Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 21.07.2018 20:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1532 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99 ... 103  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 15.11.2017 13:09 
Kasutaja avatar

Liitunud: 01.06.2008 23:48
Postitusi: 503
Sergei Kapustin pildistas alaealiste tüdrukute suguelundeid ja seksis nendega hotellides.

Tüdrukud said osutatud „teenuste” eest ka tasu: korra eest 20–100 eurot.

Aastaid tagasi sattus politseinik Sergei Kapustin (40) suure altkäemaksu võtmise tõttu kolleegide huviorbiiti ja mõisteti selles kuriteos kriminaalkorras süüdi. Nüüd ristus politseinike tee kunagise kolleegiga taas, aga seekord juba hoopis jälestusväärsematel asjaoludel. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupp tuvastas, et endine politseinik Kapustin astus alaealiste tüdrukutega korduvalt anaalsesse ja vaginaalsesse suguühtesse. Ta maksis tüdrukutele naudingute eest raha ning pakkus ka kokaiini ja alkoholi.

Kriminaaluurimine tuvastas, et kokku keelitas Kapustin seitset 15–17-aastast tüdrukut, kellest osaga oli vahekorras, mille eest maksis 50–150 eurot. Ta pakkus tüdrukutele ka kokaiini ja alkoholi ning neiud võtsid pakutu vastu. Uurimine tuvastas, et Kapustin teadis tüdrukute vanust. „See on taas näide küünilisusest, kuidas laste seksuaalsed väärkohtlejad kasutavad kõiki meetodeid. Olukorras, kus kannatanu on laps, pakutakse talle ka narkootikume,” nentis lastekaitsegrupi juht Reimo Raivet.

Kapustin on libe sell ja rääkis uurijatele korduvalt koostöösoovist. Milles see koostöö oleks seisnema pidanud, jäi uurijatele arusaamatuks. Küll said uurijad hiljem ühe kannatanu emalt tänukirja: aitäh teile, mina oma tütrega enam hakkama ei saanud, teie päästsite mu lapse.

Laste väärkohtlejad väidavad uurijatele pea alati, et neil on ainult head kavatsused. Allolevast on näha, kui „head” need kavatsused seekord olid.

Alkohol, kokaiin, grupiseks
Sündmused algasid 2016. aasta kevadel. Kapustini peamine ohver oli toona 16-aastane Katariina (nimed siin ja edaspidi tüdrukute kaitsmiseks muudetud – toim), keda Kapustin kutsus Tallinna eri hotellidesse. Neis hotellides – Kelluka, Susi, Privat, Ecoland ja Oru – oli ta nii Katariina kui ka teiste tüdrukutega korduvalt seksuaalvahekorras. Katariina sai osutatud „teenuste” eest ka tasu: korra eest 20–100 eurot. Kõige rohkem sai Katariina korraga 150 eurot. Kapustin pakkus tüdrukule korduvalt kokaiini, mida nad siis koos tarvitasid. Samuti pruugiti üheskoos alkoholi. Kapustin viis Katariinat ka kohvikutesse.

Sellest aga Kapustinile ei piisanud. Ta veenis Katariinat, kuni tüdruk lasi oma suguelundeid pildistada. Kapustin tegi Katariinast fotosid ka siis, kui tüdruk talle oraalseksi tegi. Kapustin ei hoidnud fotosid endale, vaid postitas sotsiaalvõrgustiku kaudu ka kannatanu kontole. Samuti saatis ta tüdrukule videoid endast diivanil masturbeerimas.

Katariina polnud targem. Ta saatis endast tehtud aktifotosid ühele teiselegi mehele ja märkis, et on praegu Kapustiniga koos ja too võiks nendega ühineda.

Mõnikord olid Katariinaga kaasas tema sõbrannad, kes Kapustini ettepanekul samuti kokaiini ja alkoholi tarvitasid. Katariina sõbranna Mariina hakkas Kapustinile samuti seksuaalteenuseid osutama.

Vahel harrastati grupiseksi ja mõnikord seksis Katariina Kapustiniga sõbrannade nähes.

Niisiis oli üks esimesi ohvreid Katariina, kelle kaudu tutvus Kapustiniga veel mitu tüdrukut, näiteks 16-aastane Irina. Katariina oli Irinale varem rääkinud, et ta on Kapustiniga raha eest vahekorras ja kohtutakse hotellides. Irina nägi sõbranna ja Kapustini vahekorda tihti pealt. Koos tarvitati narkootikume ja alkoholi. Ühel hetkel potsatas Kapustinilt Irina postkasti foto alasti poseerivast Katariinast.

Irina kaudu tutvus Kapustiniga Natalja. Tüdrukud sõitsid Oru hotelli, kus Kapustin nende taksosõidu kinni maksis. Natalja Kapustiniga ei seksinud, kuid pakutud alkoholi võttis järgmisel kohtumisel juba vastu.

Seks raha eest
Ka Alina tutvus Kapustiniga Katariina kaudu. Esmane kohtumispaik oli Kelluka hotell, kus mindi kolmekesi sauna. Kapustin pakkus tüdrukutele šampanjat ja kokaiini. Mõnuainest Alina enda sõnul keeldus. Ent Alina oli tunnistajaks Katariina ja Kapustini seksuaalvahekorrale ning nägi ka videot alasti poseerivast Katariinast. Sel esimesel kohtumisel Alina Kapustiniga vahekorras polnud, kuid kahel hilisemal korral küll. Mõlemal korral sai ta Kapustinilt 50 eurot.

