Oleme seda juba aasta üritanud läbi viia, KUID .. esiteks, hotellid ei taha endale lisatööd, lisavastutust. Teiseks, kui autoga juhtub mõni väiksem kõks, kriimustamine vms, ei võta seda 95% klientidest omaks ja hotell ei taha kuidagi ennast sinna vahele määrida. Autosid suudavad korralikult üle vaadata autorenditöötajad või autoremontijad-maalrid. Mingisugune hotelliadmin ei suuda selle auto üleandmise ega vastuvõtmise aktile leida neid vigastusi, mida rahvusvahelise rendifirma töötaja märkab. Samamoodi on paaris autoesinduses - tööde vastuvõtja ei suutnud leida autolt purunenud peeglit ega mõlkis küljekarpi. On ka kordi olnud, kus uks oli löödud vastu äärekivi, ja ka see jäi neil märkamatuks.

AVISel oli mingi aeg Viru hotellis oma kontor, kuid klientide vähesuse tõttu ei nähtud sel mõtet ja pandi putka kinni. Raha see ei teeni, pigem on kuluks. Samamoodi võib ju mõelda ka, et miks ma pean viima kaks autot hotelli juurde seisma, kui seal on mingisugune rent või kaks kuus. See auto ei teeni ju raha.

Hotellitöötaja ei peagi midagi tegema, kui klient on enda krediitkaardi andmed täitnud rendifirma koduleheküljel ja tellimuse kinnitanud. Teine võimalus on selline, kus klient allkirjastab lepingu mis on varasemalt hotellitöötaja kätte antud, koos krediitkaardi andmetega loomulikult.
Kahjude näitamiseks peaks olema autos paber/logiraamat. Kliendi kohustus on nagunii kontrollida märgitud, märkimata kahjusi. Tagastab auto sinna kuhu on kokkulepitud ja kui rentnik on tekitanud autole kahju, siis on lihtne. Sellise rentimise viisi puhul on muidugi parem, kui autole minnakse võimalikult kiiresti järgi, et ei tekiks olukorda kus klient väidab, et tema parkis auto ja kõik oli korras.

Sarnane süsteem toimub elektriautode rendiga, võtad parklast, jätad parklasse.

Hotellitöötajad tahavad sellise asja eest lisatasu saada ja nii mõnedki taksojuhid näiteks maksavad, et just neile helistatakse, samamoodi restoranindega. Iga saadetud klient toob töötajale raha.
Krediitkaardi ja kodulehel lepingu sõlmimise eelis muidugi ongi see, et jätad hotelli vastuvõttu võtme ja ongi kõik. Samamoodi võid ju jäta unustatud käekella, telefoni, mis iganes.

Kui oleks hooaega ja turgu sellisele teenusele, oleks ka firmad-inimesed sellist teenust pakkumas, et hotelli respast saad auto kätte. Veelgi enam - siis võiks hotellid ju ise sellist asja pakkuda, miks lasta rahal majast välja voolata?

Kõik vähegi normaalsed rendifirmad toovad ju auto sulle soovitud asukohta, olgu see hotell või mis iganes koht. Paar tundi ootamist, väike lisatasu ja auto kohal.

Õige, kuid mitte alati sobiv. Näiteks kui inimene on samal ajal tööl või linnas pidutsemas ja järgmiseks päevaks soovib autot. Mina turistina küll ei viitsiks oodata hotellis autot, eriti veel kui kohaletoimetamise eest pean maksma. Sümboolne summa siis jah, pole nagu hullu.
Teisalt annab see ka rendifirmale vabaduse oma aega planeerida. Kunas toimetada, ehk ühendada see sõit mõne auto tagasitoomisega jne.

Ei midagi isikliku, aga üldiselt, et pirn on küll selline asi, mis võib järgmises tänava augus oma valgustamise lõpetada ning rehv võib samuti torke saada pärast mõnda meetrit sõitu.
Kui auto renti andes oli nende asjade poolest tip-top, siis pole see ka rendile andja maksta, kui see pirn läbi põrub või sina midagi rehvi sõidad..

Kütusenäidikutega on muidugi see, et see jääb ikka meelde, kas ja kuidas mingil autol valesti näitab.

MDB räägib sellest, mida tema näha tahaks ning mida tema sooviks. Mina rääkisin sellest, mis on reaalsus. Läbi töötatud ja uuritud see võimalus, ning seda lihtsalt hotellid ei soovinud.

