Katus laseb läbi või .Praegusel aastajal pole erilisi sõidukeid väga liikumas ning minu oskused ja tehnika seab piirid vist ka sellisel aastaajal kus palju pime jne.Välguga ei hakka ka liiklejaid ohustama ja pimedas tahab aparaat vist kindlat tuge ,et midagi enamvähem arusaadavat jäedvustada.

Ma natukese vaidleks vastu selles osas, et lund pole kuskile lükata.
Ma saan aru, et kui kõnnitee on kohe sõidutee ääres siis tõesti pole kuskile lükata, aga on päris palju kohti kus peale haljasala pole mitte midagi tee ääres ja ruumi lume lükkamiseks oleks s*taks. Näiteks: Suur-Sõjamäe tänav, Peterburi tee, Järvevana, Tartu mnt. Ülemistest Mõiguni, Sõpruse pst. jne jne. Kõik on suure liiklusega tänavad aga igalpool on esimene rida poolenisti lumevalli all (praeguseks küll juba suuremas osas korda tehtud aga lisatööna).
Sahameeste viga on selles, et nad hakkavad juba esimeste sadude ajal seda valli sinna samasse esimese sõidurea serva korjama, kuigi võiks ju tunduvalt kaugemale lükata. Kui algul lumi kaugemale lükata siis on hiljem rohkem ruumi seda lund sinna teeserva paigutada ja jääb igasugune puhuritega lisatöö tegemata = kulude kokkuhoid.
Ok, mõnes kohas vb tõesti kõrged äärekivid natuke segavad aga sellisel ametikohal peaks natuke gabariidi tunnetust ikka olema ju, et mitte jätta äärekiviga poolemeetrist vahet sisse.
Ja ilma äärekivita lõikudel oleks mõistlik ju sahk üldse poolenisti mulla/killustiku peale lasta.
Ehe näide on just Järvevana ja Peterburi tee... miks sellistel kiiretel ja laiadel lõikudel sahad 40-50km/h töristavad kui suurema kiiruse juures lumi kaugemale lendaks (nagu maanteedel, kus lumepilv üle kraavi käib)? Sellise "tempo" juures esimene sahk lükkab pisikese vallikese tee keskele, teine sahk tõukab seda vallikest natuke rohkem tee serva poole ja kolmas lödistab selle vallikese sinnasamasse esimese sõidurea serva... järgmise lükkamise ajal hakkab juba osa lumest tagasi vajuma selle vana valli pealt... mõttetu ju! Suurema kiirusega lendaks löga oluliselt kaugemale ja ei peaks seda freesi/puhurit eraldi kohale saatma.
Kui lumevabal ajal oli mõlemal teel 2 sõidurada samas suunas, siis miks peale lumesadu ainult 1,5 healjuhul alles jääb? Kas oleks mõistlik kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Pärnu mnt. koosneks 1,5 sõidureast kuhu peavad korraga ära mahtuma mõlemas suunas liiklejad?
Ehk siis kui kohe alguses hakata normaalse tempoga ja normaalse laiusega lund lükkama siis on hiljem hulga vähem probleeme selle lume mahutamisega. Niiet minu arust siiski sahameeste viitsimatuse/lohakuse viga.

Hakkamasaamine on väga suhteline mõiste, ka inimeste elukvaliteet ja nõudmised on erinevad. Ka prügikasti inimene saab hakkama, vereringe ju toimib - tähendab elus. Aga kas see on tingimata elu?
Peamagistraalidel juhuslikkuse ja joobeastme kombinatsioonis ilmuvad ja kaduvad sõiduread ei räägi kindlasti eduka hakkamasaamise keelt. On häbiväärne vaadata kiitlevaid pekiseid poliitikuid, kui 21 sajandil on enne talve saabumist Euroopa Liidu riigi pealinnas II maailmasõja sarnane hädaolukord. Lumevallid näiteks Vabaduse puiesteelt, Pärnu maanteelt jne kaovad alles kevadega.
Kui tormi ajal ja sellele järgneval päeval-paaril saab rääkida suurest kogusest lumest ja lumeuputusest, siis täna saab sellele siisk ainult koristamata tänava nime anda.
Lahendus oleks lihtne - kasvõi üks vähemalt keskkoolis käinud inimene palgale võtta. Sest sellisestki haridusest peaks piisama, et mitte meie kliimas talvistes tingimustes lume sadamise üle üllatuda.

