Millegi pärast alati nendes hariduse-harituse teemades jõutakse seisukohtadeni, et ülikoolidest tulevad ainult poolkõvad ärijuhid või muidu pehmete erialade esindajad.

Ei tasuks unustada, et ülikoolides on võimalik õppida mitmeid rakenduslikumaid ning ka tehnilise taustaga erialasid. Selliste erialade lõpetanutest üldiselt saavad tunnustatud spetsialistid, kellel ei teki töökoha leidmise ega ka sissetuleku suurusega erilisi probleeme.

Esimese näitena tuleb kohe ette tootmissektor, kus otsitakse pidevalt konstruktoreid, meistreid, tootearendajaid, insenere jms.

Muidugi tuleb arvestada, et sellistest erialadest ennast lihtsasti läbi ei libista, mille tõttu sisseastujate hulk on üsna väike.

1,33 (hetkeseisuga)

trykmannil on õigus, tuleb osata valida. Kui võtta üldlevinud eriala, mida lõpetab aastas üle 100 inimese (juura näiteks), siis on tõepoolest mõistlikum kas mitte seda õppida (lihtsalt paberi saamiseks), või suure huvi korral kõvasti õppida ja kuhugi jõuda. Reaalteadused meil kahjuks popid ei ole ja eriala valides suur osa ka need koheselt välistab. Sellepärast on ka nende inimeste puudujääk üldises süsteemis, hoolimata reaalsest vajadusest nende järgi.
Sama teema on nende automaalerite ja lukseppadega. Jällegi terve hunnik teada, kes eriala lõpetanud, aga reaalselt pole päevagi töötanud. Probleemiks loomulikult see, et reaalselt pole huvi ja sellisel juhul ka kohta...ja kui huvi on, siis on konkurents vabale kohale suur.

Ühesõnaga, ma sumisen ka hetkel natukene, aga point on selles, et kui valite, valige enda huvi järgi, mitte stiilis "ma tean kedagi, kes on see ja teenib nii palju".

Õpetus, et venelastele tuleb alati suitsu varuda kaasa endaga?



Pole mul aega puhkust võtta.

Muidugi on selle kõrgharidusega nii, et kui lisaks sellele piisavat töökogemust ei ole, siis ikka tööle ei saa. Tean omast käest, oman tehnilise taustaga erialal kõrgharidust ja olen hetkel juba kolmandat kuud töötu.
Üheks töökoha mitte saamise põhjuseks ongi justnimelt liiga vähene töökogemust antud aladel. Töökogemust on ka võimatu saada, kui kuhugi ilma selleta tööle ei võeta.

Tartus?
Tra, suht uskumatu. Omale meeldib ka öösiti mööda klubisid, baare ja tänavaid ringi löhverdada. Tartus on vast 15 aasta jooksul mõned korrad juhtunud, et mingi sarnane probleem tekib.
Tavaliselt saab sõnadega hakkama. Venkud pandi siin sajandivahetuse aegu suht paika, ilmselt sattus sulle see järgmine põlvkond - 15-16.a. tatid.

Päris nii noored ei olnud vist. 1 olevat old küll alaealine (17). Aga kaks ülejäänut vist ikka täitsa täiskasvanud. Sain midagi politseide jutust aru, et ma pold mitte esimene, kel sel õhtul nende tõttu vähe kehvemini läks.
Ise ei jõudnudki midagi teha, küsis suitsu, mul pold ja koheselt käis pauk ära, millest edasi ei saand ma midagi aru, kui ainult, et kõrval seisev naisterahvas ütles, et tegelased tagusid kordamööda jalgadega näkku mulle.

EDIT: Tartus ja.
Kusjuures ei huvitanud neid üldse, kas tegu mehe või naisega. Sel ajal, kui mina suht abitu olin, olevat mu sõbranna ka jalaga makku paar korda saanud.

