Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 17.08.2018 12:43

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1537 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 30.01.2018 22:18 

Liitunud: 20.08.2008 20:07
Postitusi: 103
Asukoht: Neverland
Seda loeks: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/inetu-tuli-iluaris-roovimine-paise-paeva-ajal-telekaamerate-ja-politsei-silme-all?id=80949083

Tänud!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 01.02.2018 13:11 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2005 19:35
Postitusi: 855
Tundub põnev: http://www.ekspress.delfi.ee/kuum/600-000-eurot-kuidas-ontlikust-pereisast-sai-eesti-rekordi-omanik-kindlustuspettuses?id=80950225

_________________
"For me the most important thing in a car is fun. It has to make you happy." —Jeremy Clarkson


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.02.2018 18:44 

Liitunud: 20.08.2008 20:07
Postitusi: 103
Asukoht: Neverland
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/martin-villems-fentanuulikriis-pole-kuhugi-kadunud-ja-politsei-annab-selle-kahjudele-vaid-hoogu-juurdegi?id=80991265


Tänud ette!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 05.02.2018 13:18 
Kasutaja avatar

Liitunud: 05.12.2011 10:38
Postitusi: 593
https://m.postimees.ee/section/517/4396433


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 05.02.2018 15:36 

Liitunud: 28.12.2011 23:00
Postitusi: 89
Sten kirjutas:
https://m.postimees.ee/section/517/4396433


https://justpaste.it/1goba


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 06.02.2018 11:17 
Kasutaja avatar

Liitunud: 05.12.2011 10:38
Postitusi: 593
https://m.postimees.ee/section/1540/4398781

Ehk copyd selle ka siis juba


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.02.2018 12:55 
Kasutaja avatar

Liitunud: 20.09.2007 00:38
Postitusi: 270
Asukoht: mets ja sood
https://leht.postimees.ee/4407123/kurikamehe-kohtuasjas-on-morva-toestuseks-video?_ga=2.155505597.789511155.1518506902-650300786.1518506901

Loeks edasi

_________________
Mis kanalit mööda siin ilmas liigub raha? Kus liigub võim? Kus liigub edu?
Ikka mööda Laagna teed, madal bemm, tagavedu.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 17.02.2018 11:02 

Liitunud: 04.04.2005 14:11
Postitusi: 298
Asukoht: Rakvere
http://epl.delfi.ee/news/lp/neinar-seli ... d=81090885


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 17.02.2018 15:07 

Liitunud: 08.02.2013 19:07
Postitusi: 95
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/ ... -pankrotis


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 17.02.2018 20:48 
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.01.2010 22:08
Postitusi: 1389
Asukoht: Tartu
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/ ... itwallpost

_________________
lihtsalt ei koti


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 18.02.2018 22:52 

Liitunud: 21.01.2018 12:58
Postitusi: 2
Tere,

palun artiklit https://parnu.postimees.ee/3121929/keva ... pigileotus


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 19.02.2018 15:09 

Liitunud: 02.12.2007 19:35
Postitusi: 132
Asukoht: Tallinn
rednas kirjutas:
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/16/kiirlaenufirma-minicredit-juht-hando-hanschmidt-pankrotis


MiniCrediti juht Hando Hanschmidt pankrotis
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20 ... 219788.jpg
FOTO: Karli Saul

Harju maakohus kuulutas välja mitu korda nime vahetanud, maksupettuses süüdi mõistetud ning pankrotis kiirlaenufirmaga MiniCredit seotud Hando Hanschmidti pankroti.

Ütlen korra veel, see on pastakast välja imetud võlg!

Hando Hanschmidt, ASi MiniCredit juhatuse liige

Hanschmidti pankroti väljakuulutamise avalduse esitas MiniCrediti omanikfirma Qulamo OÜ (varem Aviplus OÜ) pankrotihaldur. Juhatuse liikmena võttis Hanschmidt ettevõttest laenuna välja 200 000 eurot ning praeguseks on sellele summale lisandunud intress ja viivis. Kokku ulatub nõue Hanschmidti vastu üle 251 000 euro.

„Ütlen korra veel, see on pastakast välja imetud võlg! Ma pole võlgu,“ teatas Hanschmidt Äripäevale peale pankrotiavalduse esitamist.

Ajutisele pankrotihaldurile esitas Hanschmidt enda allkirjastatud sularahakviitungid 229 000 euro tagasimaksmise kohta iseendale kui ettevõtte juhatajale. Kohtule ei suutnud ta aga veenvalt selgitada raha päritolu. Ka oli kohtu jaoks ebausutav Hanschmidti jutt, et ta laenas seejärel need 229 000 eurot edasi.

Eelistungil väitis Hanschmidt, et raha laenati edasi kellelegi Kristjanile, kes ei ole Kesner. Kristian Kesner on Hanschmidti poolvend, keda peetakse kiirlaenufirmas MiniCredit toimunud sahkerdamiste ajuks ja niiditõmbajaks. Sarnaselt Hanschmidtiga pole ka Kesneri elustandard hoolimata eraisiku pankrotist ning pankadele üle miljoni euro võlgu olemisest väga kehvemaks läinud.

