Jänese telefon helises. Linkin Parki polüfooniline. "Räägi," käratas Jänes torusse. "Mida? Mina vä? Eile käisin. Mhmh." "Kesse on?" kiibitses Rebane kõrvalt. Jänes rehmas tõrjuvalt käega. "Rebane on siin. SIIN! Hesburgeri ees. MUSTAKAL, tü*a!" lärmas ta ärritunult. "Davai, tulge siia! Mkmm. Mul ei ole pentsu. Davai." "Kesse oli?" päris Rebane uuesti. "Ära päri kogu aeg, tü*a," vihastas Jänes. "Ära siis kohe närvi mine," pobises Rebane. "Ma niisama küsisin." "Nahui sul on vaja teada, kes mulle helistab," käratses Jänes. "No olid naised, noh, mis siis!?" Rebane näppis solvunud ilmel jopelukku ja vaikis.
Siil ja Nirk igavlesid autos. Siil klõpsis hajameelselt oma Kadeti suunatulekangi üles-alla, Nirk näris pistaatsiapähkleid ja sülitas pähklikoori avatud aknast otse kõnniteele. "Mõtle," ühmas Nirk äkki, "kui poes oleks pizda-pähklid müügil. Vähe lahe oleks." "Mõnikord mulle tundub, et sa, Nirk, oled sugulasabielu elav etteheide," vihastas Siil.
"Näita telefoni," nurus rebane. "Mis sul on, mingi siimensikäkk nigunii," põlastas ta. "Onon siimens, mine munni, tra sa pole siukest mudelit nokiat näindki veel," kraaksatas jänes solvunult ning ulatas rebasele oma telefoni. "Oh, normaalne," läks rebane õhinasse. "Polüfoonilised on ka vä?" "Ei tead, ei ole, tiriseb aint," ironiseeris jänes. Rebane näppis vaikides jänese telefoni. "Sõnumeid ei loe raisk," hoiatas jänes.
Kährik puhus rahulolevalt avatud sakurokipudelist välja pressiva vahutupsu minema. "Käisin eile sisseastumiskatsetel," teadustas ta peale esimest lonksu Jänesele, kes ta kõrval murul istus ja süvenenult Autolehte luges. "Kus?" tundis ta huvi ajakirja kokku rullides. "EBS's," vastas Kährik näilise ükskõiksusega. "T*ra, päris vähe peab pappi maksma ju et sinna kooli saada." "Mida õppima lähed?" päris Jänes. "Rahvusvahelist ärijuhtimist." "Oh, ärikas," ilkus Jänes. "Teed oma virma ka vä? Ära siis uhkeks mine, võta mind ka ikka mersuga sõitma." "Teen-teen firma," mugistas Kährik kahe õllelonksu vahele. "Kõigepealt ikka avalikus sektoris väike praktika, siis vaatame, äkki saab mõne korporatsiooni filiaali kuskile Euroopasse, sealt edasi võibolla väike saidbisniss, mõne aasta pärast võibolla tulen Eestisse tagasi, siis vaatame, kuidas kohalik kliima on, äkki väike import-eksport kärab ka." "Faking dotsent," urises Jänes, uuesti külili visates ning Autolehte uuesti lahti lüües. "T*ra sa pead kogu aeg võõrsõnadega rääkima."
"T*ra, Nirk on elu pauk," sajatas Rebane ja virutas südametäiega prügikastile võimsa käpahoobi. Prügikast veeres kolinal mööda kõnniteed mõned meetrid ning jäi siis äärekivile kiikuma, otsekui kaheldes, kas kukkuda või edasi veereda. "Saad aru, vend laenas mult kolm sotti eile, rääkis et nii ja naa, klotsi ilgelt vähe, tahaks savu osta ja tsikiga plazasse Sigade Revolutsiooni vaatama minna..." "Pauk," nõustus Jänes. "Ma käisin seda revolutsioonifilmi vaatamas. Muidu oli jura, a paaris kohas olid tibid paljaste tissidega. Normaalne. Kõvatasin seal istme peal, jumala tropp, pärast mõtlesin, et..." "Fakk, sa ei saa midagi aru," katkestas Rebane Jänest ärritunult. "Sa oled elu tainas!"
"Oh, vaata, süstal," nügis Rebane küünarnukiga Jänest. Jänes libistas end pargipingilt maha ning veendunud, et keegi teda ei vaata, tõstis süstla ettevaatlikult üles. "Ära näpi, jobu!" kriiskas Rebane. "Tahad aitsi saada vä?" "Päris saangi aitsi. Ega ma seda süstalt nik*uma ei hakka," ilmutas Jänes teadlikkust. Siiski viskas ta süstla pingi alla ning nühkis käpad igaks juhuks vastu teksasid puhtaks. "Mäger käis ju ükskord selles... Noh... Aitsi ennetamise keskuses. Pärast tuli sealt, taskud kantosse täis. Lasime ühe vett täis ja viskasime rõdult alla ühe auto pihta." Jänes ruigas naerda.
"Siil on nädala tegija," teatas Rebane. "Ostis endale Kadeti." "Auto vä?" huvitus Jänes. "Ei, ****, hambaharja," ärritus Rebane. "Muidugi auto, tainas. Kollase. Tuunitud." "Tuunitud? Mootor forsitud vä?" "Ei, alumine spoilaring on, ja vasak esimene suunatuli on ksenoon." "Tegija, raisk," nõustus Jänes nüüd. "Ksenoon ju päris vähe maksab ka." "Siilil on sitta nagu ratsahobusel raha, vend toob ju Soomest varastatud läpakaid ja müüb siin sadamas Põtradele maha, pärast sõidab Helkarisse ja virutab tagasi." Jänese silmist peegeldus aukartus. "Vend ikka oskab elada." "Jah," nõustus Rebane suitsukoni tänavakividele laiaks litsudes. "Selfmeid mees."
|