kutsunud kohale, teinud pilti ja koos nimega internetti. rahvas peab oma kangelasi tundma.

Et siis kõik kellel kinnisvara ka on saate temaga head diili teha äkki.

E: Selle jutuajamise saaga.

eee...okei...

nagu, sellesmõttes, et...kui see auto siuke roostes ront härra Jüri arvates on, siis...mida ta üldse kulutab oma aega kiunumisele? Nagu...ära osta siis või midagi?

A ja see et kinnisvaramaaklerid parajad nihverdised on, ei tule vist kellelegi üllatusena. Olen vist elu jooksul ühte normaalset tüüpi näinud selles valdkonnas

no tegelt pakkuda võib mida tahes. see ei kohusta müüma.

Seda muidugi, kuid selle härra arust müüdi seda autot arulagedalt kallilt.

Ja muidugi on huvitav ka see "Tean neid nõrga mootoriga, selle väljalaske aastaga autosid täpselt..." ja siis küsib mootori kohta suht labaseid küsimusi.

jep, kas rihma või ketiga ja kas kolmesilindriline

1800 on sellise poekäru eest niigi üsna hea hind. Pool hinnast pakkuda on juba nõme, aga kolmandik... No kuram, mis 11-aastane tehniliselt korras auto maksab sul 600 euri? Võib-olla ärritusid veidi üle, aga samas ei ole kohe kuidagi võimalik seda hukka mõista.

Aga selline see eesti bisneks on juba. Müüjat huijatakse, ostjat huijatakse, riiki huijatakse, enda meelest oled kõva ärikas, sest reaalselt ei viitsi inimesed paari soti eest hambaid sisse lüüa. Eriti kurb on, kui sellise ärika kätte satuvad asjad, mida reaalselt osta tahaks. Räägin ka siis ühe loo, mis juhtus eelmine nädal.

Läksin sõbraga helitehnika poodi. Noh, on pood, koduleht, aadress ja nimi, täiesti aus on ju sellisesse sisse kõndida ja küsida, et mida pakutakse ja mis hinnaga. Saame kortermajja end sisse helistatud, lähme "saali". Tüüp korjab laualt viskiklaasid ja pooliku pudeli ära, raadiost üürgab miski Power Hit Radio kategoorias okse. Mitte ühelgi tootel ei ole hinnasilti peal. Tuleb tagasi, algab dialoog.
Müüja: noh, mida vaja
Mina: kõlareid ja võimu. Kõlarid võiks olla tornid, ütleme miski 150 euri kanti näiteks. Võimu üle mõtleme jooksvalt.
Müüja: sellise raha eest saab ainult rämpsu.
Mina: nii, aga mis teil siin on siis pakkuda?
Müüja: mida on vaja?
Mina: ikka kõlareid, mis need teil siin maksavad?
Müüja: no aga mida sul siis vaja on? siis oskan öelda.
Mina: Kõlareid. Tornkõlareid. Selliseid, et kannatab teleka kõrvale põrandale panna ja filmi vaadata, ei ole midagi uhket vaja. Nii ütleme 150 euri.
Müüja: Ei ole mul sellist rämpsu siin.
Mina, juba järsemalt: No ma endale koju ostsin 150 euriga kõlarid, mängivad väga hästi, pole vajadust paremaid osta, naine ei luba niikuinii kõvemaks keerata.
Müüja, üleolevalt, ilma naljata: no siis tuleb naine välja vahetada.
Mina sõbrale: lähme minema, siin ei taheta midagi müüa
Sõber: no unusta ära see 150 euri. Sul on siin kõlarid kohapeal olemas, PALJU need maksavad?
Müüja: no ma ei oska teile ju midagi pakkuda, kui te ei tea, mida te tahate.
Sõber: Kõlareid, teleka kõrvale filmide vaatamiseks.
Müüja: no aga milliseid? Kuidas mina tean, mida sa tahad?

Selle peale viskas juba ülimalt kannatlikul sõbral üle. Läksime ca kilomeetri jagu edasi, ledsime teise poe, kus müüja tegeles meiega ligi 2 tundi, määris meile 400€ kõlarid+võim (kasutatud muidugi) combo pähe ja lisas FBs sõbraks, juhuks kui midagi katki peaks minema. Ei saa mina aru, miks inimene üldse äri peab, kui ta ei taha kaubast loobuda. Sõber töötas 2 aastat UKs IT peal, raha pressib taskutest välja, koori talt seitse nahka, mitte ära huija.

wat 400 kasutatud kõlarid

Kui läpakakõlaritest, teleka oma kõlaritest, 2.1 logitechidest, soundbar'idest jne prügist välja kasvada, maksabki helitehnika palju. Antud juhul oli siiski kellade-viledega ressiiver + kõlarid 400. Järgmisena tuleb mingi heligurmaan ja ütleb, et õiged ressiiverid hakkavad 1000 euri kandist ja esimesed kõlarid, mida koju osta tasub, on 750 eurine (kasutatult) Audeste paar.