Pole tähtis, kes süüdi on. Kas tellija, kellel pole piisavalt vahendeid, teostaja, kellel pole tehnikat või keegi kolmas. Igal juhtumil on kusagil "pehme tükk" vahel, mis inimlikust lollusest asja hapuks on ajanud. Kas teadmatusest, võimetusest ressursse planeerida, neid jagada või lootusest, et ehk läheb mööda...

See ise rookimise jutt on õilis, aga samaväärselt ka rumal. Ilusa ilmaga või mitte, aga kodanikud labidatega tänavatel on kellegi teise tegemata töö. Ja nendesamade kodanike poolt makstud töö, Ja raha ei ole vähe, on ainult valesti jagatud raha.
Kui ainult raha üle iriseda, siis võiksime ju sama loogikat kasuyades väita, et mis te sellest päästeametist tahate, kustutaga ise oma maju! Et võtad ämbri ja vee, muudkui viskad! Ära helista ja kiunu dispetšerile, haara ise ämber.
Liiklust võid ju ka ise reguleerida, ennast ravida, oma lapsi kodus õpetada.

Ma ei taha mitte ühegi lumepuhastusettevõtte tööd kritiseerida, ilmselt on siin Tallinna näitel viga ikka tellijas.
Aga lihtsalt ehteestlaslikult kõigega rahul olla on ka kohatu. Kui kuningas on alasti, siis tuleks seda ka öelda.
Tallinn vähemasti on koristamata, see paistab välja ja ei ole kohatu sellele tähelepanu juhtida.

Oskaja, maanteel kasutatavad sahad on paunaga, mis suunavad lume suure kaarega üle hange. Linna sahad on aga suhteliselt sirged ning kiiremini sõites pudiseks veel rohkem tee peale tagasi. Teema, miks see vall järjest rohkem tee poole tuleb. Alguses lükatakse muidugi äärekivi äärest, kuid mida rohkem lund, seda rohkem kobib vall tee peale, sest lumi ei lähe enam vallist üle. Seda kõike on suht raske mõista, aga kui ise seda tööd teed ning tead, kuidas lumi vallist alla tagasi pudiseb, siis polegi midagi teha. Rootor oleks ainukene väljapääs, kuid neid on tallinna koristusfirmadel liiga vähe.

Traur, selge see, et oleks kohatu visata peamagistraale labidaga puhtaks, aga enda maja juurest või korteri eest võiks ikka ennast välja kaevata, paljud virisevad ka selle üle.
Päästeametit ning tänavapuhastust võrrelda, need on siiski liiga erinevad asjad. Päästeamet päästab elusid, lumekoristajad teevad tee vabaks, mida nad ka suures plaanis on. Kahe rea asemel on tõesti kohati üks, kuid ma kordan veelkord, et see ei sega liiklemist ning on läbitav, kulub lihtsalt natukene rohkem aega.
Jutt, et võtame kekskoolist ühe inimese ja paneme saha rooli lund lükkama, on puhas bs. Väga paljud ei suuda sellega hakkama saada, ei oska öelda miks, kuid iga sügis näen neid, kes pärast esimest lumesadu töölt lahkuvad. Eks see töö nõuab tõesti palju mõtlemist ning arusaamist.
Eks kohati on ka sahajuhid teinud praakis, ei vaidle vastu. See sõltub sellest, kes saha roolis on parasjagu. Ehk, kui sattus vahetus, kus viimaseks autoks ei olnud just kõige teravam pliiats karbis, siis nihkubgi jälle vall kõvasti tee poole, pärast seda suurt valli enam sahaga tee äärde ei lükka.