Üks tunnistaja, meesterahvas, kinnitas ülekuulamisel, et Kapustin on narkosõltlane, kes tarvitab kokaiini. Kapustin oli mitu korda kelkinud, et seksib tüdrukutega ja ühega neist on võimalik ka grupiseksi harrastada.
16-aastane Tanja tutvus Kapustiniga intiimteenuste saidi kaudu. Tanja kaudu sai Kapustiniga tuttavaks Marina. Tanja rääkis sõbrannale, et Kapustinil on alati kokaiini, mida koos ninna tõmmatakse. Samuti mainis Tanja sõbrannale, et ta seksib Kapustiniga eri hotellides raha eest. Enda väitel Marina Kapustiniga ei seksinud, kuid pakutud alkoholist ta ära ei öelnud. Nagu Irina, nägi ka Marina pealt Tanja ja Kapustini seksuaalvahekorda. Tanja väitis küll hiljem politseile, et ta ei seksinud Kapustiniga, ehkki too pakkus talle 400 eurot.

Ka Ira kohtus Kapustiniga Tanja kaudu ja koos käidi eri hotellides. Pakutud alkoholi ja kokaiini võttis Ira vastu, kuid seksist keeldus.

Fotosid alasti poseerivast Katariinast saatis Kapustin mitmele tüdrukule, peale eelnimetatute ka Oljale, kes oli Kapustiniga samuti numbritubades olnud ja kokaiini tarvitanud.

Veera sisenes ringi Facebooki kaudu
Veera oli üks väheseid, kes polnud vähemalt esiti Katariina tutvusringkonnas. Veera tutvus Kapustiniga Facebooki kaudu 2016. aasta aprillis. Kapustinit huvitasid eri eas neiud-naised, aga ta eelistas alaealisi, talle meeldisid grupiseks ja meelemürgid. Kui kokaiin otsa sai, tellis Kapustin juurde, väitis Veera hiljem uurijatele. Veera lugu on samasugune nagu teistel „selle ringi” tüdrukutel: ta kohtus Kapustiniga hotellides ja Kapustin maksis talle nii vaginaal- kui ka oraalseksi eest. Ühe sellise kohtumise ajal tulid hotelli Katariina ja Viktoria, siis hakati neljakesi alkoholi jooma. Veera sai aru, et mõlemad alaealised tüdrukud suhtlesid Kapustiniga raha, alkoholi ja narkootikumide pärast.

Üks tunnistaja, meesterahvas, kinnitas ülekuulamisel, et Kapustin on narkosõltlane, kes tarvitab kokaiini. Kapustin oli mitu korda kelkinud, et seksib alaealiste tüdrukutega ja ühega neist on võimalik ka grupiseksi harrastada.

Rohkem märkamist
Reimo Raivet tõdes, et esimene märksõna on lapse ja vanema usalduslik suhe, mille loomist ei saa alustada lapse teismeeas, kui noored üha isepäisemaks muutuvad. Usalduslikku suhet tuleb üles ehitama hakata varakult, et lapsed suhtleksid vanematega avatult ja julgeksid oma muredest rääkida. Siit jõuame märkamiseni, sest nagu Raivet kinnitas, tuli konkreetne juhtum esile tänu ühe terase lapsevanema tähelepanekutele. Vanem märkas muutusi lapse käitumises ja sedagi, et lapsel on ühtäkki rohkem taskuraha. „Kuigi antud loos olid tüdrukud sellises vanuses, et esmapilgul ilmtingimata ei ütle, et tegu on alaealisega, võiksid ka näiteks majutusasutuste töötajad silmad lahti hoida. Kui vanem mees võtab silmanähtavalt alaealise neiuga keset koolipäeva hotellitoa, võiksid majutus- või teenindusettevõtete töötajad vähimagi kahtluse korral seda infot politseiga jagada.”

Kui vanem mees võtab silmanähtavalt alaealise neiuga keset koolipäeva hotellitoa, võiksid majutus- või teenindusettevõtete töötajad vähimagi kahtluse korral seda infot politseiga jagada.
Politseid teavitas ühe ohvri ema, kes hakkas kahtlustama, et ta tütrega toimub midagi halba. Edasine oli juba uurijate ja kohtu töö ning praeguseks on Kapustin seitsmeks aastaks vangi mõistetud. Süüdistused, mille põhjal kohtunik otsuse tegi, olid karmid: raha eest korduvalt alaealiste tüdrukutega vahekorda astumine, neile alkoholi ja kokaiini pakkumine ning lõpuks ka lasteporno valmistamine. Kapustin kaebas otsuse riigikohtuni välja, kuid viimane aste ei võtnud tema kaebust menetlusse.

Seksuaalkuritegu on sageli keeruline tõendada

Andra Sild
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör
Sergei Kapustini juhtum on kurb näide sellest, kuidas kasutatakse ära noorte teadmatust selle kohta, mis on õige ja mis vale, ning nendega manipuleerides pannakse nad tegema asju, mida nad hilisemas elus tõenäoliselt kahetsevad. Kurb on ka see, et tegemist ei ole esimese sellise juhtumiga. Kuna seksuaalkurjategijad otsivad ohvreid sageli internetist, on laste kaitsmises oluline roll lapsevanematel, kel tasub oma lastega usalduslikke suhteid hoida ja neid internetis varitsevate ohtude eest hoiatada.