Ei oska õelda,pole juhtunud august läbi sõites või ma ei tea mis muul pole ,et pirnid ja rehvid katki läheksid.Selleks peab ikka olema päris suur auk:D.Väikest aukudest läbi sõites ei lähe sul elus pirn nii lihtsalt katki ega rehv.
Neid puudusi olen märganud siis,kui ikka ennem sõitma hakkan.
Tallinna linn ongi üks teeaukude pealinn.Nende aastate jooksul pole kordagi mu enda auto või siis kasvõi rendiauto pirni ära lõhkunud august läbi sõites.ühe rehvi olen küll ära lõhkunud ja seda ka lapitud rehvi(enda autol)

See kütusenäidik kas näitab valesti või mitte.Mina rääkisin puuduvast kütusest.Milleks peaksin maksma kinni kellegi sõidud kuskil või renditöötajate juhuotsad? Kui ma tangin kas favoras või 5+ tanklas ja sõidan renti mul ei kulu küll elu sees 5 liitrit kütust ära ning mõlemad tanklas asuvad rendist ca 1-1.5 km kaugusel.See 5 liitrit ei tapa mind aga asi on põhimõttes.

Mina kirjutan jah sellest, kuidas mina sooviksin näha hotellide poolt. Üks asi on usaldus inimeste vastu ja teine asi on kvaliteetse teenuse tagamine kolmandate firmade poolt. Näiteks tangib valet kütet ja hiline aeg, hommikune lend. Pole probleemi jätta võtit Statoili.
Üks mees rääkis mulle, kuidas vanasti oli lennukites stjuardessi amet väga hinnas, olenemata sellest, et palk ei olnud kõige suurem, siiski nemad vaatasid teistele ülevalt alla. Sellest on isegi filme olemas...
Teine seltskond oli igasugused administraatorid. Muutunud on niipalju, et stjuardess on tavaline tööline ja tihti leiab sealt vanemaid naisi, kes ei ole ülelakitud. Eks meil see uhukus on, meil on oma suvepealinn, kultuuripealinn, jne. Nimelised pargipingid, erinevad autasud kas rumaluse või tarkuse eest. Vaja on tunda end ju suurena... Oleks ainult euroopa kaart ka lauapeal kui neid otsuseid tehakse... Siis ehk nii suured ei oleks. Või oleks lahendus rohkem raha inimestele reisimiseks, ehk siis jõuaks kohale, et ei ole nii suured, ei ole vaja nii ülbed ja külmad olla.
Miks seda kirjutan siia, on tegelikult põhjust ühes väikses seltskonnas keda tunnen. Töötavad hotellis administraatorina. Palk on niru küll ja tihti ka jootraha ei anta, kuid siiski! Hotelli esindaja.

Pirnidest ja rehvidest rääkides, siis rehvi purunemine tuleb kliendil kinnimaksta ja tihti kahe rehvi eest, nii nagu õige on! Juhul kui kunagi peaksite sõitma Citroen C1, Peugeot 107? või Toyota Aygo-ga, ning avastate mittetöötava esitule, siis kõigepealt pange mõõdukas laks kirja tulele, hakkab tööle!

Kirjutaksin natukene kriitikat saanud 1autorendi nimel.

m300m,
Meil oli kunagi MB ML, millel oli meie rendiautona oldud aja jooksul üks kahjujuhtum, milleks oli esistange vasaku nurga tugev kriipimine.
Nimetatud vigastus tekkis sellel ajal, kui seda kasutas klient, kelle eesnime esimene täht on H.
Avastasime nimetatud vigastuse siis kui ta auto meile tagastas, kliendi väitel ei märganud ta seda vigastust ka rendiperioodi jooksul.
Kuna tegu on meie pideva ja hea kliendiga, siis otsustasime kulud kahasse tasuda ja sõbralikuna laiali minna.
Väide, et ta ei ole meie juurde enam oma jalga tõstnud, on lausvale.
Sama inimene on peale viimast MB ML-I renti meie käest autot rentinud 49 korral.
Milline inimene, kes tunneb, et temale on liiga tehtud, tuleks samasse ettevõttesse tagasi 49 korral?

MDB,
Palun võta meiega ühendust ja vaatame su asjad üle.
Teadaolevalt ei ole meil ühtegi õhku jäänud küsimust.


Väga suurel hulgal sõidukitel on probleeme kütusenäidikuga.
Probleemid on põhjustatud üldjuhul kahel põhjusel:

1. Alustatakse sõiduki kasutamist, siis kütusenäidik on põhjas. Sõidetakse vähe (kütusekulu 5-10 liitrit), kütusenäidik langeb natukene alla täis paagi ja tangitakse paak uuesti täis, kuid auto ei saa aru, et teda on tangitud ja näidik jääb endiselt natukene alla täis paagi, ning tõuseb lõppu alles siis, kui suurem kogus kütust maha sõita ja paak uuesti täis panna.