Kohati lööb sinu jutus välja eestlaslik uhkus. Ala, mina labidat kätte ei võta, sest tänavaid ei pea mina labidaga puhtaks viskama. Sel juhul on kaks võimalust. Kas istuda kodus ning öelda ülemusele, et labidat mina kätte ei võta. Teine võimalus on siiski proovida ning kui auto peakski kinni jääma, helistada ikkagi ülemusele ja öelda, et mina istun autoga maja ees kinni ja labidaga teiste tegemata tööd ära ei kavatse teha. Saad ju ise kah aru, et kui vaja, siis tuleb labidas kätte võtta ja kaevata, mitte helistada ning vinguda

Ma kulutasin ca 20 minutit, et läbi lugeda viimased 3 leekülge sellest teemast.
Nüüd tahaks ise ka veidi kive pilduda hooldajate-tellijate kapsamaale.
Pidev hala on teemal, et lumekoristuseks raha ei ole.
Kas keegi suudaks natuke mu silmaringi avardada ja selgitada, kuidas 20X päevas sõna otseses mõttes voolava veega Kadaka tee (sädemete pildudes saha alt) nühkimiseks on raha aga 2X edasitagasi sõitmiseks mööda Trummi tänavat ei
ole raha?
Kuidas on raha 4 saha sõitmiseks üksteise järel mööda Tammsaare teed samamoodi sädemete lennates kui näiteks Vabaõhumuuseumi tee on viimase nädala jooksul ainult 1X lükatud?
Ja see tendents on juba aastaid sama...

Selle asja nimi on prioriteedid, Vabaõhumuuseumi tee on täielik külatee võrreldes Tammsaare teega. Kadaka tõus on nö strateegiline koht nagu teisedki tõusud Tallinnas (Nõmme, Tartu mnt jne) ja seal PEAB vesi kogu aeg taga olema - kui mõni rekka sealt üles ei peaks saama, siis seda kisa ei jõua keegi pärast ära kuulata.
Üldiselt tegemist on erandliku talvega (nagu ka eelmine talv oli erandlik) ning ei ole mõtet vinguda, kui kuskil tee on halvemini hooldatud kui tavalisel talvel. Parem kaevake nt naabrimehe auto lumest välja, kui tal abi vaja on ja tundke talvest rõõmu.

Tõnu

Vastupidi, väiksemates kohtades on praeguseks juba suur enamus tänavatest väga normaalseteks tehtud. Rakveres on lausa lust sõita, tänavad laiaks lükatud.

No kuidas nad väiksematele teedele jõudma siis peaks, põllu kaudu? Sõidavadki laiali mööda magistraale kuhu vaja ja eelkõige ikka puhastatakse suured teed ära ja siis väiksemad, nagu logish ju.

Võrdlus on siiski asjakohane, kuivõrd võrreldakse kaht avalikku teenust, mille eest maksmine ei ole soovituslik või vabatahtlik.
See kellegi tegematajätmiste vabandamine on mulle arusaamatu - kas koduses majapidamises lepiksid olukorraga, kus maksad vee, kanalisatsiooni, elektri, prügiveo jne eest, aga prügivedaja oma tööd ei tee? Kinnitab, et neil vabariigi peale ju üks auto ikkagi sodi kogub, pealegi saad ju prügi aknast välja visata, aknalauani veel ei ulatu ju. Ja üldse, miks sa prügi ise prügilasse ei too, ilus ilm on ja üldse vingud sa palju.

Minuarvates on tänavapuhastajate saamatuse ja kehva tulemuse vabandamine samast kategooriast.