Selliste kuritegude puhul on ennetamine märksa lihtsam kui hiljem kuriteo kohta tõendeid koguda ja süüdistust esitada. Seadusandja on teinud karistatavaks vahekorra alla 14-aastastega. 15–17-aastastega on täisealisel õigus vahekorras olla, kuid mitte tasu eest ja sellistel puhkudel, nagu oli ka kõnealune kuritegu, tuleb kohtusaalis tõendada just seda, et süüdistatav on kannatanutele seksi eest maksnud. Raha või mõne muu hüve kannatanule andmist on aga sagedasti tagantjärele keeruline tõendada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 16.11.2017 00:31 

Liitunud: 27.06.2016 22:48
Postitusi: 4
rednas kirjutas:
http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-koige-salaparasem-suurarimees?id=80147810
tahaks teada kui kõva mehega siis tegu on


Üks Eesti mõjukamaid inimesi Margus Linnamäe (53) on väga tagasi­hoidlik ja ka salaline.
Alluvad ja tuttavad kardavad temast rääkida.
Ta kasutab ootamatuid ärivõtteid ja skeemitab.
Tema firma arvutist rünnati isegi Eesti Ekspressi.

Margus Linnamäe on raudse haardega tegelane, keda kannustab võitlusiha. Ta ei hooli seadustest ning juhib oma ettevõtteid üle direktorite peade.

„Ta paistab leebe ja äraolev, kuid kaks tundi hiljem võib justkui välk sisse lüüa. Ta peab palju nõu, kuid otsustab ise,“ räägib üks allikas.

„Ta on hull võitleja. Tal lähevad silmad põlema, kui ta saab võidelda,“ iseloomustab teine.

25 aastaga on Linnamäe loonud ärilise impeeriumi, mis ümbritseb meid kõiki. Iga kolmas tablett ja muu ravim tuleb tema firmast Magnum Medical. Apotheka kaubamärgi all töötab ainuüksi Eestis 169 apteeki. Kanal 2 on enim vaadatud eratelejaam. Postimees, kuulutusteportaalid (osta.ee, kv.ee jt), raadiojaamad, maakonnalehed, kinnisvara, Apollo raamatupoed ja kinod, idufirmad, lemmikloomakauplused – kõikjalt võib leida Linnamäe osalusi.

Ta maksab hästi, kuid ootab lähematelt kaasvõitlejatelt ka jäägitut ustavust. Üks endine alluv tunnistab, et „mõned töötajad on öelnud lausa, et kui Linnamäe peaks ütlema, et hüppa aknast välja, siis seda tehtaks kõhklemata.“

Tema firmade aastaaruannetes räägitakse aupaklikult hr Margus Linnamäest.

Tema direktorid käituvad kohati nagu sekretärid, kelle sõna ei maksa, sest boss on meelt muutnud. Hiljuti koges seda Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu, kui Linnamäele kuuluva Eesti Meedia peadirektor Sven Nuutmann otsustas ühises posti kojukandefirma nõukogus ühtmoodi, et siis mõne aja pärast teavitada, et otsus ikkagi ei loe, sest nüüd arvab ta teistmoodi. Ja see pole ainus kord.

Postimehe toimetus avaldas kevadel protesti, sest neid hakati sisu ja tonaalsuse osas liiga palju suruma.

KA POLIITIKUD TANTSIVAD Linnamäe pilli järgi. „Ta arvab, et seadused on rumalad. Eriti konkurentsiga seotud regulatsioonid ja maksuseadused,“ märgib üks tema tuttav. „Ta on kindla veendumusega, et saab ise otsustada, kuidas ta ühiskonda panustab. Et riik ei suuda palgata nii tarku inimesi, nagu tema suudab.“

Riigikogu annab küll apteekide äri tulevikus proviisorite kätte, kuid seegi otsus kaitseb Linnamäe ärihuve. Ta saab apteekrid laenu-, frantsiisi- ja muude lepingutega siduda pikaks ajaks Magnumi külge. Seetõttu pole mingi ime, et isegi Kaur ­Kender (Linnamäe kamraad) seisis detsembris 2014 Toompeal plakatiga „Apteekrid sõltumatuks!“.

Äripäeva tänavuses rikaste edetabelis paikneb Linnamäe 164 miljoni euroga viiendal kohal. Tegelikult võib ta olla märksa rikkam.

Ekspressile räägiti ühest Eesti koorekihti kuuluvast ettevõtjast, kes ütles pärast Linnamäega tutvumist, et ta uskus, et on jõukas, kuid alles nüüd sai aru, mida rikkus tegelikult tähendab.

Seejuures ei tunne teda peaaegu mitte keegi. Ta on Eesti ühiskonnale Mister X.

LINNAMÄE PUHUL rõhutavad kõik tema tuttavad diskreetsust. Ta isegi liikuvat koridorides külg ees, pilk seinal, justkui kartes vastutulijale otsa vaadata. Kui teretada, teatab: „Oi, ma ei pannud tähele!“

Ekspressi intervjuupalvele vastab Linnamäe eitavalt. Seda oligi oodata. Ta esineb avalikkuses harva nagu kuuvarjutus. Eelistab end varju hoida, sarnanedes meediamaja Condé Nast (Vanity Fairi, The New Yorkeri, Vogue’i jpt ajakirjade väljaandja) endise omaniku Si ­Newhouse’iga, kes samuti end ajakirjanikest distantseeris. Nagu ka Postimehe üle-eelmine omanik ­Heldur Tõnisson.

Loomupärane tagasihoidlikkus üksnes võimendab saladuslikkuse aurat, mis Linnamäed ümbritseb. Kohati jätab see varjamise mulje. Poolenisti Linnamäe kontrolli all olevast Scanpixi pildipangast on tema uuemad fotod eemaldatud. Leidub ports vanemaid, kuid nende juures seisab hoiatus, et neid võib tarvitada vaid tema isiklikus ajalehes Postimees.

