ck- kirjutas:
No see austraalia jutt peab paika küll, isegi seal elanud-töötanud pool aastat. Aga vahe on ikkagi inimestes, mitte selles kes kuipalju teenib. Eestlasele lihtsalt on omane tuim ja virisev ning kõike kritiseeriv iseloom. Ning erilisse masendusse langeb ta siis, kui naabril on vingem auto, noorem pruut jne...
Austraalias tuli jurist töölt, pani auklikud koduriided selga, läks rääkis üle aia naabritega juttu, võttis õlle ligi, haris oma peenramaad ja siis sõitis roostes pikapiga kuskile outbacki ning lasi külameestega mõne looma maha...mingit sellist asja nagu "staatus" seal ei eksisteerinud, nagu eestis üritatakse taga ajada "naabrist parem" mentaliteeti.
No siin me jälle oleme - Austraalias on tore, sest teised on selle varem toredaks teinud/elanud. Soovimata ise midagi endast anda, loomises osaleda, ühistegevuse tagajärjel normaalset elukoeskonda ka nautida tahab keskmine siin viriseja ainult oma õigusi taga ajades selle ilusa ise kõik ära rikkuda.
Teda ei huvita, et ületee vanaemal on üle pika aja lapselapsed külas, talle ei lähe korda otsapealsete väikese peretütre kurvastus oma kadunud hamstri pärast, teda huvitab ainult tema kaasasündinud ja vääramatu õigus pühapäeval muru niita. Muu on talle pohhui, piisab ju sellestki, kui saab kurta, et igalpool mujal on elu parem.
Aga et ta on parem on just sellesama pärast, et meie muruvandaal pole sinna suutnud oma mentaliteeti ja küüneviha sisse ajada, sellest ei taha ta ise tavaliselt aru saada.
Et sellesamaga ju üritabki seesugune kodanik enesele teistest kõrgemat "staatust" külge mõelda, see ei paista talle endale ka reeglina silma. Sest kõik teised on lollid ja halvad, kes ei lase meie noorepruudilist suureautolist muruniitjat piisavalt ja seisusekohaselt teiste hallil taustal särada...