Mõtlesin et võtaks kah sõna natukene.
Üks sellistest inimestest, kes autot valib pikalt ja hoolega ning siis ostab selle pikaks ajaks on minu isa. Audi B4jaga oli küll teine asi, müüdi aasta peale ostmist aga temaarvates oli see ikka tõsine õudukas kah, mida see auto tõesti oli.
Isa sõitis Sierraga igapäevaselt 95a juunist mil ta selle ostis, kuni 2005a kevadeni. Peamiseks põhjuseks oli see, et mõtles küll et sõidab seni kuni ära laguneb, aga lagunemist polnud veel niipea loota. Samuti oli vajadus universaal kerega masina järgi ja Sierrast sai kergelt siiber. Kere oli samuti väga läbi. Seejärel anti Sierra minukätte. Palju ma temaga sõitnud olen, seda ei oska öelda, aga remonditud, ehitatud, keevitatud ning nüüd julgen väita, et seda autot küll niipea maha ei müü. Juunis saab 14a meie peres sellel Sierrakesel siis. See auto ei muutu igavaks. Kui peaks muutuma siis kaugemas tulevikus tahaks punast nahksisu sinna sisse musta asemel ja eks veel arenguruumi küllaga.
Transit osteti 4a tagasi, ning plaanitakse sellega küll vist miljon ära sõita, kuna kere õlitatakse enne talve ning kõik hooldatakse kenasti ja korralikult kuna odavam& lihtsam seda teha kui tulevikus keevitada-pahteldada-värvida-möllata.
Mondeo... Ohh jahh... Otsiti üle poole aasta sobivat isendit, taheti kindlasti nahksisuga Ghiat ja diislit manuaal kastiga. Nüüd siis 2,5a olnud ning lootus on et 25a sünnipäevaks äkki antakse mulle see
Ise olen ostnud kokku projektikaid ning erinevad autod on ´´sülle sadanud´´. Miskipärast diisel XR4 püsis üle poole aasta ainult, ning Mondeo mk1 nõks üle 2 kuu. Võibolla lihtsalt mõnda autot ei raatsigi müüa.