Teistele meediaväljaannetele müügiks on septembris 2013 tehtud grupipildid, kus ta poseerib Eesti Meedia soetamise puhul. Neil kannab ta teksapükse, lahtise kraenööbiga valget pluusi ja põskhabet, mis jätab temast muheda ja koduse mulje.

Veidi aega hiljem külastab Linnamäe Postimehe toimetust. Ajakirjanikud ei tunne teda ära, sest ta on pannud ette teistsugused prillid, ajanud habeme maha ja kärpinud juuksed lühikeseks.

Viimasel ajal on aga Linnamäed nähtud peaaegu õlgadeni juustega. Ta oleks justkui meistermaskeerija.

Veebruaris 2013 teatab Postimees, et keegi tundmatu tegi Eesti kõigi aegade suurima eraannetuse kultuurile, kinkides filosoofilise raamatusarja „Avatud Eesti raamat“ tarbeks 500 000 eurot. „Annetuse tegi eestlane, kes elab ja tegutseb Eestis. Kuid liigse tähelepanu vältimiseks eelistab ta jääda anonüümseks,“ märgib ajaleht.

Meenutab Linnamäe käekirja. Seda enam, et pärast tema saamist Eesti Meedia ainuomanikuks lubab Postimees toetada sama sarja 650 000 euroga.

Linnamäe on salaja toetanud Arvamusfestivali ja Müürilehte. Teda peetakse Hardo Pajula juhitava ning konservatiivsust kaitsva Edmund Burke’i Seltsi üheks rahastajaks ja salapärase Ühiskonnauuringute Instituudi sponsoriks.

Justiitsministeeriumi hallatavas kohtulahendite avalikus registris esinevad mitmetes lahendites küll Linnamäe ettevõtete ja nende direktorite nimed, kuid peremehe oma haruharva. Enamasti figureerivad vaid initsiaalid M. L.

Linnamäe firmas MM Grupp töötavad head juristid („tema kontor on nagu suur advokaadibüroo, kes teenindab teda ja tema firmasid“, ütleb üks allikas), kuid ta annab tööd ka paljudele advokaadibüroodele. Sel juhul ei saa keegi neid tema vastu kasutada, sest büroodel tekiks huvide konflikt.

Linnamäe puudub Eesti Entsüklopeedia elulugude köitest ja kaubandus-tööstuskoja väljaannetest „Kes on kes Eesti majanduses“.

Ta ei kuulu Suurettevõtjate Assotsiatsiooni.

Eesti rahvas pole näinud teda 24. veebruari peoülekannetes. Isegi oma firma jõulupidudel käib ta harva.

Ta ei ole kuulunud Kersti ­Kaljulaidi välisreisidel saatvatesse äridelegatsioonidesse ega võõrustanud riigipead oma ettevõttes.

LINNAMÄED ON SIIN-SEAL nimetatud isegi Eesti ainsaks oligarhiks.

Sügisel 2015 ERRile antud usutluses sõnab ta, et „Eesti on liiga väike, et siia üldse mahuks mõni oligarh. Ma kindlasti ei ole oligarh.“

Jutt tema oligarhilisest ehk ärilise ja poliitilise ristamisega tekkivast mõjuvõimust ei sünni tühjalt kohalt.

Linnamäe on IRLi liige juba ERSP (ja Isamaa) aegadest. Tema Magnumi kontserni võidud 1990. aastate keskpaiga erastamiskonkurssidel ei tulnud lihtsalt ilusate silmade pärast. Ta võidab Tartu Õlletehase, Tallinna Farmaatsiatehase ja Sillamäe keemiakombinaadi Silmet erastamised, kusjuures viimase müüb peagi edasi Tiit Vähile, kes erastamise ajal oli peaminister.

1999. aasta valimised võidab Isamaa Mart Laari juhtimisel. Kopsakaima rahalise panuse teeb Magnum.

Partei toonane peasekretär ­Andres Ammas tunnistab, et ei tunneks Linnamäed äragi. „Ilmselt olen teda mõnel üritusel näinud, aga ei mäleta,“ ütleb ta. „Tal on hämmastav omadus sulanduda massi.“

Rahakogumisega tegeles tollal parteis majandusjuht Heiki Kivi­maa. Ta aitabki Tallinna abilinnapeaks saades liigutada pealinna kolm olulist apteeki „õigetesse“ kätesse. „Apteegimaastikku tundvad inimesed loevad just nimetatud kolme apteegi erastamist Apotheka ja nende selja taga seisva Magnum Medicali võidukäigu alguseks Tallinnas,“ seisab tollases Postimehes.

Ekspressile on räägitud, kuidas Reformierakonna halliks kardinaliks tituleeritud Rain Rosimannus püüdis muuta konkurentsiseadust nii, et sellest olnuks kasu just Linnamäe ärile. Too plaan ei lähe läbi, kuid hiljem ostab Linnamäe Rosimannuselt muusikakanali Seitse, mida Eesti Meedia looja Mart ­Kadastik nimetas „Eesti kõige mõttetumaks“.

Päevaleht ja Äripäev kirjutavad korduvalt, kuidas Linnamäe annetused IRLile on seotud seaduste muutmisega. „Minu annetus IRLile on sügavalt isiklik ja maailmavaateline küsimus,“ vastab Linnamäe roosa veini karva ärilehele.

2016. aastal helistab Bigbanki eestvedaja Parvel Pruunsild (samuti IRLi mees) läbi tuttavad isamaalised ettevõtjad ning nad lepivad kokku, et igaüks annetab erakondadele 100 000 eurot, kui kolmanda lapse toetus tõstetakse 500 euroni kuus. Nii lähebki. Üks annetajatest on Linnamäe. „Paistab, et poliitilistele otsustele tekib hinnakiri,“ tähendab seepeale Kaarel Tarand, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees.