Äripäev on varem kirjeldanud, kuidas Kesner sõidab ringi ema firma poolt liisingusse võetud Mercedes-Maybachiga, elab ema firmale kuuluvas häärberis ja on teeninud võlausaldajate eest varjatud tulu.
Hando Hanschmidti poolvend Kristian Kesner.
Hando Hanschmidti poolvend Kristian Kesner.|FOTO: Veiko Tõkman

Hanschmidti on nähtud ringi sõitmas uue Mercedes-Benz S-klassi kupeega. Eelmise aasta novembris määras Harju maakohus Hanschmidtile kui pankrotis kiirlaenufirma MiniCredit juhatuse liikmele üheksa päeva pikkuse aresti, sest ta ei esitanud pankrotihaldurile ettevõtte raamatupidamise dokumente. Hanschmidt lubas esitada ringkonnakohtule määruskaebuse.

Lisaks on pankrotiavalduse tagamise abinõuna kohaldatud tema suhtes elukohast lahkumise keeldu.

Firmad Dubais

„Olen Dubais tegutsenud alates 2014. aastast. Teenisin seal kindlasti rohkem kui pool miljonit. Lukas Tradingus töötajaid ei olnud. Luxenis on 28 töötajat. Dubais on mul olemas inimene, kes tegeleb minu firmaga seal hetkel,“ rääkis Hanschmidt eelistungil kohtus.

Internetist leiab ühest venekeelsest foorumist postituse, kus hoiatatakse Hanschmidti ja tema firma Lukas Trading FZE, aga ka kellegi Aleksei Antonovi ettevõtte Crystal Waters Trading LTD eest. Postituse järgi olevat nad välja petnud erinevate riikide ettevõtetelt sadu tuhandeid eurosid, võttes ettemaksu Norra lõhe tarnimise eest. Märgitakse, et Eestis on selles asjas algatatud kriminaalasi.

Prokuratuurist vastati päringu peale napilt, et kõnealune kriminaalasi on menetluses ja lähiajal võtab prokurör vastu lõpliku menetlusotsuse.

Hanschmidti sõnul pole tema pettusega tegelenud, hoopis Dubais elav Antonov kasutas tema teadmata Lukas Tradingu nime hämarates skeemides. „Ta on mulle ka 40 000 eurot võlgu,“ ütles Hanschmidt.

Pankrotimenetluses väitis Hanschmidt, et talle kuulub Dubais 163 m2 korter ning 2013.a Audi A8. Lisaks esitas ta kohtuistungil 2,5 miljoni Araabia Ühendemiraatide dirhami väärtuses pangatšekke. Vahetuskursi järgi on see 600 000 eurot. Kohus leidis, et kuna tšeki kirjutamine ei taga veel tšekile katet, siis pole summa olemasolu tõendatud.

Qulamo OÜ sularahakassas oli lõpuks maksimaalselt 100 eurot, mille Hanschmidt saatis enda sõnul posti teel ettevõtte uuele juhatuse liikmele, kelleks on Filipiinidel elav Erza Jane Maranda Gasoc. Äriregistri andmetel on 1989. aastal sündinud Gasocil seosed 132 Eesti ettevõttega.

Kohtu seisukohalt ei ole Hanschmidti majandusraskused ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning kohustused ületavad tema vara.

Hanschmidti, kes on varem kandnud perekonnanimesid Palm ja Mäesalu, teatakse ka hüüdnimega Must. Paar aastat tagasi mõisteti ta süüdi suurejoonelises kütuseäri maksupettuses. Ligi nelja ja poole aasta pikkune tingimisi mõistetud vanglakaristus on veel kehtiv.
Hanschmidt: asja taga on Hirv ja Gammer

Hando Hanschmidti sõnul on talle kohtus elukohast lahkumise keelu, hiljutise maakohtu aresti määramise ning ka pankrotiotsuse taga äsja keskkriminaalpolitsei poolt kinni peetud ärimehed Hubert Hirv ja Pavel Gammer ning nende huve esindav vandeadvokaat Viktor Särgava.

Järgneb intervjuu Hanschmidtiga:

Kuidas te kommenteerite enda pankrotti?

Kogu kampaania minu vastu on algatatud selle seltskonna poolt, kelle politsei äsja kinni pidas. Nagu te teate, peeti Hubert Hirv ja Pavel Gammer kinni ja seda seoses MiniCrediti raamatupidamisdokumentidega, mida pankrotihaldur minu käest nõudis. Selle eest on mul peal elukohast lahkumise keeld ja selle eest tahetakse mulle ka arest määrata. Dokumendid olid politsei käes ja politsei on teinud korralikku tööd, mehed peeti kinni. See on avalik saladus, et kogu linn kartis neid. Neid ähvardamiste ja peksmiste asju on aja jooksul päris palju olnud. Ega nad ilmaasjata kuulivestidega ringi käi.

Kogu asi on seotud MiniCreditiga?

