|
Auto varastanud lapsed põgenesid politsei eest Lätti
Pisut enam kui nädal tagasi, 21. märtsil kogunesid Tallinna kesklinna kaubanduskeskusesse 13–16-aastased noorukid. Vaba aega oli laialt käest, sest koolivaheaeg oli alles poole peal. Omavahel oldi tuttavad vaid põgusalt – üks tundis kedagi Facebookist, see oli omakorda järgmise tuttav jne. Kaugeim «hängija» oli Jõgevamaalt, üks tüdruk oli pärnakas, ülejäänud tallinlased.
Hilise õhtul saabudes tegi Tallinnas elav tüdruk ettepaneku minna edasi tema juurde. Ema luba edasiseks istumiseks oli neiul olemas ja nii suunduski kuuest noorest koosnev seltskond äärelinnas asuvasse eramusse.
Võtmed näpati jopetaskust
Kui nad kesköö paiku kohale jõudsid, olid tütarlapse vanemad juba ülakorrusele magama läinud. Võõrustaja tundis allkorrusel pidutsejaist paremini vaid üht, seltskonnas vanimat, 20-aastast noormeest. Hilisemate sündmuste taustal tundub lausa iroonilisena, et just see noormees oli seltskonnast oma varasema käitumise poolest kõige problemaatilisem, ent osutus ainsaks, kellel pole järgnevalt juhtunus vähimatki süüd. Ta oli nimelt esimene, kes peohoost väsis ja allkorrusele magama jäi. Ülejäänud seltskond jätkas pidutsemist varahommikuni, misjärel lahkuti.
Kui pererahvas hommikul ärkas ja end tööle sättima asus, avastas ema, et maja eest on kadunud tema eelmisel aastal ostetud 20 000 eurot väärt sõiduauto Toyota Verso. Auto võtmed said pidutsejad kätte esikus olnud jope taskust. Majapidamisest lahkudes võeti kaasa veel allkorrusel olnud 400-eurone sülearvuti.
Vargusest teatati politseile, kellel oli perele varuks halb uudis. Pereema Toyota oli vahepealsetel hommikutundidel osalenud Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel viimase aja hullumeelseimas tagaajamises. See kulmineerus avariiga Lätis, piirist paarikümne kilomeetri kaugusele jäävas Salacgriva linnas. Auto omavolilised kasutajad olid Lätis kinni peetud ja ootasid Eestile üleandmist.
«See on tavalistest sarnastest lugudest täiesti teistmoodi juhtum,» ütleb Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.
Kui omaniku loata auto sõitmiseks võtmist tuleb ikka ette, siis eriliseks muudavad selle loo mitu asjaolu. Esiteks autoga sõitjate noorus ja varasem seaduskuulekas taust. Samuti tõsiasi, et neist kellelgi polnud juhiluba.
«Nad said ise ka aru, et roolis olnud inimene pole kõige turvalisem juht ja seetõttu vahetati teel mitu korda juhti. Kuid ega see autot liikluse mõistes turvalisemaks muutnud,» kirjeldab toimunut autojälituse gruppi juhtiv Viktor Brujev.
Ent erakordseid tegureid oli veel. Kasvõi see, et seltskonnal tuli uitmõte minna seiklema välismaale – Riiga. Taskuraha noortel oli ja auto kütusepaagis paistis bensiini lõbureisi tarbeks olevat samuti piisavalt. «See on esimene kord, kus seesugune juhtum jõudis otsaga välismaale ehk teise riigi jurisdiktsiooni,» ütleb politseinik Jervson.
Kuid Lätti lugu alles jõuab. Esmalt saabus seltskond Pärnusse, kus end oskamatute juhtimisvõtete tõttu hetkeks lumme kinni sõideti. Noorukid aitas välja keegi «valgete koertega» maasturi omanik, kes purjus seltskonna tagasi teele tõmbas. «Kui see inimene end nüüd tagantjärele ära tunneb, siis võiks ta tunnistajana politseiga ühendust võtta,» räägib Brujev.