Suvest 2017 sahistatakse Toompea kuluaarides, et Linnamäe võib luua koos IRLi eelmise esimehe Margus Tsahknaga uue rahvusliku erakonna. Tsahkna ütleb, et sai seda kuuldes kõvasti naerda: „Ma ei ole Linnamäed näinud juba aastaid. Viimati kohtusime siis, kui olin riigikogu sotskomisjoni esimees ja arutasime apteekidele seatud piiranguid. “

Tookord kirjutati, et Tsahkna kaitses Magnumi huve.

„LINNAMÄE ON VÄGA VIISAKAS ja väljapeetud. Väga hea kuulaja. Kuulab rohkem, kui räägib. Oskab oma vaiksel moel inimesi rääkima panna. Kiidab muudkui takka: „ahaa“, „ah nii“, „ma ei teadnudki seda“ ja rääkijad sulavad,“ räägib Tiina Jõgeda, kes kohtus ärimehega neli aastat tagasi, kui punt ajakirjanikke üritas talle maha müüa ideed asutada uus nädalaleht.

„Ta esitab nutikaid küsimusi,“ iseloomustab Linnamäed üks tuttav. „Tasane ja kiire jutuga.“

Linnamäe ei tõsta isegi vihastades häält. Legend räägib ühest erandist: kord avastanud Linnamäe, et ei saa oma kontori all parkida, sest seal oli ees uus suur auto. Kontoris kuulis ta, kuidas üks direktoritest rõõmustas värske autoostu üle. Ja kuna ta tegi seda firma raha eest ning Linnamäelt luba küsimata, lendas ta juba samal päeval oma kohalt.

Endise rahvasaadiku, poliitilise lobiga tegeleva Ott Lumi sõnul olla üks tuntud ettevõtja kord Linnamäega (Ott Lumi kunde) lausa ärikõnelused katkestanud, sest talle tundus, et teine pool mõtleb temast palju kiiremini ja pikemalt ette.

Lumi lisab, et Linnamäe on geniaalne inimeste tundja ning ta on teinud väga häid juhivalikuid. Meediategelaste seas tekitab imestust, miks usaldas ta Eesti Meedia juhtimise karmi käega Sven Nuutmannile, sest sellele järgnes firmas rohkelt verelaskmist, kuid Lumi märgib, et „võib-olla teised inimesed kohe neist juhivalikutest aru ei saa. Kui aga hiljem tagasi vaatavad, siis mõistavad, et ta tegi õigesti.“

LINNAMÄE TUTTAVAD HOIATAVAD, et nagu suurärimees kuuleb, et Eks­press temast lugu teeb, sulguvad ka Linnamäe kaasvõitlejate suud. Mitu inimest ütlevadki kohtumistest ära.

Linnamäe äride ühe olulisema haru UP Invest tegevjuht Kristjan Vilosius palub saata küsimused kirjalikult ja teatab seejärel: „Olen ise liiga tagasihoidlik inimene, et kellegi teise kohta personaalseid kommentaare ja arvamusi üle leheveergude jagada.“ Mitmed soovivad jääda anonüümseks. Tundub, et inimesed pelgavad Linnamäed.

Üks tuntud juht, olles juba aastaid teises firmas tööl, põhjendab otse: „Ma kardan tema pahameelt.“

Ta kiidab, et Linnamäe on suure töövõimega ja suhtub äriülesannetesse loovalt. „Selline mõtlemine võib mõnikord viia lahendusteni, mida Lääne ärikultuuris peetakse üliagressiivseks. Tema alluvuses töötanute sõnul on selge, et Linnamäe peab valdkonnas olema kõige suurem ja mõjukam.“

Viimane näide selles vallas on tänavusest suvest, kui Apotheka kaotas õiguse pidada apteeki eriti magusal pinnal, Põhja-Eesti Regionaalhaigla fuajees. Firma keeldus välja kolimast. Kui ei saa ise tegutseda, siis ei lase ka konkurendil.

Seda nimetatakse Linnamäe päritolu tõttu setu jonniks.

LINNAMÄE ELAB TAVALISELT esmaspäevast kolmapäeva või neljapäevani Tallinnas. Talle kuulub mitu korterit vanalinnas.

Ta on varajane inimene ning teda võib kohata hommikuti Müürivahe tänava kohvikus Reval Café, mis avab uksed juba kell pool kaheksa. Üks teenindajatest ütleb, et millegi erilisega ärimees silma ei paista.

Varem oli Linnamäe tihe külaline kohvikus Madisson, mis asus tema kontorist üle tänava. Aeg-ajalt einestas ta seal koos Nihilisti käivitaja Kaur Kenderiga. Jõukaid inimesi huvitavad ikka teistsugused mõtlejad, sest keskpärasusest pole neil midagi õppida. Praegu elab Kender Londonis ja loob paljutõotavat arvutimängu firmas, mis kuulub suuresti Linnamäele.

Kui Madisson kinni pandi, korraldas Linnamäe kohvitamisi Radisson Sky hotelli lobibaaris. Seal sai temaga enamasti kokku ka Mart Kadastik, kes oma elulooraamatus kirjutab, et käis Linnamäe kontoris vaid korra ja see trehvamine lõppes kiiresti, sest ärimees pelgas pealtkuulamist.

Kuid leidub veelgi sürrim vahejuhtum. Ühel märtsiööl 2015 toimub küberrünnak Ekspress Grupi IT-haru vastu. Ründaja pommitab firma meiliaadresse ja suudab admini konto blokeerida.