Automaalri elul pole muide viga midagi kui end liigutada oskad ja üksi elad

Häid automaalreid leidub, kuid firmad oma kulude optimeerimisega tõmbavad automaalrite kvaliteedi alla.
Mul tuttav õppis automaalriks, töötas vast 10 aastat, lõpuks loobus. Tolm ja kogu see keemia hakkas lõpuks tervisele.

Põhiharidus on miinuseks, sealt edasi ei ole enamjaolt väga vahet. Põhiharidusega Branson on äärmuslik näide, enamus põhiharidusega vennad tunneb siiski oleku, kitsa silmaringi ja isegi välimuse järgi ära. Samas on ka kõrgharidusega inimesi, kes suudavad, suu lahti tehes, jätta mulje, et neil on kerge vaimne puue küljes

Kui nüüd enda nö kunagiste klassikaaslaste pealt järeldusi teha siis need kes olid omal ajal pätid ja öppida ei viitsinud on nüüd edukad, kas firmades headel kohtadel vöi ise ettevötjad ning need kes läksid edasi keskkooli ja sealt veel edasi ülikooli on nüüd 600eurise palga peal.

See ei ole hariduse süü, et mingi kõrgharitu saab 600 euri palka. Olukord on otseselt seotud mugavuse ja harjumustega. Kui inimesel pole eesmärke (kasvõi midagi, mille jaoks on vaja raha a la naine, lapsed, auto, firma loomine, maja ehitamine vms), siis ta võib vegeteeridagi ambitsioonitult elu lõpuni.
Palk on otseselt seotud töötaja poolt toodetava lisaväärtuse ja konkurentsiga tema töökohale. Samuti on see otsene olelusvõitlus, sest iga juba rohkem kui kolme kalevipoega haldava ettevõtte juht tahab omale tavaliselt esimesteks jõuludeks liisida punaste suportitega cajenni ja jaanipäevaks jeti koos käruga sinna taha jne. Olles teadlik oma väärtusest, tuleb enda eest seista ja osata ka ennast müüa. Selliselt kainelt kalkuleeritud positsioonilt on ka palju lihtsam alustada enda ettevõttega. Või siis tuleb vastavalt tõdeda, et antud töökohustuste puhul ongi toodetav lisaväärtus selline, et oluliselt rohkem palka pole võimalik küsida. Lahenduseks on ennast harida, muutuda tõhusamaks ja töökohta või tööandjat vahetada.
Vaieldamatult on parim valdkond hetkel ja ka tulevikus meditsiin ja kõik sellega seonduv. IT ja tehnika on kindlasti head, aga palgad pole nii "automaatsed" ning globaliseerumise tõttu muutub konkurents üha ülemaailmsemaks.
Ühesõnaga mina soovitan lõpetada keskkooli ja pärast seda ka kindlasti kõrgkooli. Kui pole selgust, mis alal, siis võib vabalt võtta ühe või mitu aastat, et proovida erinevaid ameteid, tutvuda maailmaga, saada endast aru jne. Kuigi siin on see probleem, et midagi aeg edasi, seda keerulisem on ülikoolis hakkama saada, sest õppimiseks on raskem aega leida ja õpitust raskem aru saada. Samas on palju lihtsam enda jaoks õppida ja teada, mida õpituga pärast peale hakkad.

Millegipärast juhtub vahel see, et värskelt kõrgharitud inimesed ei saa aru karjääriredeli mõistest. Arvatakse, et kui neil on nüüd baka käes, siis esimesed sammud tuleb kohe vahelt ära jätta ja automaatselt neid juhtivale positsioonile lükata ning kakstonni vähemalt kätte. Kuna aga enamasti nii ei juhtu, tekib hetk, mil pettutakse jälle meie riigis ning kirjutatakse arvamuslugusid kuidas haritud inimene istub käed rüpes ja tööd pole, omal pole mitte ühtegi reaalset töökogemust ette näidata. Kasvõi 2a töökogemust maxima kassapidajana on parem kui mitte midagi, kuna arukas tööandja võiks sellest järeldada, et inimesel on vähemalt püsivust.

