Lisaks pandi putkad kinni enne kella 18.00 niiet normaalne tööinimene ei jõuagi hääletama.

Normaalne inimene käib 7 päeva nädalas 18ni tööl? Aga jah, eks e-hääletus Edgarile ei sobi, sealt tulevad vastuhääled ja pole seetõttu turvaline.

mitte midagi ei juhtu....

Naise märkmik:

"Täna tundub mulle, et mu abikaasa käitub imelikult. Me olime kokkuleppinud kohtumise kenas restoranis, et õhtustada. Olin olnud terve päeva sõbrannadega shoppamas ning hilinesin meie kokkusaamisele pisut kuid Tema ei teinud ühtki kommentaari selle kohta. Jutuajamine lauas ei sujunud kuidagi, nii tegin ettepaneku minna kõrvalisemasse kohta, et privaatsemalt vestelda. Ta nõustus, kuid ei rääkinud ikka eriti. Ma küsisin, mis on valesti; Ta vastas: "Ei midagist". Ma küsisin, kas see oli minu süü, et Ta nii löödud oli. Ta vastas, et Ta ei ole löödud, et mul ei ole midagi pistmist sellega ja et ma ei peaks ennast vaevama selle pärast. Teel koju ma ütlesin, et armastan teda. Ta naeratas õrnalt ja jätkas sõitu. Ma ei suuda seletada Tema käitumist, ma ei saa aru, miks Ta ei vastanud "Kallis, armastan sind ka". Kui me koju jõudsime tundsin, et olen kaotanud Ta täielikult, justkui nagu Ta ei tahaks minuga enam suhelda. Ta lihtsalt istus seal ja vaatas telekat. Ta tundus jätkuvalt kauge ja eemalolev. Lõpuks, kui vaikus oli meie ümber, otsustasin voodisse minna. Umbes 15 minutit hiljem tuli Tema ka. Aga ikka ma tundsin, kuidas Ta meeled on segaduses ja mõtted kuskil mujal. Ta jäi magama - mina nutsin. Ma ei tea mida teha. Olen peaaegu kindel, et Tema mõtted on kellegi teisega. Mu elu on täielik katastroof."



Mehe märkmik:

"Mosse ei lähe tööle.....krt, aru ei saa miks."

Ma ei pidanud paljuks laupäeval poes käies valida just selle suurema poe, kus putka üleval ja raisata kaks minutit oma puhkepäevast. Võib olla minu hääl ei muutnud midagi. Võib olla poleks ka 100% vastuolemine midagi muutnud, eedu mõtleb niikuinii "oma peaga". Aga oma kodanikukohust tuleb täita. Jah, ma mõtlesin ka alguses, et e-hääletus peaks ikka ka olema ning otsisin netist vastavat linki. Aga kui ei ole siis tuleb minna linnavalitsuse ette piketeerima mitte pärast halada.
Hetkel elan ma kesklinnas ja seda täpselt nii kaua, kui minu vabadusi ei häirita ning mind ei diskrimineerita. Saan oma tegemised ka ilma kesklinnata väga hästi tehtud. Ja kogu Euroopas on probleemiks, et linnakeskuse tähtsus väheneb, kaubandus linnas sureb välja ning sõlmpunktideks saavad hoopis linnadest veidi eemal olevad kaubandusmekad. Tallinnal on siiani selles osas paremini läinud aga küll suudavad järgi jõuda kui nii jätkavad. Vabandust ot eest, selles pole küll mingit huumorit.
See küsitlus näitas selgelt, et inimesed suhtuvad iseenda ümber toimuvasse huumoriga ja pohuismiga - see on juba väga teemasse.

Sõidan tööasjus Tartust Tallinna. Linnapiiril võtab mind vastu sõidukite rivi, sähvivad sinised vilkurid.

“Kurat küll!” : vannun ma südamest. “Operatsioon “Kõik puhuvad!”

Seda oli mulle täna küll hädasti tarvis, niigi juba hilinemas laevale !”

Üks kolge suundub minu auto poole:

“Load! Mingeid asju on kaasas?”

... Osutan nõutult kõrvalistmel vedelevale kotile.

“Avage!”



“Hoopis narkokontroll!” mõtlen ja avan koti.

“Aint läppar ongi vä? Avage pakiruum!”

Seal pole midagi peale varu­rehvi.

“Palju see läppar maksab?”

“Uuena ostes maksis umbes 1500,” vastan viisakalt.

“Üks protsent 1500-st on...” pomiseb kolge, võtab taskust kalkulaatori ja hakkab tigedalt laupa kortsutades klõbistama. “Hm... Ee... võlgnete 15 eurot !” hüüab ta lõpuks võidukalt. “Makske palun ära!”

“Mida-mida?” küsin samuti äreval häälel

“Müügimaks, noh, üks protsent. Savisaar kehtestas alates tänasest Tallinnas tollitsooni.

Pole kuulndki vää? Kus pees elad mees Tallinna TVd tuleb vaadata, selge? ”



“Tartus ei ole Tallinna TVd, meil on ALO TV...”

“See on teie mure ja probleem! Ärge mängige ninatarka!”

“Aga ma ei kavatse ju seda arvutit müüa!” karjatan ma viimaks vihaselt. “See on mu tööarvuti, ma teen sellega tööd!”