Elektroonilised jäljed näitavad, et rünnak tuleb Linnamäe kontsernist.

Kriminaaluurimine tuvastab, et juhtunu taga on hoopis keegi häkker Vassili Nossov Narvast, kes jääb vahele ka kahe ­kanepitaime kasvatamisega. Mees tunnistab kuritöö üles. Ta olla hankinud juba 2014. aasta lõpus ebaseadusliku ligipääsu Linnamäe firma raalile.

Kui suur on tõenäosus, et häkker murrab lahti ühe firma arvuti ja kasutab seda tolle konkurendi ründamiseks? Hans H. Luik teeb ühel konverentsil nalja, et „vaat süüdistasin vist ebaõiglaselt Linnamäed, hoopis keegi sm Nossov tembutas... Aga kokkusattumus on väga ebatõenäoline.“

NÄDALALÕPUD VEEDAB Linnamäe Valgamaal, kuhu rajas eelmise kümnendi keskel uhke häärberi. See on hästituntud kant, mõne kilomeetri kaugusel toimuvad Leigo järvemuusika kontserdid.

Aga Linnamäe tallu satuvad vähesed väljavalitud. See on vaikne koht ja mõned inimesed usuvad, et ka väga hästi valvatud.

Kompleks kulub osaühingule Tsura Talu. Tsura (ka tsurra) tähendab setu keeles poissi või noort vallalist meest.

Tegemist on moodsa mõisaga, kus mitme maalilise järvekese vahel asub kahekorruseline puidust elamu, mida on Eesti meedias nimetatud Baltimaade suurimaks ristpalk­majaks (kaheksa tuba ja kaks kööki, köetav pind 802 m2), kaks abihoonet, uhke kasvuhoone, isiklik tenniseväljak, hobusetall ja maneež.

„Talutüdrukuks“ oli vahepeal lauljatar Mari-Leen Kaselaan, kes kiitis 2010. aastal ajakirjas Naised, et „peremees on juba päris kenasti hobuse seljas püsima hakanud“. Eesti Meedia ainuomanikuks saades lasi Linnamäe firmal hakata Eesti Ratsaspordi Liidu peasponsoriks.

Talle kuuluvad ka ­Mammaste tallid Põlva lähedal. Tallide endise peremehe Margus Timmo kutsus Linnamäe Setumaa Valdade Liitu juhtima. See juhtus kümmekond aastat tagasi, kui Linnamäe otsustas annetada liidule miljon krooni.

Vallavanemad lubasid, et tülitsema ei hakka ja jagavad summa neljaks. Sellist vastust Linnamäe ei ooda­nud. Ta teatas, et raha saavad vallad vaid siis, kui teevad sellega midagi ühiselt ja loovad igale vallale midagi positiivset. Kolm aastat hiljem andis uuesti raha, kuid enne uuris järele, kas seda on mõistlikult kasutatud. Mitte aga nii nagu EAS ja PRIA, kes sendi pealt summasid kontrollivad. „Margus seda ei tee. Ta kontrollis, kas asi liigub tulemuste poole,“ ütleb Timmo.

Kauksi Ülle näidendi „Obinitsa“ kavalehel tänatakse esimesena („tehnämi süamest“) just Linnamäe Margust. Kauksi Ülle teise näidendi „Taarka“ järgi vändatud mängufilmis mängib Linnamäe kõrvalosa (mees kõrtsis). Seda teavad vähesed.

Linnamäele kuulub ka „pärismõis“. Selleks on Saadjärve ääres asuv Kukulinna. 1990. aastatest seisab kompleks tühjana. Omanik plaanib hooned korrastada ning kohandada peahoone esindusruumid teatrietenduste, kontsertide ja kunstinäituste korraldamiseks. Kukulinnast võib kujuneda Lõuna-Eesti pärl.

LINNAMÄEGA POLE KERGE koos äri ajada. Sa kas sobid või ei sobi üldse.

Varem Swedbankis ja Eesti Energias töötanud Margus Rink püsib Magnum Medicali peadirektori kohal vaid üheksa kuud. Rink ei keeruta, vaid ütleb Linkedinis välja ka põhjuse: „Sai selgeks, et omanikul ja minul on erinevad vaated juhtimise stiilile.“

Linnamäe sõidab temast üle. Näiteks ei lase boss tuua uut jaemüügi juhti. Ka mõnede kehvemate tulemustega apteekide sulgemine ei lähe läbi. Võib jääda mulje, et Linnamäe uhkus nõuab, et tal peab olema kindlasti kõige rohkem apteeke.

Kuid üks Linnamäed aastaid tundev inimene ütleb Ekspressile, et see võib olla osa strateegilisest mõtteviisist: apteekide arv annab rohkem mõju turuvõitluses.

Samamoodi lähevad suusad risti Mart Kadastikuga, kes loodab suvel 2013 norralastelt Eesti Meediat välja ostes, et Linnamäest saab taltsas rahakott. Avalikkus ei tea, et Linnamäel on optsioonileping, mis lubab tal tõsta osalust 70 protsendini. Nagu Kadastik tegevjuhi ametist lahkub, pöördub Linnamäe konkurentsiametisse ja saabki enamusaktsiate ostuloa. Seepeale on Kadastikul ja tema kompanjonidel mõistlik ka allesjäänud osalus müüa, mitte jääda väikeaktsionärina pantvangi.

Elulooraamatus kirjutab Kadastik kibestunult: „Linnamäe ei talu võimu jagamist.“

Hans H. Luik aga tõdeb, et tal oli õigus, kui ennustas varem Äripäevas, et Kadastikule & Ko’le ainult tundub, et neil on aktsiad.