Loomulikult. Milleks mulle neid tõkendeid seati, mind üritati hirmutada. Neid dokumente ei olnud minu käes. See oli nende suur hirm, nad ju tahtsid dokumendid kätte saada, sest nad on sealt raha välja kantinud ja pesnud. Mina olin ainult kaks päeva juhatuse liige. Juhatuse liikmeks saingi ainult seetõttu, et eelmine juhatuse liige viidi metsa ja teda ähvardati. Minu kui eraisiku pankroti taga on Hirv ja Gammer. Mul on vara olemas Emiraatides. See on naljanumber, tegelikkuses ei ole pankrotiasjas keegi kellelegi võlgu. See raha võeti sulas välja ja samamoodi sularahas maksti ka tagasi. Kõik dokumendid on olemas, aga kohus vaatas sellest mööda.

Kuidas siis Hirv ja Gammer on kogu selle asja taga?

Ma olen esimesest päevast peale öelnud, et nemad on kogu selle sõu taga. Kes on pankrotitoimkonnas? Viktor Särgava. Miks peetakse vandeadvokaat kinni? Need asjad ei juhtu niisama.

Et siis ühel hetkel tekkis MiniCreditis omavahel tõsine tüli?

Minul ei ole nendega mingit tüli. Nemad tahavad MiniCreditit kätte saada ja minu elu tehti ülimalt ebamugavaks. Ja nüüd on nemad vangis. Seda nad kartsid tegelikult kogu aeg. Aga MiniCreditis tekitasid nad kunstliku pankroti. Tegelikult ju ettevõttes on aktiva 650 000 euro väärtuses ehk raha ju on. Koos intressidega on MiniCrediti portfell 1,3 miljonit eurot. Iga kuu tiksub raha tagasi ja arve peal on üle 100 000 euro.
Viktor Särgava,

advokaadibüroo Laus & Partnerid vandeadvokaat

Hanschmidti jutt on vale ja väljamõeldis

Nii palju, kui mulle teada, ei oma viimaste päevade sündmused MiniCrediti pankrotimenetluse ega Hando Hanschmidtiga seost. Samuti on asjakohatu Hanschmidtil ennast pidada kiusatavaks. Tuletan meelde, et ta asus septembris 2016.a vahetult enne MiniCrediti pankrotti äriühingu juhiks. Raamatupidamist pole ta siiani üle andnud. Kohtus andis selgitusi, et talle endale ei ole eelmise juhatuse liikme Vitali Jaroševitši poolt raamatupidamist üle antud.

Hanschmidti väitel omandas ta firma, nägemata ühtegi dokumenti. Sealjuures, kuigi finantsasutust peab juhtima laitmatu ärilise mainega isik, asus Hanschmidt MiniCrediti etteotsa, olles eelnevalt süüdi mõistetud (OÜ Skylux) raamatupidamise kaotamise eest, suuremahulises maksupettuses ja rahapesus.

Aru saadav, et tegemist ei saanud olla tõsiseltvõetava finantsettevõtte juhiga, vaid tal olid muud ülesanded ja eesmärgid, mis ASi MiniCredit pankrotitoimkonna hinnangul olid takistada halduril raamatupidamise puudumise tõttu MiniCreditil varasid kätte saada.

Ühest venekeelsest foorumist tuleb välja, et olete kellegi Antonoviga petnud Norra lõhe eest ettemaksu võttes mitusada tuhat eurot välja?

Ei-ei. See on vale tõlgendus. Ma olen ise ka kannatanu seal. See kutt võltsis dokumente ja ta istub juba mõnda aega vahi all. Mina ei tunne neid inimesi, kellelt on raha välja petetud, ma ei ole neid kunagi näinud, pole rääkinud nendega.

Prokuratuurist öeldi, et selle asjaga seoses käib uurimine, kas teiega on räägitud?

Jah, loomulikult on räägitud ja mina rääkisin oma loo ära. Ma ei ole kunagi kalaäriga seotud olnud. See tüüp on ise mulle võlgu 40 000 eurot ja tema tegeles selle äriga, fabritseeris kõik dokumendid.

Kasutas teie firmat mingites dokumentides?

Just. Seal on vahi all mõned kodanikud. Minul pole vähimatki kokkupuudet selle jamaga.

Teie arestiküsimus pole ringkonnakohtus veel arutlusele tulnud?

Inimlikul tasemel saavad ju kõik aru, et ma ei saa neid nõutud dokumente üle anda, sest need on politseis. Selles asjas on nüüd inimesed kinni peetud, isegi vandeadvokaat peeti kinni. Politsei on öelnud, et nende dokumentidega on võimalik tulla tutvuma, aga keegi ei anna neid mulle, kui kriminaalasi on püsti.
MiniCreditist võeti miljoneid eurosid sularaha

Äripäev kirjutas 2016.a lõpul, kuidas MiniCrediti pankrotimenetlus tõi välja miljonite eurode eest sularaha väljavõtmisi, segaseid tehinguid seotud osapooltega ja firma pangakaardiga ööklubides tuuritamisi.

Kiirlaenuäri MiniCredit ümber on tiirelnud kirju seltskond, alates skandaalsetest ärimeestest Kristian Kesnerist, Hubert Hirvest ja Pavel Gammerist kuni vandeadvokaat Viktor Särgava, kinnisvaraärimees Ardi Roosimaa ja kunagise Läti esirikka, tuntud ekspankuri pojani. Sinna vahele jääb veel hulk tegelasi Eestist, Lätist ja Venemaalt. Laenuäris on põimunud üllatavate tegelaste huvid ning iseloomulik on segane omanikering.

