Leidsin kunagi jõminas peaga kirjutatud seletava teksti
Harilik enekarästas - keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Tüüpiline Enekarästas
Turdus pilaris on öösel suvisel perioodil asfaltteel. Kuna päike kütab tee päeval soojaks, ronivad nad sinna öösel magama. Auto lähenedes Enekarästas ei liigu kunagi paremale ega vasakule teelt ära vaid reeglina lineaarselt auto liikumis suunas. Üldiselt hea reageeringuga, sätivad ennast täpselt stange alumisest äärest kuni kapotiääreni, harva toimub logistiline tõrge ja Enekarästas kohtub peegli või esiklaasiga.

Eesti Enekarästate nimekirja on kantud 383 liiki. Eestis kohatud Enekarästate nimekirja peab Eesti Enekarästjaühingu (EOÜ) juures tegutsev Enekarästaharulduste komisjon. Jooksvalt uuendatava nimekirja leiab EOÜ veebilehelt
Tihtilugu võib enekarästas olla ka varese või tihasekujuline, tihti on enekarästad ka kurekujulised. Rannikupiirkondades liigub ka palju kajakakujulisi enekarästaid.
Harilik ründemäger - Meles meles L.Segatoiduline. Toitub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust.
Ründab autot reeglina paremalt poolt. Tihti eelneb sellele pikk varitsus
Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm. Saba pikkus ~24 cm
Kehamass 10...18 kg, sügisel kuni 25 kg
Looduslikeks vaenlasteks juhuslikult hunt ja ilves. Inimene on kasutanud karvu pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Karusnahk väärtust ei oma. Kasulik kahjurite hävitajana.
Levinud vaid mandri-Eestis, arvukam lõunaosas. Üldiselt levinud peaaegu terves Euroopas (v.a. Skandinaavia), Kesk-Aasias, Siberi ja Kaug-Ida lõunaosas, Jaapanis, Korea poolsaarel
Ründemäger on tihke soomusega ja kindlalt sitta või suisa tsementi, liiva või kruusakive täis topitud. Kahjud võivad olla fenomenaalsed. Isegi tabades autot küljelt võivad keredetailide kahjustused ulatuda väga suurteks. Tabades auto esiosa tuleb tihti vahetada terve stange või ka muid detaile esiosas. On olnud juhuseid kus ründemägrast üle sõites kahjustab see ka sillaosi või muid detaile põhja all.
Läti keeles āpsis
Leedu keeles barsukas
Poola keeles borsuk
Itleri keeles Dachs
Soumaalia keeles mäyrä
Pedekuningriigis tuntud kui Vanliga svenska attack grävlingen
Minu kodulinnas kutsutakse Привычный шведский Наступательные барсук
Albaanlased arvavad, et mäger on tripper ehk turist

Eestis liigub tihti pruunikas Ründemäger
Harilik enekajänes Lepus - asendab rindejoonel vajadusel enekarästaid

Karvastik on enamikul enekajänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud enekajänesed heledamaks, valge-enekajänes ja ameerika enekajänes valgeks (ainult kõrvaotsad jäävad mustaks). Enekajänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad.
Nagu eelpool mainitud tegutsevad enekejänesed peamiselt öösel asendades enekarästaid. Enekajänesel on väga heade helipüüdmis omadustega antennid. Neid on tal kaks ja üsna pikklikud. Enekajänes võib lähenevat autot kuulda juba kilomeetrite kauguselt. Kuna enekajäneseid on vähem kui enekarästaid, siis nad peavad tihti väikeses rajoonis ringi liikuma. Enekejänesel on väga kiire reageerimisega hüdrauliline ajam mis nad kähku piklikuks teeb, et sõidukit rohkem kahjustada, seepärast kuuluvad nad rohkem enekaterroristjäneste gruppi. Enekajänestel võib olla pidevast pingest tingitud iseloomu häireid kuna nad peavad alati vajaudsel enekarästaid asendama. Häiretega enekajänese tunneb ära sellejärgi, et ta proovib sõiduki eest eemalduma hakata. Kuna häired on tugevad, siis enekajänes jookseb tihti sikksakki. Enekajänes on projekteeritud siiski peale mõningast autoees jooksmist enekat tegema kuna süda ei ole mõeldud aktiivseks spordiks ja see seiskub otsustusvõimetuse ja iseloomu häirete pärast.
Harilik ründekits Capreolus capreolusKõikidest eelpoolmainitud liikidest vaieldamatult kõige kiirem. Saanud spetsiaalse koolituse luuramiseks, et ennem ründamist näha ei oleks. kehva nägemisega tootmiskulude kokkuhoidmiseks võib tihti juhtuda, et ründavad enne sõiduki õigesse punkti jõudmist ära ning tänu suurele hoole paiskuvad teisele poole teed. Osad ründekitsed proovivad kohe uuesti rünnata muutes liikumis suunda 180 kraadi kuid osad ründekitsed varjuvad koheselt jäädes uut obekti ootama.
Ründekitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on ründekitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid ründekitsesid nimetatakse ründekitsedeks, emased on samuti lihtsalt ründekitsed. Ründekitsed kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.

Ründekitsedel on suurem kuid uimasem sugulane, märkimisväärselt suurema purustusjõuga
ründepõderRündepõder on ääretult juhm olevus ning tihti seisab ta juba punktil mida ta ründama peaks, ehk keset sõiduteed. Paraku on nii võimalik vaenlasel sõiduk ennem peatada ning ründepõtra vältida

Allikad:
http://www.wikipedia.comGoogle translate
Toimetanud: Tanel Kodusaar