usku kirjutas:
Taas on mõni mees mihkel põhiseadust tsiteerima, aga selles on üks komistuskivi, kuhu sa ka väga usinalt otsa koperdasid. Toon sulle vastuseks mõned väljavõtted oma magistritööst, mille allikaks omakorda on suuremas osas Põhiseaduse kommentaarid. Sealt on vahepealt juttu ära ja osa juttu on juures, et point selgemini välja tuleks:
Kui ühelt poolt tuleb rääkida isikute põhiõigustest (võtame üldiseima - perekonna ja eraelu puutumatuse konteksti), siis teiselt poolt Põhiseaduse § 19 jällegi vaatab asja kahe erineva nurga alt: igaühel on küll õigus vabale eneseteostusele, kuid sama sätte teises lauses on toodud ka põhimõte, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 19 taga peitub nii isikute üldine vabadusõigus kui ka üldine isiksusõigus. Seega isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada (või siis mitte seaduste sõnastusi kasutades - võib teha mis ta tahab), kuid samas tuleb arvestada ka teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning seadustega. tõepoolest juba põhiseaduse tasandil on seadusesse sisse kirjutatud vastandlike huvide konflikt. Kuigi selle sätte praktiline tähtsus ilmneb üksnes nendel juhtudel kui avaliku võimu abinõu ei riiva ühegi spetsiaalse vabadusõiguse kaitseala, sobib ta huvide vastandumise näitena oma lihtsuse, iseloomu ja ka sisu poolest teistest sätetest paremini – tegemist on nn kinnipüüdva põhiõigusega, mis hõlmab kõiki neid juhtumeid, mis spetsiaalsete põhiõiguste võrku pidama ei jää. Tegemist on äärmiselt laia kehtivusalaga sättega ning §-st 19 tulenevate põhiõiguste piiranguklausli leidmine ning määratlemine on kõike muud kui kerge.
Ka Riigikohtu erikogu on öelnud, et „Mistahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.“
Sarnast huvide kaalumist näevad seega ette teisedki põhiseaduse sätted. Näiteks põhiseaduse § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Piiranguid isikute põhiõigustele sisaldub mujalgi - näiteks põhiseaduse § 32 ütleb, et omandit (millele sa viitasid ja mis üldiselt on puutumatu), võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Sama säte ütleb, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Ka kodu puutumatuse põhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 33, võib piirata avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Samamoodi põhiseaduse §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda, võib piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Kui inimeste põhiõiguste kataloogi veelgi laiemalt vaadelda, siis on selge, et kõiki põhiõigusi tuleb sõltuvalt kaasuse kontekstist vaadelda omavahelises seoses ja tasakaalus. Nii räägib PS § 17 sellest, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 45 aga loeb teiste inimeste au ja hea nime sõnavabaduse riive üheks õigustatud aluseks. Asjakohased sama küsimuse juures on aga ka PS § 10 sisalduv inimväärikuse printsiip, PS § 22 sisalduv süütuse presumptsioon, § 26 sisalduv õigus eraelu puutumatusele, § 41 sätestatud õigus arvamuste ja veendumuste vabadusele, § 45 sisalduv väljendusvabadus. Seega on inimeste põhiõigustega töötamine sügavalt eetiline küsimus, sügavalt sotsiaalne küsimus ning küsimus on selles, kuidas leida tasakaal erinevate inimeste erinevate põhiõiguste vahel.
Põhiseaduse kommentaarides on mainitud, et inimeste põhiõiguste kataloog ei ole lõplik, vaid avatud kõigile õigustele, mis tulenevad PS mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Iga põhiõiguse riive vajab põhiseaduslikku õigustamist, mille ulatuse määrabki kindlaks PS §19 lg 2 sisalduv piiranguklausel. Üldise isiksusõiguse riive puhul on nõutav, et see oleks toime pandud kõiki PS nõudeid järgides ja erilise tähtsuse omandab proportsionaalsuse põhimõte.
Isikute põhi¬õigused tagavad, et ühiskonnas on kõik, mis ei ole piisava selgusega keelatud, lubatud, samal ajal kui riigi jaoks on kõik, mis ei ole piisava selgusega lubatud, keelatud. Iseenesest mõista ei kehti kellegi jaoks piiramatu vabadus, vaid igal vabadusel on ühiskonnas, milles on vähemalt kaks inimest, piir. Iga vabaduse piiriks on hiljemalt teiste inimeste õigused ja vabadused, nagu sätestab põhiseaduse paragrahvi 19 lõige 2.
P.S seda orderi ja ameerika filmi teemat ma kommenteerin üksnes nii palju, et tollikontrolli tsoonis võib ametnik oma rusika sulle küünarnukini anuusi lükata kui tahab ning sul ei jää muud üle, kui kellegile kusagil üks jõgi nutta ning pärast delfisse kommenteerima minna.
aga juhtus see, et sai autol veljed kõveraks sõidetud, nüüd hea mõnus sõita
anaal väriseb terve õhtu.
Avaleht 
Logi sisse
KKK
Tore oli