Mina soovitan tellijate kontorisse keskkooliharidusega inimest, siis ei pea üllatuma, et talv ootamatult tuli. Meie kliimas ei ole talv ootamatu, see on süstemaatiliselt ilmnev ilmastikuolude seisund.



Ma ei nimeta eestlaslikuks uhkuseks olukorda, kus ma eeldan võetud kohustuste täitmist ka teistelt. Et keegi oma asjadega hakkama ei saa, siis ei ole ülejäänud ühiskond kohustatud kõpardite tegematajätmistele läb sõrmede vaatama.
Mis jant sul selle helistamisega on - tänavapuhastajatele helistada ei tohi, ülemusele peaks nagu?
Aga sinukirjeldatud lahendus on üheülbaline ja lühikese sihikuga. Orjalikult alluda käpradite diktaadile ei ole lahendus, sa pead selliselt ikka rohkem ja rohkem kolmandate tööd ise ära tegema.
Ja ikka rohkem pead sa sellesama töö tegijate virisemist kuulama, miks nemad just tingimata seda tehtud ei saa. Ja kuidas kõik teised on halvad, kui julgevad sellele tähelepanu juhtida.
Minule see ei meeldi. Ju siis on see eestlaslik ja uhke.

Lisaks veel seda ,et see kaua keegi saha roolis olnud on või omab lube pole näitaja,näitaja on oskused selles vallas.See ,et sõidad autoga ei tähenda seda ,et sa autoga sõita oskad näiteks.
Osadel aladel vbõiks olla ikka mingid vanuse piirid ,liiklus kui selline ja veel siis eritööd liikluses ja näiteks ühistransport peaks olema koostatud noorematest ,oskuslikematest juhtidest.Ei väida ,et kõik vanemad on lihtsalt vanusele näiteks vähem aktiivsemad arvestades paljusi asjaolusi aga siiki ustavsti endaarust paraku nii võib olla.Noorematel kiirem mõtlemis,tegutsemis võime jne äkki ja üldse jagavad olukorda paremini jne.Äitäh

Ah mis te nutate, tundke parem lumest rõõmu
http://www.youtube.com/watch?v=9VL3IxGA ... r_embedded

Ma tean väga hästi, millised Tallinnas strateegilised kohad on. Ja ma olen vägagi nõus, et nt Nõmme või Sossi mägi PEAVAD PUHTAD olema.
Minu küsimus oli see, et miks on vaja LUMEVABA tänavat mööda sõita 4 sahaga korraga nii, et sädemeid saha alt lendab?
Tulin just söömast ja Kadaka teel kordus jälle igapäevane pilt. 2 sahka teineteise järel ja "lükkasid" lund. Mis sest, et mööda mäge voolab vesi alla solinal. No mida kuradit te kraabite sellest paljast asfaldist????
Samal ajal kui peaaegu läbimatuid tänavaid on s..auguni ja rohkem veel...

Eks mingil tasandil lumekoristustööde käsuahelas mõttetöö taandub ja sahamees lihtsalt täidab antud käsku, sädemete saatel.

Neid mägesi kasutan pidevalt ja tänagi vaatasin kuda sahamees mäe otsas mööda kadakapuiesteed sõitis kergelt sahk maas ja silmis tühjus ning lükkas ühte kohta oma sahaga umbes labida täie lobjakat.Võiks ümber suunata kuhugi kasulikemasse piirkondadesse.Nende mägedega ei tohiks väga midagi hullu nii järsku juhtuda.Samas onud rahul tund jookseb ja tuju hea ning eramasinatel kanistrid ja paagid täis.

ega võib närvi ajada küll, kui tuleb välja, et auto on kinni jäänud aga jah, siis on tõesti kaks võimalust, kas istuda autos ja oodata, millal sahk tuleb(samal ajal iga 3 minuti järelt kohalikule lükkajale helistades) või ise välja kaevata, mida ma ei soovita, sest see nv kaevasin kolm korda autot välja ja nüüd raskes palavikus.