siimP kirjutas:
Keegi seljaga on ära saanud?
Saab, aga nagu juba kirjutati korralik jebimine.
Sisuliselt SBK poole pealt hakkasin ajama seda rida, et teha selgeks, et ei ole sobiv aga ei suutnud neile seda selgeks teha ka pärast mitut uuringut ja arstide külastust. Arstid kõik kirjutasid, et ei ole sobiv kuid arstliku esimees ütles 2 korda, et kui MRT midagi ei näita siis pole ka midagi viga. Pärast kaitseväge jätkasin siiski ja ei jätnud jonni ning peale teist arstlikku kui veel mingi kümmekond paberit eriarstide uuringute ja kommentaaridega viisin siis hakkas arst jälle MRT juttu ajama kuid ütlesin, et MRT ei näitagi seda. Selle peale see arst seal viskas pastaka täiega laua peale ja ütles, et tõmba valge lina selga ja hakka surnuaia poole siis kõndima. Kirjutas mittesobiv. Esimees muidugi vaatas pabereid ja eelnevaid uuringuid asju ja ütles, et no ma vaatan, et Te mitu korda juba käinud, et ma ei saagi aru miks seda otsust varem ei tehtud ja no hea, et nüüd Teie jaoks see ebameeldiv käimine läbi. Minu jaoks oli asi põhimõtteline, et kuna juba nii palju raha (haigekassat polnud = oma raha eest uuringud, sest väes pandud ajad oleks olnud juba teenistuse lõpus) sai sinna pandud ja aega ning sees istumisi nvti kuna nädala sees uuringutel Tallinnas käisin, siis otsustasin asja lõpule viia.
Igal juhul kokkuvõtteks ütleks, et kõik oleneb kes arstliku esimees, millised arstid ja kuidas nende eelnev öö oli oma mehe või naisega. Ma siis räägin Tallinna omast kogemustega. Väes olles oli neid vendasid palju kes said koju ära kui avastati oh shit, et mida ta üldse siin teeb, et poleks tohtinud võtta, saadame kiirelt koju, et probleeme ei tekiks.
Samas ära käisin ja ka mina hakkasin asjadele vähe teise pilguga vaatama. Selles osas oli see kasulik. Pigem ma soovitaks seal käia. Midagi hullu seal pole nagu paljud arvavad. Tulebki lihtsalt alla neelata oma uhkus ja lastagi õiendada seerudel ja võllidel see 8 või 11 kuud. Teisalt, et need seljavalud ei kao enam nagu arstid ütlesid ja otsest ravi peale valuvaigisti pole. Samas enne kaitseväge ma ei teadnud ise enda "olukorrast" ja ka ma ei hakanud leiutama endale asju külge nagu enamus tuttavaid, et mitte minna.