Aga suvel 2017 proovib üks mees uuesti. Linnamäega lööb käed Ivar Vendelin, kes ehitas üles Apollo keti ja sai nüüd endale viiendiku Linnamäe MM Grupist. Hans H. Luik peab seda kummaliseks sõrmkübaramänguks, kuid teised ütlevad, et tegemist on järjekordse Linnamäe geniaalse käiguga, mida ülejäänud veel ei taju. Mis see siis on? Praegu vaid järjekordne mõistatus.

LINNAMÄE UUS ÄRIPARTNER: „MARGUSEGA ON VÕIMALIK ÄRI AJADA “

Sulev Vedler
Usutlus Ivar Vendeliniga toimus kirjalikult ja tingimusel, et kõik küsimused ja vastused ilmuvad muutusteta.

Milline inimene on Margus Linnamäe?

Väga asjalik inimene, keda on heameel pidada nii enda äripartneriks kui sõbraks.

Mis on tema suurim tugevus?

Ta võib tuginedes ainult oma sisetundele teha väga suuri ja olulisi otsuseid ühe hetke jooksul.

Millal ja millistel asjaoludel Sa temaga tutvusid?

Ei mäleta enam kahjuks.

Millal ja miks tuli kõne alla, et võiksite koos äri ajada?

Esimene ühine äri oli Apollo Raamatukauplused, mida omame tänaseni ühiselt. Erinevalt Hans H. Luige arvamusest, et selliselt pole Margusega võimalik äri ajada, toimis (ja toimib) see siiani väga hästi.

Miks leivad ühte kappi panite?

Otsustasime vaadata asja veel suuremalt ja proovida teha midagi täiesti uuelaadset.

Milline on Sinu roll ühises äris?

Uue meelelahutusliku jaekaubanduse ettevõtte areng/ehitamine, kus suur rõhk integratsioonil ­online- ja meediakanalitega.

Hans H. Luik teatas pärast suvist ­uudist, et Sinust saab MM Grupi osanik (20%), et tegemist on „sõrmkübaramänguga“ – sisuliselt andis ta mõista, et tegemist võib olla osaga pikemast tehingute jadast ja et võid olla tankist. Kas Luik pani mööda?

Minu jaoks poolesaja miljoni eurose suurusjärguga tehing, kus ma panen mängu suure osa enda varast ja erinevate firmade osadest, ei anna tankistitehingu mõõtu välja. Võib-olla teeb hr Luik selliseid tehinguid iga aasta mitu korda ja seepärast arvab, et selline tehing miskit väärt pole. Teise inimese sisse ei näe kahjuks.

Inimesed, kes mind ei tunne, võivad mind nimetada või solvata igat moodi, see ei lähe mulle korda.

Kuhu suunas MM-Grupp areneb? Kas järgmine Suur Asi on e-kaubandus? Millal sellega jõuliselt välja tulete?

Käsil on väga huvitavaid projekte, aga anname asjadest teada õigetel aegadel ja õiges järjekorras.

Kaugel on O’Learyse kaubamärgi Eestisse toomine?

Maailma kiireimini kasvav meelelahutuskett O’Learys avab Eestis uksed juba kevadel 2018 uuenenud Kristiine Keskuses ja suuruseks 3400 m2. Loodan, et sellest saab Tallinna spordisõprade lemmik kooskäimise koht.

Mart Kadastik väitis oma elulooraamatus, et Linnamäe ei talu võimu jagamist. Kas selline jutt ei tee Sind ärevaks?

Sellist muljet ei ole mulle jäänud. Ma arvan, et kui mõlemad partnerid on piisavalt tugevad, asjalikud ja valmis panustama ühisesse ettevõttesse, siis seda muret ehk ei teki.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 17.11.2017 11:36 

Liitunud: 08.02.2013 19:07
Postitusi: 95
http://ekspress.delfi.ee/areen/klubielu ... d=80150332
see tundub ka huvitav


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.11.2017 18:25 
Kasutaja avatar

Liitunud: 04.04.2003 17:53
Postitusi: 381
Asukoht: Tallinn
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/21/henry-kallas-kaotas-taas-riigikohtus

Loeks meeleldi lähemalt Lambo mehe tegemistest.

1000 tänu ette 8) :rokib


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 23.11.2017 14:59 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80251492

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 24.11.2017 10:58 

Liitunud: 26.09.2016 19:40
Postitusi: 52
MantaOwner kirjutas:

Aga palun loe Expressist - viide on täitsa tasuta artiklile...
http://ekspress.delfi.ee/lisalood/kalle ... d=80251492


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 24.11.2017 12:02 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks ka:
http://www.ohtuleht.ee/841991/tondiraba ... tsioonioht

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 29.11.2017 13:05 
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.01.2010 22:08
Postitusi: 1389
Asukoht: Tartu
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80280302

oh see tundub huvitav

_________________
lihtsalt ei koti


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 29.11.2017 13:19 
Kasutaja avatar

Liitunud: 16.09.2017 12:39
Postitusi: 33
lihtsalt ei koti


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 29.11.2017 14:11 
Kasutaja avatar

Liitunud: 04.04.2003 21:57
Postitusi: 2085
Asukoht: Tallinn
neG kirjutas:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/ohvrist-kurjategijaks-ehk-mis-juhtub-kui-taielikud-kapardid-puuavad-narkoari-teha?id=80280302
oh see tundub huvitav
Ohvrist kurjategijaks ehk mis juhtub, kui täielikud käpardid püüavad narkoäri teha
Nooruk tahtis narkot osta, aga sai peksa. Politseile valetamine tõi talle endale karistuse kaela.