Äripäev avalikustas, et MiniCrediti Swedbankis ja SEBs asuvate arvelduskontode väljavõtete kohaselt on toimunud hulgaliselt arveldusi seotud osapoolte vahel. Täpsemalt on MiniCredit teinud tehinguid kümmekonna ettevõttega, mille juhatuse liige on aastaid MiniCreditit juhtinud Vitali Jaroševitš. Laekumiste ja väljamaksete selgituseks on enamasti „vastavalt lepingule“, kuid esineb ka konkreetseid viiteid laenusuhtele.

Tähelepanuväärne on, et rahaülekanded MiniCreditist välja hoogustusid siis, kui asjad ettevõttes hapuks kiskusid ehk enne pankrotimenetlust. Mõne kuuga viidi raha ülekannetega välja sadades tuhandetes eurodes. Samuti esines neiltki kontodelt aja jooksul sularaha väljavõtmisi, sh öisel ajal.

_________________
kodu kauniks, kõik ehitustööd, maja ehitus, vannitoad, saunad jne.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 19.02.2018 15:16 

Liitunud: 02.12.2007 19:35
Postitusi: 132
Asukoht: Tallinn
neG kirjutas:
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/16/kassapidajast-edukaks-investoriks?utm_source=facebook.com&utm_medium=itwallpost


Kuusteist aastat tagasi investeerimisega alustanud, toona Selveri kassapidajana töötanud Katarina Holm usub, et on viie aasta pärast Eesti edukaimate investorite seas.

Katarina Holm alustas investeerimisega 2002. aastal, kui oli kolinud Narvast Tallinna, et ülikooli astuda. Investeerimismaailmast ei teadnud ta toona midagi.

„Olin kooli kõrvalt poes kassapidaja. Ma polnud rahul, et mul ei olnud aega, ei olnud raha, ei olnud midagi. Seega see olukord pidi muutuma. Kuidas seda muuta? Ilmselgelt oli vaja rohkem raha teenida,“ rääkis ta. Holm läks raamatukogusse ja luges majandusteemalist kirjandust. „Seal oli kirjas, et pane ükskõik kui väike summa kõrvale ja alusta investeerimist, see mängib sinu kasuks. No eks ma siis võtsin oma eelarve, vaatasin, kui palju ma suudan välja pigistada. See summa oli kümme krooni,“ rääkis ta.
Katarina Holmi portfell

Aktsiad: Tallink, Olympic, PR Foods, Tallinna Vesi. Kaalub osta: Silvano ja Olainfarm
Võlakirjad: Inbank, Nordea Equity-Linked Notes European Companies
Fondid: Baltic Horizon, 3 Luxemburgi fondi (Nordea kaudu), Latin American, Multi Asset, Global
Ühisrahastus: Investly, Bondora
Krüptoraha: Ripple, Cardano
Märtsist hakkab ostma USA ETF ja ilmselt alustab Vanguard S&P 500 ETF (VOO)
Maist plaanib osta USA aktsiaid Monster

Esimene investeering = 15 hamburgerit

Tol ajal sai selle raha eest ühe hamburgeri. „Ühe hamburgeri väärtuse eest oleks saanud küll midagi juba börsilt osta, aga nii sööks teenustasud mitme aasta tulu ära,“ rääkis Holm. Seega pidi kõigepealt suurema summa kokku koguma. „Panin 1,5 aastat raha kõrvale ja tegin oma esimese tehingu. Panin kõrvale 15 hamburgerit ehk 150 krooni,“ meenutab Holm.

Selveris töötanud Holm oleks ju võinud esimese raha eest osta Tallinna Kaubamaja aktsiaid. „Aga kuna ma ei olnud üldse vaimustuses sellest tööst, mida tegin, siis ostsin Tallinki aktsiad,“ meenutab ta. „Olime äsja sõpradega käinud laevaga Rootsis ja see kruiis on nii vinge, et tundus on äge idee omada selle ettevõtte aktsiaid.“ Neid esimesena ostetud aktsiaid enam tema portfellis ei ole, sest vahepeal kasutas Holm pea kõike, mis tal portfellis oli, korteri ostmiseks.

Alustas isegi liiga hilja

„Oleks ma teadnud, ma oleksin juba keskkoolis investeerimisega alustanud!“ ütleb Holm. Tema hinnangul räägitakse Eestis investeerimisest liiga vähe. „Välismaal hakatakse juba koolis rääkima, et sa pead ise muretsema selle eest, et sul oleks pensionifondis midagi, et sul oleks musta päeva fond jne. Meil sellest ei räägita,“ nentis ta.

Tema hinnangul ei pea päris noor inimene investeerimisega alustades kõike viimse detailini läbi mõtlema. „Peab lihtsalt alustama ükskõik millise instrumendiga, väikse summaga. Siis saab kõik oma õppetunnid kätte võimalikult kiiresti ja edasi minna on juba kergem,“ jagas ta kogemust. Nooremana saab ka rohkem riskida. „Minul on üsna kõrge riskitaluvus, kuna olen noor ja soovin ise tegutseda. Ma olen valmis selleks, et minu portfell läheb miinus 20% alla, see mind ei häiri ja ma ei satu paanikasse,“ rääkis ta.