Mina olen üks neist kes eluaeg kahte kõlarit ja stereo võimu on kahekäega pooldanud.
5 aastat tagasi paneelikasse kolides ja veidi siin elades sain aru, et olen piisavalt rott, et mitte suuta normaalset heliisolatsiooni teha ja loobusin kahest kõlarist.

Põhjus on üsna lihtne, sellised ressud ja kõlarid mis ka väga vaikselt suudaks elama hakata maksavadki julgelt üle kilo reeglina ja ka siis võid juba naabrit häirima hakata.

Loobusin ja ostsin philipsi keskmisele kodanikule mõeldud tavalise dvd mängija stiilis kodukino ca. 350 euri eest ja kuulan seda. Vaikselt hakkavad tornid suht elama ja bassiosa on piisavalt väike, et tahab härima hakates sellist nivood millega enam niisama enivei ei kuula.

Vbla veidi olen selle esimese nossovi poolt ka, et ilmselt ta pigem tahtis teile head ja teie üritasite talle selgeks teha, et tahate odava raha eest võimatut.

Long story short - Tuleb tunnistada, et ka ise tiksun täna 400 eurise pasa peal, sest pole võimalik normaalset asja tarvitada aga siinkohal tuleb lihtsalt tunnistada, et ehk on see bang for buck mitte kiidelda, et tegemist on väga hea asjaga.


Ühed vähesed ruttu käima minevad asjad väikese võimsuse juures mida kuulnud olen on tangeti mingid kaheribalised asjad.
Muidugi eks ka nemad tahavad bassiosa jaoks juba piisavalt pealekeeramist aga siiski kindel teema selle raha eest. Müüs neid vanasti meil audiocity, mudelit kahjuks ei mäleta. Ehk kasutaja eclipse oskab täiendada selle otsa pealt.

Päeva lõpus oleks su it- mees võinud enda rauad lahti luftitada ja ehk oleksite duubeldades saanud saebis asja ja üleoleva müügimehega koos seal viskit rüübates testinud mida vajate.

Mu enda tornid on ka tegelikult pisikeste, 2x130mm midbassidega, korteris rohkemat ei kannata. Sisse kolides olid S90-ed, aga need panid kogu elamise värisema ja tuli välja vahetada. Mul lihtsalt pole usku nendesse kodukino-plastkastidesse. Minu omad kaaluvad 15kg tükist. Bang for buck on ka väga, väga aus - ress maksis tutikana 500€, kõlarid 300€ tükist, mina maksin ressi eest 160€ ja kõlarite eest 130. Sõbrale ütlesin ka, et ma leiaksin talle sama raha eest paremad asjad / vähema raha eest sama head, aga see võtaks pool aastat, kuni mingi hea pakkumine kuskilt ilmuks.

Mis puudutab aga viimast rida - küsisime sõbraga mitu korda, et mida ta siis müüb ja mis hinnaga. Aga ei, mitte ühtegi hinnanumbrit me temalt kätte ei saanud. Võib-olla oleksimegi mingid head asjad sealt saanud, aga kui korduva viisaka küsimise peale tuleb vastu ainult paukumist, siis pole mõtet äri teha. Sõber küsis viisakalt ja otse et "unusta ära see 150 mis me alguses ütlesime, palju sul siin asjad maksavad?". Aga ei.

Jah, aga peale keeldumist ja pm väljanaermist hakata edasi jaurama et kui s*tt auto see on siis no...

No aga temapoolt müüdavat kinnisvara saab ka ehk samamoodi osta nagu ta autot osta lootis..
Võtad mingi vanalinna korteri,ütled,et pann maja,mujal palju uuemad ja odavamad,võtan 20k€ ära..

"Ma tean neid maju väga täpselt mul sugulasel ka selline maja ja temal lagunes ära, sinu puurkuurist maja pole midagi väärt"

tegin huvilistele teksti valmis:

"Minu jaoks võite hinnaks kirjutada kasvõi miljon euri. Tean neid nõrga väliskarkassiga, selle ehitusaastaga maju ja kortereid väga täpselt ja kulumisjäljed trepid tekitavad suuri kahtlusi. Mul tütrel on sarnane korter, 5 aastat uuem ja trepp on palju rohkem kulunud. Kinnitan, et ta ei kõnni trepist iga päev. Kuna ma olen ka varem enda tarbeks kortereid ostnud ja müünud siis tean omast käest, et kaunis jutt vaiksest piirkonnast ja sellest, et kass nurka kusnud pole on ostjale ilus muinasjutt-legend, mida on raske uskuda. Seega pakun selle sara eest 20000"

Siit võib talle saata kellel huvi tingida siis: https://www.kinnisvara24.ee/240084276#send-message