Asi läks hulluks kätte pärast Pärnut, kui seltskond oli autost välja lasknud koju jõuda soovinud Pärnu neiu ning jätkas sõitmist Riia suunas. Kümmekond kilomeetrit linnapiirist edasi sattus oskamatu juhi valduses Toyota ohtlikku liiklusolukorda Uulus, kui noorukid ei andnud teed eesõigusega autole.
Politsei sai sellest teada kell 8.42. Asja saadeti lahendama Häädemeestel olnud lähim patrull. Kell 8.56 noorukiteni jõudnud patrull andis vilkuritega peatumise märguande, millele Toyota vastas kiirendamisega.
Järgnes hulljulge tagaajamine, mille käigus tõusis kiirus hommikusel jäisel maanteel kuni 190 kilomeetrini tunnis. Et põgenevas autos oli neli inimest, loobusid politseinikud nende turvalisuse huvides Toyota rehvidesse tulistamisest. Risk, et keegi neljast autosolnust võinuks rikošetiga pihta saada, oli liiga suur.
Kell 9.05 ületas Toyota Eesti-Läti riigipiiri, kus võttis jälitamise üle Läti politseipatrull. Õige pea olid lätlased sunnitud end tagaajamises kaotajaks tunnistama, sest Eesti registreerimisnumbriga Toyota sooritas veoautode vahel liiga ohtlikke manöövreid. Nii pääsesidki põgenejad pakku.
Kell 9.35 leidis Läti politsei Toyota mahajäetuna piirist paarikümne kilomeetri kaugusele jäävast Salacgrivast majadevaheliselt alalt, kus see oli avarii teinud.
Nelja alaealise kurjategija tabamiseni jäi siis veel umbes tund aega. Selle ajaga jõudis seltskond, kellest osa pidasid Salacgrivat naiivselt Riia eeslinnaks, käia kohalikus poes, kus üritati ostude eest maksta eurodega. Et Lätis euro ei kehti, suundusid segaduses noorukid valuutat vahetama kohalikku pangakontorisse. Millegipärast ei võetud raha vahetada soovivaid lapsi seal jutule.
Plekitu minevik päästab
Sellises olukorras retke Riiga ette võtnud noorukid Lätis tabatigi. Kuus tundi hiljem anti seltskond üle Eesti politseile. Põhjust nende karmiks kohtlemiseks oli küllaga – Põhja ringkonnaprokuratuur oli nende tegevuse suhtes algatanud kriminaalasja.
Auto omavolilise kasutamise eest ähvardab noorukeid nüüd kriminaalkaristus. Et kogu seltskond on varem seaduse ees plekitud, pole kohtus määratavad karistused ilmselt ülemäära karmid. Küll tuleb seltskonnal, täpsemalt nende vanematel, hüvitada autole hulljulge kihutamisega tekitatud avariiline kahju – kokku 4800 eurot.
Ent mis üllatab: pärast tabamist jätkus lapsearuga seiklejail julgust oma surmasõidu ja tagaajamise üle koguni uhkust tunda. «Selline mulje jäi neist küll, kui nad meil siin istusid ja ülekuulamist ootasid,» ütleb Jervson.
Seda, kas toimepandud rumaluse tõttu arestimajas veedetud öö nende lapselikku uhkust veidigi kärpis, võib vaid ette kujutada.
Kommentaar
Toomas Jervson
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht
Seda, kui lähedal olid need noored inimesed surma saamisele, ei ole ehk mõtet pikemalt selgitada. Loodetavasti aitavad lapsevanemad oma laste teadvusse viia, kui rumal ja mõttetu oli eludega sedasi riskida.
Paraku on reegliks, et pahandustesse satuvad need lapsed, kelle tegemistest ja asukohast lapsevanemad midagi ei tea. Need 13–16-aastased noored ei oleks pidanud tol koolivaheaja ööl kindlasti järelevalveta võõras majas pidutsema.
On puhas õnn, et saame rääkida üksnes mõnest tuhandest eurost materiaalsest kahjust. Saame vaid loota, et need lapsed ei tunne oma tegude üle uhkust ning et seda aitab neil teha registris püsiv kriminaalkaristus.
|
Avaleht 
Logi sisse
KKK