Spekulatiivseid investeeringuid on Holmi portfellis alla 5%. „See on minu portfelli mängu osa. Minu isiklik strateegia on osta ja hoia, jah, alati ei pruugi nii minna. Suunan sinnapoole, et mul oleks tasakaalustatud nii väärtused kui ka dividendid,“ lausus ta.

Kui inimene pole enam noor ja ei saa külma kõhuga läheneda, tuleb vaadata, milline on see riskivaba raha hulk, mida saaks mängu panna. „Kui tal on näiteks pensionisäästud kolmandas sambas, siis mina seda ei puutuks. Kui on mõni muu hulk raha, näiteks ühe Big Maci jagu, siis sellega võiks proovida midagi ette võtta,“ ütles ta.

Kui alustada investeerimisega vanemas eas, peab Holmi hinnangul hoidma konservatiivsemat joont. „Saab üles ehitada portfelli, mille tootlus on tunduvalt kõrgem kui pangahoiusel. See ei ole üldse keeruline, lihtsalt ostad näiteks meie kodupankade võlakirju, mis pakuvad viis korda suuremat tootlust kui panga hoiuseintress,“ rääkis ta.

Suurim viga: passimine

Oma suurimaks veaks peab Holm liigset ootamist, näiteks jäid ostmata LHV aktsiad. „Mul on portfellis teise panga väärtpaberid. Ei taha omada samas sektoris liiga palju. Mul oli veel mõttes Leedu pank, mis oli huvitav projekt, aga Leedu on veel kahtlasem ja langes ka see ost.“

Mõne investeeringuga on Holm ka miinusesse jäänud, aga mitte rohkem, kui on ise ette näinud. „Olen ostnud asju ning vaadanud, et siin võib-olla veab, võib-olla mitte. Olen alati endale piiri ette pannud, kui näiteks hind langeb kümme protsendi võrra, siis ma müün maha. Olen endale müüki ka sellel ajal lubanud ja ei ole kauem hoidnud,“ rääkis ta.

Pokkerimängija + dividendiinvestor = hea eeskuju

Eesti investoritest jälgib Holm pokkerimängija Madis Müüri blogi ja Märten Kressi blogi. „Kohe on näha, et pokkerimängija riskib julgemalt. Märten Kress keskendub dividendidele. Kuna minu eesmärk on tasakaalustada portfelli, et mul oleks nii pidev rahavoog kui ka võimalik vara kasv, siis need kaks blogijat on just need, keda ma vajan,“ rääkis Holm.

See ei tähenda, et Holm kopeerib eeskujude oste. „Ma vaatan, kuidas nad mõtlevad. Siis ma vaatan, kuidas mina mõtlen, siis võrdlen ja selles sünergias sünnivadki otsused,“ selgitas ta. Reeglina võtab otsusele jõudmine koos analüüsiga aega nädala. Et investeerimisotsus langetada, on vaja Excelit. „Mina jumaldan oma numbreid – võtan Exceli ja lihtsal löön numbrid sisse. Kui numbrid mulle sobivad, siis on hea diil,“ ütles ta. Lisaks loeb ta ettevõttete majandusaruandeid, välismaa allikatest Morningstari ja Bloombergi.

Selleks aastaks on prognoositud suuremat volatiilsust kui eelmisel aastal. Mida Holm sellest arvab? „Investeerima peab, ükskõik, mis turul toimub. Lihtsalt peab üle vaatama, kuidas sa teed ja mida ostad. Selles ei ole mingisugust kahtlust,“ lausus ta.

Tahaks elada muretut elu

Holm investeerib selleks, et olla sõltumatu, teha asju, mida hing ihaldab. „Kui ma ei taha tööl käia, siis ma ei pea tööl käima. Tahaks elada muretut elu. Kõik minu investeerimistegevused on tuleviku kindlustamiseks,“ rääkis ta. „See on minu eesmärk. Kui ma tahan midagi saavutada, siis pean seda saama.“

Holm ütles, et kavatseb investeerida elu lõpuni. „Warren Buffett on vaata kui vana ja ikka tegutseb, miks siis pean mina peatuma?“ Äripäeva Investorite TOPis loodab Holm olla viie aasta pärast. Eelmisel aastal oli tema investeeringute tootlus 15,4%. „See on okei,“ lausus ta.
Küll kuldkala aitab

Katarina Holm leiab, et vene keelt kõnelevad inimesed teevad tormilisemaid investeeringuid.

„Kui me vaatame vene muinasjuttu: kuidas üks noormees lebab, tuleb mingi kuldkalake ja toob talle häid mõtteid, kuidas oma elu edasi hakkama, siis tegelikult niimoodi ongi. Oodatakse kiiret rikastamisvõimalust,“ rääkis Holm.

Holm oli üks neist, kes pani aluse vene keelt kõnelevatele inimestele mõeldud investeerimisklubile. Huvi oli tema sõnul suurem, kui oleks oodanud. „Kuigi see on loogiline. Tallinnas ongi umbes viiskümmend protsenti elanikkonnast vene keelt kõnelevad inimesed,“ lausus ta.
Holm leiab, et vene keelt kõnelevad inimesed on eestikeelsetest investeerimisklubidest eemale hoidnud hirmu pärast. „See on nagu arsti juures käimine. Üks asi on see, et räägid, et sul on köha-nohu, aga kui me räägime operatsioonist, siis tahetakse, et see info oleks täiesti arusaadavas keeles edastatud. Investeerimismaailmaga on sarnane asi,“ selgitas ta. „Kuigi jagame klubis ka inglis- ja eestikeelseid artikleid, ei ole tulnud tagasisidet, et keegi ei saa aru. Me loome neile turvatunnet,“ ütles Holm.