“Muidugi! Seda te räägite kõik! Kas Te tõestada saate?”



Helistan firma tegevjuhile ja õnneks see kord võtab ülemus minu kõne vastu.

Ulatan mobiili tüübile. Too haugatab küsimuse, kuulab mõne hetke, pomiseb siis “Okei, su vennal vedas!” ja annab telefoni tagasi.

Hetkeks on ta pilk , kui surnud siilil, aga siis süttib ta silmades sada vatine pirn :



“Aga auto , see on teil isiklik, mis?”

“Isiklik.”

“Uus mudel, hästi hoitud, see teeks siis umbes 30 000,” ümiseb kapp ja hakkab taas arvutama: “Üks protsent 30 000-st teeb...”

“Teeks ikka arvuti eest, tegelikult plaanisin müüa küll...”

“No näete, ma oleks justkui teadnud!” venitab tüüp lõbusalt. “Otsige nüüd siva kolm kivi, ma kirjutan teile vahepeal kviitungid välja.”

“Kivid???” urisen juba üsna korralikult .

“Nojah-noh! Savisaarel on tänavaaukude lappimiseks vaja. Tsaariajal olevat sama kord olnud. Ja vaadake, et oleks vähemalt rusikasuurused!”



Longin siis teepeenrale kive otsima. Ma ei ole õnneks ainus. Ühel teadja mehel on koguni labidas kaasas.

Kui kividega auto juurde tagasi jõuan, saan kaks kviitungit. Üks näitab, et müügimaks tasutud, teine, et kivid vastu võetud.



“Seda vanamutti ja vanameest seal näete vä? Nemad on eriti suures k...ses!” näitab raha saamise järel lahkemaks muutunud Mupokas mulle viisakalt riietatud vanapaari, kes kurvalt oma Volvo juures seisab.



“Neil on terve kotitäis ehteid kaasas, kõrvarõngad, sõrmused, kaelakeed ja mis kõik puha! Ajavad jura, et tahtsid tütrele enne pulmi perekonna juveelid kätte anda! Nüüd maksavad end siniseks!”



Vaatan enne masinasse istumist veel korra ringi.

Minust mõni auto eespool on A. Le Coqi veokas. Juht karjub, et kogu see õlu on tal oma tarbeks, et midagi müüa ta ei kavatse ja et tal on täna paari sõbraga väike pidu.

Ronin üleni värisedes autosse ja sõidan Tallinna sisse.

Järgmine kord pean õnneks siia tulema alles õige mitme kuu pärast

Epic.

George Bush ja Vladimir Putin pistetakse sügavkülma. Aastal 2040 äratatakse mõlemad ellu. Putin võtab laualt ajalehe ja hakkab kõva häälega naerma. Bush imestab, mis lahti, haarab ajalehe endale ja teeb suured silmad. Pealkiri ütleb: "USA-s on kommunism". Kuni Putin irvitab, võtab Bush teise ajalehe, pistab veel kõvema häälega naerma ja kargab mööda tuba ringi. Putin ei usu, et miski saaks veel naljakam olla kui kommunistlik USA, ja rabab lehe Bushi käest endale. Pealkirja näinud, saab ta peaaegu rabanduse: "Rahutused Eesti–Hiina piiril"

Rummikook:

Koostisosad:
1 tl suhkrut
1 või 2 pudelit rummi
1 dl kuivatatud puuvilju
pruuni suhkrut
1 tl soodat
100 g võid
2 muna
3 sidrunit
1 kl jahu
1 dl pähkleid

Valmistamine:
Alustuseks proovi rummi. Mmmmm hea, kas pole? Võid alustada.

Võta suur kauss ja mõõduklaas.

Proovi uuesti rummi.
Veendumaks, kas rumm on ikka koogi küpsetamiseks piisavalt hea, vala 1 dl klaasi ja joo nii kiiresti ära, kui saad. Korda.

Klopi mikseriga või suures kausis pehmeks, lisa 1 tl suhkrut ja vahusta veel.

Kontrolli, kas rumm on ikka veel ok.
Võta veel klaasike. Ava ka teine pudel, kui vaja.
Liza munad, kuivatatadud puuvljad…. peksa vahule….. Kui nad kitivad mikseri kinni, kasuta kruvikeeraja abi….

Maitse rummi, et kontrollida selle konsis..konssisitensistentsi…

Lisa 3 dl soola või pipart või ….. vahet pole…….

Proovi vahepeal rummi.
Bressi 1 sidururuni mahl …….. lisa 1 tl pruuni või miskit muud värvi suhhurt…. suurt vahet pole………Sega…….

Määri ahi võiga, keera koogivorm 350 kraadi peale, vala tainas ahju……….

Maitse veel rummi.

Mine ära magama.
Rummikook

Midagi naljakat jälle vahepeale
vana hea istoprocent

Ilge Gameri vend peaks ütlema:D

Kus elavad kõige laisemad venelased?

- Narvas. Üle Narva jõe viitsisid tulla, aga kaugemale Eestisse enam mitte

filmist "kevad" tegelas kujud:Toots,Teele,Imelik

Toots põrutab Teelet ja siis küsib teele käest
"Noh,panen tagant ka või?
Teele vastab:"mingi imelik oled ?"