2. Tangitakse sõidukit ja tankimise ajal on süüde sees või mootor töötab (eriti levinud Renault / Opel / Nissan väikebussidel ja kaubikutel).
Auto ei saa aru, et teda on tangitud ja kütusenäidik jääb viimase näidu peale kinni (olgu näiduks 1/4, 2/4, 3/4 või mis iganes).
Kui sama kogus kütust maha sõita, siis saab auto aru, et kütuse kogus on muutunud ja näidik hakkab jälle korrektselt näitama.

Kui meile tagastatakse sõiduk, mille kütusenäidik ei näita täis paaki, siis käime ALATI kütuse kogust kontrollimas ja vabastame kliendi tagatise siis kui oleme veendunud, et paak on täis.
Kui klient võtab meie käest auto, mille kütusenäidik ei näita täis paaki, siis seletame kliendile olukorra lahti ja kliendil on endal võimalus minna talle teepeale jäävasse tanklasse ja selles veenduda.

Teine lugu on loomulikult sõidukitega, millel kütusenäidik näitab täis paaki, kuid tegelikult on sealt pealt paar liitrit puudu.
Kui auto tagastatakse ja näidik näitab täis paaki, siis me tankimist kontrollimas ei käi, kuna iga auto tankimise kontrollimiseks peaksime palkama eraldi inimese, kes käib kogu päeva autosi tankimas ja see ei ole otstarbekas.
Klient saab alati ise soovi korral auto tankimise ära kontrollida ja kui tõesti on rendiperioodi alguses kütust paagist puudu, siis hüvitame kliendile tšeki alusel kütuse maksumuse.

Mina loeksin maksimaalselt 2-3 liitirit paagist loomulikuks ja lubatud kaoks.
Seda seetõttu, et inimene, kes on meile autot tagastamas, peab sellega ju peale tankimist kuskilt meie juurde sõitma, olgu see siis 1km, 5km või 10km kauguselt.
Kui oleme auto vastu võtnud, siis viime auto pessu (linnulennul u.150m meie kontorist), kust läheb auto parklasse (u. 80m pesulast).
Kui järgmine klient tuleb autole järgi, siis toome selle kontori juurde. Kui klient soovib autot enda tellitud aadressile, siis peab see auto ka sinna kuidagi ju sõitma.
Samuti talvel miinuskraadidega soojendame auto enne kliendile andmist üles.
Kõik need pisikesed otsad ja lisaks päris mitu käivitust enne järgmist klienti võtab ju igaüks tilgakese kütust.

Tühjaks minevatest rehvidest.
Kahjuks jälle ei ole see füüsiliselt võimalik, et enne / peale iga renti võetakse rattad auto alt ära ja kontrollitakse, et ega mustri sees ei ole ühtegi kruvi või mingit muud võõrkeha.
Kui näeme, et auto rehv on enne või peale klienti tühja võitu, siis laseme selle kontrollida ja parandada.
On olnud juhtumeid, kus varsti peale meie juurest välja sõitmist on klient helistanud, et rehv on tühja võitu või täiesti tühi.
Sellisel juhul oleme kliendiga järgmised käigud kokku leppinud, saatnud vajadusel autoabi (meie rendiautodel kliendi jaoks alati olenemata juhtumist tasuta) ja rehvi parandusarve kliendile hüvitanud seetõttu, et seda ei suuda keegi kindlaks teha, kas nimetatud võõrkeha oli sinna sattunud enne või peale auto kliendi kätte minemist.
Kui klient on juba mõnda aega autoga sõitnud (mõne päeva, nädala, kuu vms), ning rehv tühjeneb näiteks mõne kruvi pärast, siis on tulnud rehvi parandus kliendil endal tasuda. Kui on vaja läinud autoabi, siis selle eest ei ole pidanud klient tasuma.

Pirnidest.
Pirnid on sellised huvitavad asjad, et need võivad täiesti suvalisel hetkel läbi minna.
Kui kontrollides kõik pirnid põlevad, siis peale järgmist käivitust võib juba mingi pirn läbi olla.
Kui pirn on läbi ja klient on autoga meie kontori juures, siis oleme alati organiseerinud koheselt pirni vahetuse.
Kui klient on kuskil kaugemal, siis oleme talle alati kõik pirni vahetusega tekkinud kulud hüvitanud.

