Ka minu elus on laps hakanud päevakorda kerkima ning sellest teemast lähtuvalt panen samuti kirja mõned oma mõttevälgatused.
Tänapäeval on suurim probleem laste kasvatuses just vabakasvatus. Nagu ka ennist öeldud, siis lastel sageli puudub austus endast vanemate isikute suhtes ja siit saavad kõik järgmised probleemid alguse. Küll ei kuulata sõna, küll haugutakse vastu, ei õpita, ei tehta kodutöid jne.... kuni suitsetamise ja alkoholi pruukimiseni välja. Lähtudes enda lapsepõlvest, isiklikest kogemustest ning tuttavate laste jälgimisest tuleb kenasti välja see, et probleem saab alguse vanematest ning tänapäeva väärtushinnangutest. Tegelikult ei saagi öelda, et tänapäev, samad probleemid olid ka 20a tagasi, kuid vähem märgatavalt, elus polnud raha ja töö lihtsalt ABC. Lapsel on vaja siiski vanemat, mitte vaimu, keda ta päevas mõned tunnid kohtab ja siis ka sõimata saab. Teiseks, mina ei saa aru, miks lapsi ei karistata. No tõesti ma ei mõista seda... Pahandusele peab järgnema karistus, karm ja konkreetne ehk vits peab kapipeal olema! Siinkohal tervitus lapsevanematele, kes lasteaia jõmpsikatele mobiiltelefone muretsevad. Ausaltöeldes... ma parem ei ütle...
Tänapäeva noortest, well, kui mõelda, mis trikke ma ise 18 aastaselt tegin, siis on väga piinlik

. Ehk tegelikult on see iga, kus noored hakkavad piire kompima ning minuarust on see täiesti normaalne. Oluline on siinkohal jällegi vanemate kontroll ning nähtamatu juuresolek ning pidev jälgimine. Siinkohal tundsin mina omalajal täielikku mahajäetust ning tänu jumalale, et midagi hullu ei juhtunud. Aga ka siingi on olemas teine äärmus. Põhimõtteliselt mitte kellegil ei jää selline iga läbimata, küsimus on ajas. Reedel sai üle pika aja käidud Club Tallinnas ning oh issand jumal. Väga naljakas, kuid 30a aastates härrad noori gümnasiste taga ajavad ning totaalses lambiseisuses täiesti idiootset mula suust välja ajavad. Aga noh, siinkohal ma ei saagi aru, kas tegu on hilinenud puberteediga või puberteedi ajast tekkinud liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekkinud ajukahjustusega. Eneseväärikus on ikka kohati null noormeestel. Mida ühist on 30a mehel ja 16-18a tüdrukul

Isiklikult 24a ning tunnistan ausalt, et juba praegu ma ei suuda tänapäeva pubekatega eriti vestelda, kuna võõrdunud juba nendest teemadest. Jällegi, ei arva, et nad alaarenenud oleks vms... lihtsalt inimene muutub aja jooksul küpsemaks ning päevakorda kerkivad vähe teised teemad. Mingil hetkel tundub naeruväärsena probleem, et kust alkot saaks ja kuidas mõni tüdruk klubist ära sebida.
Usku mainis noori tüdrukuid, kes kartsid sünnitamist ja kõhulihaseid

Kui nii mõelda, siis tõesti täiesti absurdne jutt ning mis ka kindlasti muutub mõne aasta jooksul, aga Usku, kas selline mõttelend tänapäeva noorte tüdrukute hulgas on ikka taunimist väärt? Kui see on meetod, mis paneb tüdruku mõtlema, ennem kui ilma kondoomita suvalise jorsiga linadevahele kargab, siis minuarust las olla. Mul on tõsiselt kahju noortest naistest, kes põhimõtteliselt on oma elu rikkunud ja suure tõenäosusega üksinda oma lapse üles kasvatavad. Ehk mina leian küll, et olgu pubekatel mistahes põhjused põlastamaks rasedust, vahetpole, ühel hetkel see muutub niikuinii. Tähtis on see, et inimene saaks kätte hariduse, leiaks oma koha siin maailmas ja alles siis läheks edasi järgmiste elu põhiväärtuste juurde.
Sellest samast teemast niipalju, et olen oma tüdrukuga koos alates gümnaasiumi algusest ning noh, põhimõtteliselt oli omalajal sama teema aga huvitav jõnks toimus 23a eluaasta alguse paiku, kus oma kodupunumise hetkel lõid tärkele vähe teistsugused soovid ja väärtushinnangud. Ehk lahkulöömine igapäevasest tibielust ning vajadus iseseisvalt hakkama saada muutis inimest 360 kraadi. Väga huvitav oli jälgida, kuna ise alates 19ndast eluaastast pidanud täiesti omal käel hakkama saama. Raamatu võiks kohe kirjutada, vägagi huvitav periood oli ja on käsil

Elust Eestis, tegelikult väga hull ei ole. Mis meid sellest kriisist üle aitab on fakt, et generatsioon, kes sellist aega ja veel hullemat on juba näinud on veel elus. Ehk meie isad emad. Hullem oleks lugu, kui selline kriis tekiks meie laste eluajal ehk kui meie oleme üles kasvanud täieliku majandusõitsengu ajal ning meil poleks õrna aimugi ja oskust elada rasketel aegadel. Meie ühiskonnas, isegi poliitikute hulgas, on veel väga tarku ja kogenud inimesi, kes teavad mida teha ja kuidas seda teha. Ehk lootust on

Jah, osad inimesed said viimase 3a jooksul väga rikkaks, on ka nende hulgas osasi meie foorumi liikmeid aga ma ei tea, mina isiklikult ei ole kade. Ma loodan vaid seda, et need inimesed vähegi hoolivad sellest, mis siin riigis toimub ning investeerivad teenitud kasumi siia samma, mitte ei vii kapitali mõtlematult riigist välja ning ei satu samasse seisu, mis ennem KV buumi oli. Majanduskriis kui sellline tekitab tohutult palju uusi ärivõimalusi ning absoluutselt kõik maailma suurimad ettevõtted on tekkinud rasketel aegadel. Ehk jõudu noored!
Lõpetan oma pühapäeva õhtuse, loodetavasti mõistliku jutu

, kirjanduse ülistamiseks. Buumi ajal tõesti tundus kohatu lugeda, uurida maailma ja ennast harida, kui raha lihtsalt seisis tänaval, mina ja võta lihtsalt ära. Kriisi ajal paratamatult tekib inimestel rohkem aega ning ma tõsiselt soovitan teil see aeg kulutada enda harimiseks. Mina programmeerijana kavatsen teha lisaks mõned sertifikaadid ja lugeda läbi kõik buumiajal kokku ostetud IT alane kirjandus- arvan, et see palju mõtekam, kui istuda pubides ja ööklubides juues ja laaberdades. Maailmas on nii palju huvitavat millega tegeleda! Ning uskumatu, kui hästi mõjub poolepäevane talvine jalutuskäik Eesti metsades.