Vene keelt kõnelevad inimesed käituvad tema sõnul börsil tormilisemalt. „Rohkem on selliseid, kellel on soov teha ruttu ja teenida palju raha. Nad kipuvad rohkem riske võtma,“ iseloomustas ta.

Venemaa turg on tema sõnul volatiilsem ja riskantsem kui Euroopa või USA turg. Ida-Virumaal on liikvel palju Venemaalt tulnud projekte, kuid Holmi hinnangul on suurem osa neist kahtlase väärtusega, sest lubavad kindlat ja kiiret rikastamisvõimalust. "See on arusaadav, sest Venemaa on suur turg, selliseid projekte tekib seal nagu seeni pärast vihma ja Buratino-tüüpi investoreid on piisavalt. Samas kui keegi ikkagi tegutseb Venemaa börsil, siis teeb seda mitte sellepärast, et tegemist on just vene firmade ja väärtpaberitega, vaid püüab suuremat riski võttes kõrgemat tootlust kätte saada," rääkis ta.
Kaks uskumust, mis ei vasta tõele

Katarina Holm purustas kaks investeerimisega seotud müüti.

Kui tahad investeerida, pead paljust loobuma. „Koostasin eelarve ja panin kõrvale vaid selle raha, millest ilma jäämine ei tekitanud probleeme. Söögi ostmiseks jäi raha ikka alles. Siiski oli vaja enesedistsipliini, eelarve koostamine ja oma kulude luubi alla võtmine on päris keeruline. Hakkad mõtlema, et ühest või teisest loobuda on raske ja kui seda ei saa endale lubada, mis ei elu siis see üldse on. Tegelikult ei pea olulisest loobuma. Inimesed arvavad, et peaks alustama investeerimist suurte summadega. Minu esimene samm maksis sama palju kui üks hamburger ja ka praegu saab ühe hamburgeri väärtusega alustada.“
Sul peab olema eriharidus. „Mina õppisin investeerimisega alustades idamaist filoloogiat. Püüdsin ise majandusterminitest ja -aruannetest jagu saada. See ei ole midagi, mis käiks üle jõu, nõuab lihtsalt natukene rohkem aega kui profil.“

_________________
kodu kauniks, kõik ehitustööd, maja ehitus, vannitoad, saunad jne.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.02.2018 18:08 

Liitunud: 02.12.2007 19:35
Postitusi: 132
Asukoht: Tallinn
nüüd tahaks ise ühte artiklit :D

http://ekspress.delfi.ee/kuum/ouduste-t ... d=81167565

_________________
kodu kauniks, kõik ehitustööd, maja ehitus, vannitoad, saunad jne.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.02.2018 22:40 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3769
Mr.Spurway.Cooke kirjutas:

Eesti ehitaja Ardo (26) räägib, mismoodi ta Norras tööl käis ja palgast ilma jäi.

Läinud sügisel helistas naabrimees ja küsis, et kas ma Norras tööd tahan. Ütles, et palka saab 2500 eurot kuus ja teha tuleb ehitusel abitöid ja nipet-näpet veel. Aega mõtlemiseks oli üks päev ja no muidugi ma tahtsin. Laenasin raha, et kiirkorras ID-kaart ära teha ja oligi kohe minek. Võtsin kaasa paari päeva toidu – purgisuppe, kartulit ja sibulat – ja leppisin ülemus Margusega telefoni teel kokku, et kui esimeste päevade töö ära teen, siis saan avanssi ja saan toitu juurde osta. Vene suitsu võtsin ka, sest suitsud on Norras ikka väga kallid. Mingit töölepingut me veel ei teinud, kogu asjaajamine käis telefoni teel.


7. novembril läksin Tallinnast õhtusele Helsingi laevale – pilet oli firma poolt ära ostetud – ja seal sain teiste töölistega kokku, kes pidid mind auto peale võtma. Meeleolu oli masendav. Hakkad kaineks saama ja mõtlema, aga terve öö tuleb veel sõita. Kordamööda tukkusime ja sõitsime. Alles järgmiseks päevaks jõudsime Hammerfesti kohale.

Hammerfest on väike linn Norra mere ääres, põhimõtteliselt saarel. Elama pandi meid mingisse vanasse pansionaati ja algul oli mul isegi oma tuba. Väga kena tuba oli, koguni WC ja vannituba olid sees. Siis nägin esimest korda ka Margust – selline pikka kasvu ja turske mees. Kuna mul oli nooruse lollustest jäänud maksmata igasugu järelmakse ja trahve ja konto arestitud, siis kirjutasime töölepingusse, et palk on 470 eurot. Ülejäänu pidi mustalt juurde makstama.