Suht tihti värbamisega tegeledes on minu jaoks isiklikult plussideks:
Korrektne CV - kui ise ei oska, siis võta vähemalt vaevaks ja lase kellelgi üle vaadata, näitab, et pole päris savi.
Töökogemus: kindlasti ei tohiks olla aasta jooksul 5 erinevat firmat, stabiilsus on hea - eriti hea kui on stabiilne tõus ametiredelil samas firmas, näitab töötaja väätuslikust eelmisele tööandjale.

Mingi üksuse juhiks (a la 5 inimest) saab pigem inimene, kes on selles üksuses ise töötanud ja andnud midagi lisaks, mitte lihtsalt asjad ära teinud, kui keegi kes on 21, just baka lõpetanud ja 0 kogemust pärismaailmast.

Mihklil kõik õiged pointid.

Bakalauruse võib ju lõpetada, kuid annet on ka vaja. Meil oli koolis nii mõnigi viieline, kes läks ülikooli, kes kutsekasse. Küsides neilt midagi, mis raamatus kirjas ei ole, siis vasta ei oska.
Ülikool ei tee kedagi ärimeheks, see annab teadmised kuidas rahvusvaheliselt asjad käivad.
Kõige parem on ärimeheks hakata juba ennem ülikooli ja siis minna ennast täiendama.
Nii mõnigi on seda teinud ja hiljem lausunud, et nüüd nad ei tunne ennast enam rumalana, sest teavad mis mingid sõnad tähendavad.
Üks sõber, kes tahab iga hinna eest ärimees olla, on kõrbenud kõikide oma äridega. Samas alla ka ei anna, ikka miski teoksil. Kutsub aegajalt mind ka, et teeme midagi koos. No kuidas saab sellist inimest usaldada, kes arvab, et ta kõige parem ärimees maailmas. Sellise inimese puhul on kindlasti vaja kooli, mitte äride õnnestumiseks, vaid usalduse võitmiseks. Samamoodi võid 6 aastasega äri teha ja loota, et tal on piisavalt arukust.

Milleks kool? Kool on näitamaks, et sa suudad midagi lõpuni viia. Mitmeid tuttavaid kes käivad ülikoolis ja kes neist ühel, kes kahel töökohal. Mis peamine, kunagi ei ole probleemi töö leidmisega, sest nad näitavad kohusetundlikust!

Kokkuvõtteks ütlen, et kool on väga oluline, sealt saate tutvused tulevikuks, sealt saate võimalused jõuda sinna kuhu tahate jõuda. Tähtis on kohusetundlikus ja kooli lõpetamine. Enesekindlus. Sellised ajad kus minnakse kooli selleks, et kodust minema saada ja ühikas pidutseda. Need ajad on möödas.
Heal automaalril peab olema tunduvalt rohkem teadmisi, kui mõnel sekretäril.

Kool õpetab ennekõike mõtlema. Pärast kooli kaovad lõpuks kõik omandatud faktiteadmised ja oskused, mida otseselt elus ei kasuta. Ka keeled kaovad suust päris kiiresti. Samas jäävad mingid muutused ajuehituses, kui jätkata samal tasemel mõttetegevust. Pärast ttü inseneriteadusi Mahhimas kaks aastat kassas ajudekomposteerimist kindlasti samal tasemel ajutegevust enam ei toimu, mis kohe pärast kooli lõpetamist.
Elukutset valides tasub ka natuke oma tervise peale mõtelda. Automaalri elukutse pole kindlasti see kõige lõbusam, kui just mingite uunikumide restaureerimisega ei tegele. Kui autode keretöid liinitööna teha, siis see ei ole päris see, mis garaažis tõmmata nädal aega nühitud roostes kapotile lõpuks värv ja lakk peale ja tõdeda, et on küll parem kui varem.