Auto vigastustest.
Enne renti soovitame kliendil alati auto üle vaadata ja nõuda vigastuste märkimist rendilepingule, vältimaks hilisemaid vaidlusi.
Kui klient broneerinud sõiduki algusajaks pimeda aja, siis saab ta selle väljast näiteks taskulambiga üle vaadata või teise võimalusena võtta auto valgel ajal.
Kindlasti arvestame ka sellega, et auto on liikuv ja kuluv asi, ning iga pisikriimu ja pisitäket me ei nori ja märkimisväärseks ei pea.
Kui on näha, et auto mingi detail on kriibitud (läbi värvi) / muljutud / mõlgitud / katki, siis on selge, et see tuleb korda teha ja remondi- või omavastutuse summa tuleb tasuda kliendil, kelle rendiperioodi jooksul see tekkis.

Tore,kuulda ja näha.Et tuleb ka vastukaja.

Vabandan selle ml mersu teemal,ju olen midagi millestki valesti aru saanud ja eksisin poolesti.Arvasin,et ta ei käi enam.
Endal õnneks pole rehvi ja pirni muresi olnud.Olen tavaliselt need eelnevalt sõitmist avastanud ja oleme alati lahendanud asjad.
Kuigi jahm mulle meeldiks,kui lepingus võiks olla konkreetse auto vigastused vms märgitud jne.Lihtsalt tavaliselt neid seal kirjas pole ja olen lihtsalt pildistanud mõne kriimu,kui olen leidnud.
Aga eks kiitusele käib kriitika käsikäes.
Eks see tatipritsimine mis siin käib on ikkagi nii mis võiks olla paremini ja millele rohkem tähelepanu pöörama.

Ise olen rentinud kaubikuid ja paneb imestama millised rondid need on. Lepingus on kirjas,et pead maksma oma tekitatud kahju eest suuri summasid,aga kuhu see raha siis läheb? Loomulik oleks ju et kui klient taob remondi eest papi lauale,siis tehakse ka midagi. Aga kui lähed järgmine kord masinat rentima ,siis on mõlk või kriim ikka alles.
Samas rentisin neti teel ühest suurest ettevõttest kaubiku ja eeldasin ,et saan korraliku masina ,aga kohale minnes vaatas mulle vastu väsinud olemisega ront.kuna sajaga oli kiire siis pidin selle võtma. Kuna rentisin pikemaks ajaks siis oli väike kahtlus kas masin lõuni vastu peab. Ja ei läinudki palju mööda kui starter saba andis. Võtsin rendifirmaga ühendust,aga kuna oli reede ja juba õhta poolne aeg hakati venitama,et helistame tagasi jne. Peale seda kui olin oodanud reedese päeva helistasin laupäeval ise,kuna mul oli vaja vedada kaupa siis sai pisut kurjemat häält tehtud. Aga jälle üks hämamine, nädalavahetus jne. Lõppkokkuvõttes sain asenduskaubiku esmaspäeval alles ,ise pidin veoteenust kasutama kuna kaup oli vaja kliendini toimetada ja oma kohustustesse ja firma nimesse suhtun lugupidamisega. Lõpuks muretsesin omale mõned kaubikud,et saaks töö korralikult tehtud.

Automaatkastiga oli siis? Vastasel juhul ei tohiks ju teab mis keeruline olla käima tõmmata ja saad oma sõidud ikkagi tehtud. Muidugi jah kvaliteet on teine asi. Välismaal vist rendikat lähevad väga kiirelt müüki ja uued peale. Dokumentide juures oli vist isegi märge töötajatele, et ala 50 000 või teatud vanus kuudes ja tuleb väljavahetusse saata. Kevadel õnnestus ka saada mingi Renault Modus Avisest, mis paras peldik välja nägi ja äkki oli 120 000 kellal. Igatahes tagasi viies vaadati kohe, et miks see veel sõidus on ja tundub et lükati kohe kõrvale. Võtsin lennujaamast ja tagastasin mingisse linna punkti kuskil kesklinnas. Eks lennujaamas võib-olla kedagi väga ei huvita, autot tulevad ja lähevad kiirelt.

Teema algne mõte on küll leidnud oma lahenduse, aga teema elab oma elu ja mõni mode võiks pealkirja parandada.
Küll aga tekkis mul üks küsimus rendika kohta, mõni ütleb, et 100 autot on vähe, aga Eesti kohta tundub ikkagi suht suur nubmber, et kuidas on lahendatud rehvide teema?! Kas autodel on all season'id või lüüakse ringi talvekatele? Selline tüütu lisakulu, viilitakse või mitte?

Rahvusvahelised firmad viskavad ikka kevadel ja sügisel rehvid ringi. Meil ka suviti autopark 100 isendi kandis, talvel 50 kandis.