Hammerfest on väga looduskaunis ja mägederohke, aga ega ma seal ringi vaadata ei jõudnud, töö hakkas kohe pihta. Marguse firmal oli seal üks ühekorruseline elementmaja kokku pandud ja üleandmistähtaeg lähenes, aga sise- ja välistööd olid veel kõik pooleli. Mina pidin tegema klaasvillaga soojustamist, aga ka lumelükkamist, katusepõletamist, tõrvapapi paigaldamist ja laudise panemist. Tülid Margusega tekkisid peaaegu kohe. Selgitasin, et ma pole varem teinud kõiki neid asju – mulle öeldi ju, et tuleb tulla lihtsalt abitööliseks ja nipet-näpet veel –, aga tema siis mõnitas, et see töö, mida sa teed, pole mitte midagi, et su palk peaks olema 4 eurot tunnis ja et paremal juhul sobid koristajaks.

JA ÜHEL ÕHTUL ÜTLES, et ma kägistaks su hea meelega ära. See oli siis, kui olin selgitanud, miks ma kiiremini soojustusmaterjali panna ei saa. Ütles nii ja kõik. Alandas lihtsalt.


Kuna ma olin noor ja roheline, siis vastu ma ka ei hakanud.

Töötasime nii, et äratus oli kell seitse. Margus käis tavaliselt uste taga ja karjus, et „ülesse“, „minek“ või midagi sellist. Vahel tuli tuppa sisse ka – selleks puhuks, kui keegi sisse magab, pidime me spetsiaalselt uksed lahti jätma, uksekaart oli väljaspool ees. Kell kaheksa hommikul olime juba objekti peal. Mul olid klaasvillaga soojustamisest varsti kõik käed ville täis; klaasvilla oli igal pool, isegi voodis ja tööriietes. Suurema osa ajast tegelesin ma ikka tõrvapapi katusele panekuga. Talvisel ajal on idiootsus seda tööd teha, pead kogu aeg sulatama, et tõrvapapp ikka katuse külge jääks. Suurem osa ajast kuluski katuse sulatamisele, sest katus pidi täiesti kuiv olema, aga lumetormid olid seal Hammerfestis päris korralikud, ikka 17 meetrit sekundis. Me tegime ka tormiga tööd, ainult üks kord, kui tööinspektsioonist kontroll tuli, pidime ära jooksma ja end hotellis varjama.


TEGELIKULT OLIMEGI IGA PÄEV TÖÖL, nädalavahetustel ka. Alla kümnetunniseid tööpäevi meil polnudki. Mõnikord lõpetasime alles kell üks-kaks öösel, kuna objekti valmimistähtaeg lükkus kogu aeg edasi. Esialgu oli olnud kokkulepe, et 15. detsembriks saab läbi see jama.

Lõpp oli ikka päris ränk. Kell seitse hommikul oli äratus ja enne kella kaheksat hommikul hakkasime liikuma. Tagasi pansionaati saime kella üheks-kaheks öösel. Ma ei söönud kunagi lõunat, ainult hommikul ja siis jälle õhtul.

Ükskord tuli mul selline masendus peale, palusin, et äkki saaks kuidagi Eestisse ära. Mul oli kopp ees. Aga ta saatis mu lihtsalt persse. Ütles, et mine ja vaata ise, kuidas tagasi saad, ja et pooliku töö eest ta maksta ei kavatse.


Rahadega oli nii, et Norrasse jõudes Margus maksis mulle avanssi 2000 NOKi – see on umbes 200 eurot – ja siis kaks nädalat hiljem tuli veel 355 eurot. Sellest maksin kohe ära raha, mis naabrimehele ID-kaardi tegemise eest võlgu olin, ja kandsin koju veidi raha Heilikale. Endale jäi 103 eurot. Sellega ma sain mitu nädalat hakkama. Kõige odavam oli poest osta makarone, tomatikastet ja viinereid ja sai küll kõhu täis korralikult. Mingi hetk sai raha ikkagi täiesti otsa ja kaks päeva olin vahepeal kindlasti söömata, nii, et ühtegi senti ka ei olnud. Siis palusin ema ja ta tegi Eestist ülekande 20 eurot.

Margus õpetas meid prügikastist süüa võtma. Tema teadis, et niimoodi saab. Oli üks kindel pood, mille prügikastide kallal ta ise kogu aeg käis. Sõitsime pimedas bussiga kohale ja oligi jumala puhas prügikast, kõik oli väga ilusti pakendatud. Need kõik polnud isegi mingid viimsepäevatoidud, mida pood ära visanud oli, seal oli asju, mida kannatanuks veel mitu päeva müüa. Leib ja sai tulid meil ainult prügikastist, aga saime ka magusaid kooke, pirukaid ja lihatooteid. Mulle meeldis kõige rohkem maasikamaitseline tarretis.


Poest ülemus suurt midagi ei ostnud, kui, siis ainult kala või jäätist. Need olid Norras hästi odavad.

Ühel ööl oli nälg nii suur, et oota­sin, kuni kõik magama jäävad, ja siis läksin üksi ise prügikasti kallale.

