Kas kunstikoolis nõutakse tänapäeval ainult joonistamist ja lugeda ei peagi oskama?

Selge sõnaga on öeldud, et tegu on erinevate võimalustega ja iga inimene saab valida endale sobivama. Kusagil pole öeldud, et üks oleks teisest parem.

oot, mis see siia puutub?

Lugeda sa vast ikka oskad, lihtsalt tõlgendasid Trykmann-i mõtteavaldust vähe valesti.

Nõus ja täpselt samamoodi on ka kutsekast värskelt tulnutega/õppijatega, nagu siin teemas ühe kastuaja postituste "arukusest" kinnitust võib leida.

Tõenäoliselt kui põhi- või keskkool läbi saab, siis teiste arvamus ei loegi midagi, et mida õpppima minna ja kas minna - seni, kuni enda jaoks kindlat niši pole leitud, seni tee mida tahad, aga edukaks sa ei saa!

Teemast järeldub et nooremad mehed on veel kooli ja vanemate poolt mõjutatud tugevalt eelistama kõrgharidust. Vanemad inimesed üldiselt teavad et haridus ja paber ei pruugi veel midagi näidata. Juba aastaid on kõrgharidusega töötuid inimesi märgata, igasuguseid ärijuhte ja muid pehmeid ameteid õppinuid on lademes ja neid on tugevalt rohkem kui vajatakse. Samas keegi ei keela heal kesk- või kasvõi põhiharidusega töömehel ettevõtet asutada oma töö pakkumiseks ja teenida kordades rohkem kui keskmine kõrgharidusega palgatöölisest "valge inimene". Näiteid on ju piisavalt. Eestis on levinud kõrghariduse üleväärtustamine. Euroopas näiteks on kutseharidus väga au sees

eestis peetakse juba bakat suureks kõrghariduseks, mis tegelt on ainult sissejuhtav osa, reaalselt ei õpi suurt midagi, küll aga avardab oluliselt maailmavaadet ja üldteadmisi paljudest asjadest. viga ka selles et on nö populaarsed erialad, mida õpitakse palju, töökohti aga pole niipaljudele selles vallas. eestis aga läbitakse baka ära ja siis peetakse end kõrgharitud inimeseks ja on suur palgasoov. seepärast ongi paljud baka läbijad töötud. kutsekas aga õpid oma eriala ära ja oskad juba midagi teha, samas üldiselt pole ka kutseka läbijal ka nii suurt palgasoovi. üldiselt ongi kellele ema kellele tütar.

Aga miks mitte ema ja tütar korraga?

mul oli üks kursavend, kes oli eelnevalt kutseka (TKTK vist...või mis iganes seal pärnu mnt ääres on) ära lõpetanud, tegi baka peale.

Tktks peaks siiski saama rakenduskõrghariduse, millega kaasneb diplom, mis omakorda on võrdeline bakalaureusega ning selle baasil saad edasi magistrisse minna.

Mis kuradi kutsekas, see siiski rakenduslik kõrgharidus Tegemist kõrgkooliga, kui mõtled Tallinna Tehnikakõrgkooli. TKTK- http://www.tktk.ee/
Sõpruse pst-l on Tallinna Tööstushariduskeskus, see on oma olemuselt kutsehariduskool, lühend siis TTHK - http://www.tthk.ee/

parem käi see 3 aastat gümnaasiumis, st pikenda lapsepõlve, jõuad veel mõelda mida sa teha tahad. Ja siis peasuunad, kas tehniline või humanitaar. Ise käin ka TTK-s , teisel erialal küll ja praegu pigem mul see häda et seda praktikat on liiga krdi palju. Ja ka autondusega on varsti see värk et kuna masinad lähevad üha keerulisemaks, siis rohkem on seotud igast arvutid, diagnostid jms, kust enamus masina vigu juba ära selgub, ja siis kohapeal vahetatakse juba vastavalt juppe jms. St mis ma öelda tahan, siis et kui sa ostad uuema 7mese bemmi ntx, siis sa ei lähe sellega eluilmas kuskile kopli kohalike vendade juurde, et davai mul ei tööta midagi, tehke korda, ja vanadel kõige kõvem tehnikasõna on tavaline tester. Seal keeratakse see bemm rohkem tuksi kui enne. Pigem eelistad suuremat kohta, kus haritud (ttk vms) vennad teevad diagnosti, ja vahetavad ise või siis mõni thk vend vahetab sarniiri. Selles suhtes ma ei näe mõtet üldse sellel ametikooliautoõppel, sest arenemiskuvõimalusi seal väga pole. Praegu teevad vanemad autod korda kogemustega vanad, ja uuemad tahavad juba kõrgemat haridust.

st segane jutt, mis ma tahan öelda et ttk-s saad autode kohta ka midagi muud teada peale sarniiri ja mootoririhma vahetusest. dynod, modimine jms ja ülikool annab sulle võimaluse valida, sest lisaks autodele õpid kuidas igast ettevõtlusega tegeleda jms, et sa krt ei pea elulõpuni autoall olema, mis ametikooli lõpetades reaalsem on.
Samas on kõik inimeses kinni. ja ka mina pooldan kutseõpet

Eelmisele postitajale vastuseks, et kutsekates on tehnika vahepeal arenenud. Teiste kohta ei tea kommenteerida, kuid Tartu Kutsehariduskeskuses on küll minu andmetel diagnostika seadmed jms nodi kõik olemas.

Jha, Aivoll õigus, kutseharidus on päris suure hüpper edasi teinud viimaste aastate jooksul eurorahade toel, nii et ei ole midagi enam, et kutsekas käviad need kes mujale ei saand....

lõpetasin tthk 2002 aastal kuigi riigieksamiteta, eriala paberi sain kätte...aga kuna ajad olid nigelad ja puudus vanemate toetus siis sai kooli k6rvalt ka ehitusel abitöölisena kätt proovitud, tthk-s õpitud aeg mis oli tol ajal 4 aastat+10 kuud lõputöö tarvis , sai omandatud kiirkorras keevitamise(kemp, gaas elektrood), erinevate metallide töötlemine masinate abis (treipingid ,freespingid jne) ja põhiline millele oli pandud kogu teema rõhk oli hüdraulika, pneumaatika, automaatika-seadmed.
julgen öelda et tol ajal kui kõik sealne tavaar stagna tundus, sai siiski päris palju teadmisi külge...preagu töötan juba 6aastat yhes firmas tootmises , enne tootmisesse minekud sai kätt proovitud mehhaanikuna, kus kogu see õpitu siis vett pidas...aga kuna tükitööl oli palga suhtes eeliseid siis otsustasin selle kasuks...seega pooldan oskustöö valdkonda,,, kärsasügajaid olen igasuguseid näinud kes käisid 15 aastat koolis aga ei oska muud kui ainult tarka nägu teha...

eks muidugi igayks ole ise oma õnne sepp ,et kuidas elus asju sättida ja selle eest raha saada ja jutud...aga üldiselt mida rohkem valdkondasi valdad ja kätega midagi teha oskad, seda parem, ainuyksi puupüsti p**ka täis õpitud aju ´´kliinib'' lõpuks ikka ära

Siuke asi oli võibolla hallil ajal. Nüüd asi teine, keskmist tahetakse , tehakse pingerida. Tartu kutsekas autotehnikuks tahtsid saada , siis pidi keskmine ikka 4 vähemalt olema. Siis oli kindel suht sisse saamine. Vestlus on ka, antakse asju kätte ja kui sa midagi ei tea siis suht hapu seis , ei ole midagi nii lihtne.

mida ma siis ütlesin? ja hall aeg=6-7 aastat tagasi