahtub kohv ära ja võileiba tahaks edasi süüa"
Endal mul olid juba kergelt silmad märjad naermisest
V: "MIDA TE TEHA TAHATE?"
M: "Võileiba tahaks ära süüa"
V: "KÄIGE SIIS KURADILE"
tuut tuut tuut
Vahele tuli paar igavamat kõnet, kus sai lihtsalt meelde tuletatud nulli ette valimist.
Järgmine tirr:
M: "Halloo, ma kuulen"
V: "Tere hommikust. Ma tahaks teatada elektririkkest"
Mul tuli rõve irwe peale, kuna tegemist oli ühe esimese helistaja "Valmoga", kes oli vahepeal vist lõvipasteedi söömise lõpetanud ja nüüdseks oli hästi leebe häälega, et teda ära ei tuntaks või jummal teab mida
M: "Tere hommikust Valmo, kas teil pole ikka elektrit"
V: murdosa sekundiga toonimuutus "MIS, JÄLLE TEIE?"
M: "Mina jah, kas soovite ikkagi elektrit juurde tellida?"
V: "MINE SA KAH P*RSE!!!" tuut tuut tuut.
Nüüd oli mul kuradima kahju, et siin provintsis ei toimi numbrinäidu teenus läbi kohaliku jaama. Oleks tahtnud Valmole tagasi helistada kui oleks numbrit näinud
.
Vahepeal oli rahulik, mõni kõne veel, et kas elektririkked, vastasin, et "ei ole", "jajah, ahah" jne.
Sain oma kohvi ja võileivad isegi joodud söödud.
Tirr, kell oli mingi nelja paiku hommikul:
Ma juba lihtsalt "Kuulen teid!"
V: "Kas elektririkked" (Hr. Valmo)
M: "Ei, aga kuhu te helistasite?"
V: "Ma nüüd ei tea, 1343 valisin"
M: "Ahah, te vist unustasite nulli ette valida, see siin on eranumber?"
V: jube mõtlikult "Kas sellele käib null ette"
Tundub, et ta ei tundnud minu häält ära, sest hommikune kähe hääl oli hakanud peale kohvi ja võileibasid kaduma.
M: "Kui te tahate ***** külast välja helistada, siis peate kõigele nulli ette panema"
V: "Jah kui ma naisele helistan, siis valin ma jah nulli ette, kas sellele numbrile kah peab"
M: "Ikka tuleb, muidu satute jälle minu otsa"
Nüüd toimus vist mingi selginemine, kuna ajude ragistamist oli ka teisele poole toru kuulda
V: "Kuhu ma siis enne helistasin, ma sain ju rikked kätte?"
M: "Tere härra Valmo!"
V: "Kust te mind tunnete?"
M: "Kuidas ma teid siis ei tunne, te helistate ju mulle iga kord kui teil voolu pole ja ma tuletan teile meelde, et null tuleb rikete numbrile ette valida"
V: "KURAT KAS TEIE MÄNGISITEGI MINU NÄRVIDEGA?"
Mina jummala vana rahu ise ja rääkisin rahulikult ja vaikselt edasi
M: "Mina see olin jah, sest te ju unustasite ka esimesed korrad jälle nulli ette valida"
V: "MIKS TE SIIS MULLE KOHE EI ÖELNUD?"
M: "Ma olen seda Teile vist juba 10 korda öelnud, aga teil ei kipu see kuidagimoodi meelde jääma!"
V: "KURADI KURAT, näed mis teha jah..." nüüd juba ise kah naerdes, ilmselt hakkas meenuma, mis räägitud ja kuuldud.
V: "Ärge selliseid nalju rohkem tehke, ma vanem inimene" nüüd siis juba peaaegu täielikult naerdes.
M: "Eks ma püüan, aga hommikul kell kolm telefoni kõne peale ärkamine kah just eriti lõbus tegevus pole ja Teie pole ainuke, kes on helistanud"
V: "Oih, jah, kas ma ajasin teid üles?"
M: "No milline normaalne inimene ikka kell kolm öösel silmad lahti telefonikõnet ootab?"
V: "Naljamees olete! Ma proovin nulli ette valida.... oh mis ma enam helistan, väljas juba täitsa valge"
M: "Ma arvan, et elektririkked juba teavad, et vool ära, sest helistajaid on kindlasti peale Teie kah olnud"
V: "Jah arvata võib"
No siis tekkis härral kole tahtmine vist pool päeva lihtsalt lobiseda, aga suutsin ikka vaikselt ära hiilida.
Sähh sulle siis rahulikku und. Neid pirne ja pähkleid on ennegi olnud, aga no see viimane kord oli ikka priima ruudus
. Kõiki neid väiksemaid kõnesid ei jõudnud kirja panna, kus nalja vähem. Aga jah, hommik algas varakult ja magama kah enam ei saanud. Õhtul olin küll paras zombie valmis ja kukkusin suht vara ära
.
Avaleht 
Logi sisse
KKK
