kui ise omale igapäevaseks kulgemiseks masinat ostan siis peale hinna eriti ei mõtle. vaatan finantsid üle ja siis hakkan kuulutusi läbi helistama. ja ainult ca 15-20 kilo kallimad masinad, kui reaalselt rahakott kannatab. esimesed 10 ei ole nõus müüma ja järgmise tegelasega juba sõlmid diili.
loomulikult ütlen ma juba telefoni teel oma makstava hinna ära ilma masinat nägemata. pole mõtet ohkida , et ise pole veel masinatki näinud ja juba kaupled hinda. ei ole olemas nii erilist masinat , mida peaks punnsilmadega ülevaatama ja siis kohapeal iga kriimu pärast kilo alla tingima ja lõputult vinguma.
ja selle kohta , mida see teema puudutab ütleks nii , et kelle asi see ikka on kuidas keegi omale ja enda perele leiva lauale teenib.
tundub , et mingi rahulduse ikka saab mõni tegelenae , kui on vähemalt 1 inimesele korra hinge s..tunud päeva jooksul. kui rajal võistelda ei saa siis saab vähemalt foorumis kellegile "ärapanna".
lisaks tilganäppimisel peaks mingi termini ka verbaalselt võistelevatele streetraceritele(whineracers) välja mõtlema.

Tavaliselt ongi just need kes telefonis kõvasti tingivad kohapeal veel sama palju tingimas, kuna kohapeal iga kriimu ja mõlki otsivad ja selle üle virisevad ja siis on nägu vingus kui veel alla ei saa ja ütled, et telefonis sai juba niigi viimane hind öeldud.

Küsimus ei ole selles, et kohapeal tingida ei tohiks. Kui inimene tingib juba telefonis meeletult alla ja sa ütled ära, et viimane hind on summa x, mis on näiteks juba niigi päris suur alghinnaga võrreldes. Siis on nagu suht tüütu sõita kuskile ja raisata oma aega ja siis hakkab sama jama kohapeal uuesti pihta (ei mõtle varianti kus kõike on enne varjatud, vaid sa oled ära öelnud et ala ukse all on rooste jne, aga kohapeal ikka sama asja peale veel tingima hakatakse). Ei ole siiani ükski auto müümata jäänud, aastas ikka paar tükki müüdud. Enamasti lihtsalt sellel hetkel ei viitsi rohkem vaielda ja tuled tulema. Ekstreemsem näide oli mingi noormehega, kelle kuskil 4-5a tagasi sai ühte Golf 3 GTI-d müüdud. Alghind oli äkki 32000 (mis oli tollel hetkel niigi auto24 kõige odavam), telefonis leppisime 27000. Kohapeal tahtis saada 23000, tegime kuldse kesktee 25000. Kutt veel ütles, et laseb korra isal üle vaadata, kes pidi 15 minutiga kohal olema. Arutasime juba kus pangaautomaat on, et saab raha välja võtta. Ei hakanud enne sealt ära minema kus pidi isaga kohtuma. Isa tuli kohale, esimene lause oli üldse stiilis, et on sul üldse autot vaja. Siis vaatas korra üle, vist ei pannud isegi autot käima. Teooria oli järgmine, et mootorisse läheb 5000, käigukast ka nii 3000, silladetaile ka paari tuhande eest, et 10000 läheb ikka ära (kuna auto ju just saksast toodud - autospetsialistid ). Et mis teete, lasete nii palju alla? Selle peale istusime sõbraga konkreetselt autosse ja sõitsime minema sõnagi ütlemata. Nemad jäid sinna oma asju arutama veel. Niigi oli reede õhtu ja pidime linnast välja sõitma. Olime selle jandi peale niigi juba vist oma 1,5h kulutanud (sest kutt ise tegi ka mitu ringi ümber auto alt ja pealt pool) ja juba oodati teises linnas. Nädala - paariga sai auto siiski müüdud ilma pikema jututa ja soovitud hinnaga.
Samas on tõesti paari viimase autoga jäänud mulje, et vaadatakse tõesti välja auto, mis maksab sellest summast mis rahakoti vahel poole rohkem ja siis loodetakse hinda alla tingida nii palju. Varem oli ikka nii, et kui inimene juba kohale tuli, siis enamasti lõppes asi ka tehinguga. Viimaste autodega on küll nii olnud, et mingi 4-5 inimene võtab ära. Mul autod enamasti niigi auto24 odavamas otsas, kuna tõesti ei viitsi mingi pool aastat müüa, enamasti paari kuuga saab lahti ikka. Äkki peaks ka tõesti analoogsetest oluliselt kallimalt müüma hakkama ja kohapeal laskma teistega samale tasemele, äkki siis saaks nendest õngitsejatest lahti, kes üle oma võimeti otsivad ja aega kulutuvad. Lihtsalt oma aeg maksab ka midagi. Vanasti ka enamsus käis ikka ise vaatamas, aga nüüd on ka päris palju nii olnud, et kas saad siia või siia näitama tulla, et ma ise ei tahaks väga teise linnaotsa sõita. Lõpuks tuli siiski ikkagi ise kohale ja sai ka tehing sõlmitud.

Mina kuulun ka sinna klassi Mitte, et ma ennast kõrgemst klassist näitaks, aga vähemalt on lastelastele, kes sõidavad hybriid elektri autodega 0,5l sajale rääkida lugusid vanaisast, kes oma 750ILiga nooruspõlves Restoran-Öölokaal Kaunase(atlantis sis praegu) ees 888 parklasse joonistas ja 6tunniga 80 liitrit kütet maha kickdownis linnapeal

....Aga nüüd on unistuste voor läbi ja lähen longin oma jaapani musklit kapotialt pagassini täis olevasse Mazdasse ja töristan lõunale

Vältimaks igasugu pauguahvide ja 18 aastaste tilkurite tingimisi, sõidan ma põhimõtteliselt ühe kasutatud autoga 3-4 aastat jutti. Hooldan ja hoian korras ja ei virise. Ma lihtsalt ei jaksa suhelda nende meestega, kes pakuvad 5+ korras masina eest, mille reaalne turuhind on näiteks 40 keeki, on olemas ka 60 keeki, konkreetne müügis 35 keeki, mulle 23 keeki. Ma pole kunagi röövel ja juut olnud, aga no tõesti, andke abi. Ma lihtsalt ei viitsi võidelda ja tegeleda igasugu jobidega. Praegune auto on 3 aastat olnud ja mul on tunne, et on teised 3 aastat veel. Just sellepärast, et ei jaksa kakelda rottidega ja pole tal häda midagi, kahju oleks hästi hooldatud ja heas korras mugav masin odavalt ära anda sellepärast, et vaheldust vaja. Peab vaheldust mujalt otsima.

Absoluutselt nõus!
Mina enda viimasega sinasõber juba 5 aastat. Mõtlen ebameeldivustundega olukorrale, kus siinsamas foorumiski kirjeldatud situatsioone endal läbi elama tuleb hakata.
Igasugu masumanajad ja muidu kaubajuutlusele kalduvad poolearulised peaksid minuarvates oma primitiivset olemust katsuma varjata. No vähemasti mitte minu silma all minult loodetud huiatava raha eest ostetavatest asjadest unistust silme ees kandes onama hakata.

mind ajavad need tüübid närvi, kes vinguvad sellepärast, et keegi teine foorumis vingub