DETSEMBRI ALGUL, siis kui toodi Eestist veel ehitajaid juurde, saime nendega kodust süüa tellida – musta leiba, saia, juustu-vorsti ja mune. Munad on Norras suht kallid. Suitsu ka muidugi, sest Norra suitsuhinnad on ulme, 150–175 NOKi pakk. Saja NOKiga võis saada ainult Paramounti. Tellisin poolteist plokki, aga plokk jõudis kohale.

Toiduvargusi oligi meil väga palju. Kuigi oli kaks külmkappi ja igaühel oma riiul, kadus toitu kogu aeg. Tülisid tuli ka sellest, et kõigi tööliste peale oli selles vanas pansionaadis ainult üks pesumasin ja üks kuivati. Tavaline asi oli see, et kui keegi oli oma pesu masinasse sisse jätnud, siis võeti see välja ja visati ukse taha ja pandi enda asjad pesema.

Väljas käia ei jõudnud ma Hammerfestis kusagil. Ainuke normaalne inimene, keda nägin, töötas pansionaadi juures baaris. Ta lubas isegi baari köögis kubu all suitsu teha. Ja jõulude ajal tehti meile seal baaris välja korralik jõululõuna – sea­praad, kartul ja punased hapukapsad.


JÕULU TEISEL PÜHAL ehk 26. detsembril saime maja lõpuks valmis. Tegelikult Norra seaduste järgi poleks tohtinud jõulude ajal üldse tööd teha, kõik inimesed peavad siis puhkama. Kokkulepe oli, et Eestis Margus maksab töö eest ära, aga tee peal ta kuidagi hakkas lobisema, mismoodi ta varem inimesi üle lasknud on. Levinud nipp oli see, et firma võlgadesse lasta ja mõnele lollile maha müüa ja ei olegi enam probleeme.

Siis ma hakkasingi aru saama, et olen rahaga kindlasti lakki saanud.

Laeva peale minek oli nii, et mitte kellelegi, kes tagumistel istmetel istusid, piletit ei võetud. Pidime end ära peitma. See oli hea lihtne, sest autol olid toonitud aknaklaasid ja joped rippusid ka ees.


Jõudsin Eestisse tagasi täpselt sama vaesena, nagu Norrasse tööle läksin.

Mõne päeva pärast küsisin, kuidas palgaga on. Margus hakkas rääkima, et objekt pole veel üle võetud ja raha saame siis, kui on üle võetud. Mingi hetk saingi 700 eurot. Ja siis läks veel paar nädalat mööda ja ma sain veel 635, aga selleks tuli spetsiaalselt Pärnusse sõita ja kirjutada alla paberile, et töösuhe on lõpetatud ja mingeid pretensioone pole. Ma kirjutasin, sest mul oli tähtis mingigi raha kätte saada.

Kokku teenisin selle Norra tööga ligi kahe kuu jooksul 1879 eurot.

Nüüd nõuan ma Eesti töövaidluskomisjoni kaudu Marguselt 9840 eurot, koos kõigi päevarahadega ja ületunnitasudega Norra seaduste kohaselt. Kuna nemad ei maksnud mulle seda tasu, mis kokku lepitud oli, siis miks peaksin ka mina hellitama hakkama?

TÖÖANDJA MARGUS LINDMA: „ASI ON AMMU KLAARITUD“

„Kuna Ardo pangakonto oli kohtutäituri poolt arestitud, siis ta palus, et kannaksime töötasu ja komandeeringuraha tema naabrinaise arvele. Esimene raha sai sinna kantud. Edasine maksmine (ta läks naabrinaisega tülli) toimus sularahas allkirja vastu. „Must raha“ ei vasta tõele, kõik on paberil tõestatav.

Norra tellija vea tõttu tuli oodata raha lubatust kauem, selle kohta saatsime isegi Ardole koopia vestlustest tellijaga ja Marting Studio OÜ pangaväljavõtte, et oleks mustvalgel tõestatud, et jutul raha hilinemisest on tõepõhi all.
Ardo jõudis teha mitmeid ähvardusi oma naabrimehele ja lubas Tallinna meestega tema koju minna ning kõik maatasa teha.
Elati korralikus mägihotellis, kus oli kõik eluks vajalik olemas ja rohkem veel.
Tööl käisime kella 8–17, lõuna oli kõigil meil kaasas, välja arvatud Ardol, kes ei soovinud meiega lõunatada.
Töötingimused olid seoses karmide ilmastikutingimustega, jah, päris rasked, aga selleks olid meil vastavad tööriided seljas.
Viimased tööpäevad olid tõesti pikemad, aga kindlasti mitte kella 1–2ni, sest sellega oleksime rikkunud öörahu ja keegi naabritest oleks politsei kutsunud. Kauem töötamise otsus oli töömeeste ühine otsus, et jõuda õigel ajal laevale.
Mõtlen endamisi, et sa annad endast kõik, et kõigil oleks parem elu ja töö, millega hästi elada, aga vahel satuvad ikka meeskonda sellised inimesed, keda poleks unes ka osanud oodata. Aga mis teha, ehitusvaldkond on juba selline tänamatu.
Info selle kohta, et töötajad öösel prügikastides söömas käisid, mul puudus. Sõitsime iga päev koos majutusse, meestel polnud seda vaja. Tõsi on, et enamiku ajast toitus Ardo makaronidest ja vorstist, mis väidetavalt oli tema lemmiktoit.“


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1537 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7