Suvel lõi laineid uudis, et muusikafestivalile piletit ¬ostma läinud noormehelt ¬rööviti raha. Päise päeva ajal ¬vägivallaga raha ära võtmist nimetas Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo juht Urmet Tambre väga raskeks isikuvastaseks kuritööks. Peagi selgus, et lugu oli hoopis teistmoodi.
...Ühel suvepäeval veedavad kaks noort meest, nõbud Marko (20, viis klassi koolis käinud) ja Alex (21, haridust üheksa klassi) koos aega. Järsku saabub Markole sõnum. Kirjutab Mark (19), kes soovib saada komme või rattaid või punne ‒ need on ecstasy-tablettide hellitusnimed. Alex istub Marko (asjahuvilised teavad, et tema käest saab neid osta) kõrval ja näeb sõnumit, tal tekib idee.
Marko ja Alex lepivad kokku, et Alex tegeleb ostuhuvilisega ise.
Marko kirjutabki Markile, et teda pole linnas, suhelgu ta Alexiga. Ja natukese aja pärast kirjutab Mark Alexile, et tahab „punne“.
Nad lepivad kokku kohtumise Balti jaamas. Paari tableti ostmise pärast ei vaevu keegi tehinguga riskima, diili saab teha alates 50 tabletist. Alex peab Markile tooma 50 sinist ecstasy-tabletti kirjaga Adidas ja küsib nende eest 300 eurot.
Mõne aja pärast, augusti alguses, vaid päev enne Weekendi festivali sõidab Alex koos Markoga Järvamaalt Tallinna. Nende sõiduk on kahe uksega roheline Ford. Autojuhiluba pole kummalgi poisil. Nad otsustavad, et kuna Marko oskab paremini juhtida, siis tema sõidab.
Poisid saavad kokku sõber Steni juures (20, viis klassi koolis käinud, elab vanaema-vanaisaga). Üheskoos tõmmatakse kanepit ja suundutakse seejärel Balti jaama. Autos arutavad Alex ja Marko, kuidas Markilt raha ära võtta. Sten ei saa sellel hetkel veel midagi aru, mis teoksil.
Väljas on ilus suvine ilm, päike paistab. Balti jaamas ootavad juba Mark ja tema sõber Andre. Markil raha pole, ta teab, et Andre (19, haridust üheksa klassi) käib tööl (Andre on spordiklubi administraator) ja ta vanemad annavad talle raha, seega saab tema varaka noorukina ise tabletid osta. Andre ei tunne Alexit, nad näevad teineteist esimest korda elus. Nad räägivad pisut ja siis märkavad, et seisavad turvakaamera all. See pole hea, nad otsustavad, et liiguvad pisut eemale.
Sel hetkel nad ei tea veel, et nad liikusid lihtsalt ühe kaamera alt teise alla.
Nüüd võib tehing alata.

Andre võtab rahakoti vesti vasakust taskust välja. Alex haarab sealt ise, luba küsimata 300 eurot, kõik, mis rahakotis on. Siis võtab ta Andrel peast musta Zara nokkmütsi kirjaga LUCK107. Ta paneb selle „õnnemütsi“ endale pähe ja ütleb Andrele: „Tõmba nahhui!“
Sten on vahepeal autost välja astunud ja saab alles nüüd aru, mis toimub – ülelend. Ülelend tähendab, et raha lihtsalt võetakse ära ja kaupa vastu ei anta. See pidi narkokaubanduses levinud teguviis olema.
Andre jääb seisma. Ta ei saa aru, mis juhtus. Alex otsustab, et teeb Andrele „sopsu“, ta tõstab jala ja teeb, justkui lööks teda kõhtu. Tegelikult ta Andret ei taba. Alex tahab, et Andre ära läheks, ta ei taha teda päriselt lüüa. Aga Andre ei liigu paigast. Alex otsustab, et nüüd lööb ta päriselt.
Samal ajal astub kümme meetrit eemal asuvas toidupoes töötav Anne koos kolleegiga õue suitsetama. Ta märkab kolme noormeest perroonide lähedal. Just sel hetkel virutab Alex rusikaga Andrele otse näkku.
Veidi aja pärast astuvad Balti jaama turuhoonest välja kaks turvameest, ka nemad tulevad suitsupausile. Turvamees näeb, et perroonide lähedal hoiab keegi noormees näost kinni ja viipab talle. Ta näeb ka seda, et kaks meest jooksevad rohelist värvi Fordi ja sõidavad minema.
Autos ütleb Sten Alexile ja Markole: „Poisid, ma tunnen seda Andret, kelle te just üle lasite.“ Mehed lähevad sööma ja viivad siis Steni tagasi koju.
Silmad märjad ja verd tilgub
Andrel on seljas sinine särk, selle peal musta värvi kapuutsiga vest. Jalas hallid dressipüksid ja sinised tossud. Andre silmad on märjad, nina paistes, särgile ja dressipükstele tilgub verd.
Turvamees jookseb talle appi ja kutsub kohale politsei ja kiirabi.
Andre ei tahtnud politseid kutsuda. Ta kardab, et kui räägib ecstasy-tablettidest, läheb jamaks. Ta otsustab politseile valetada.
Peksjad – „narkokaubitsejad“ –tunnistasid end vastu puiklemata süüdi, kuid Andre valetamises enda süüd ei näinud.
Tunnistusi andes räägib ta politseile, et leppis sotsiaalmeedias tundmatu inimesega kokku, et ostab kolm Weekendi piletit hinnaga 300 eurot. Ta räägib politseinikule, et leppis selle kokku Telegrammi äpis, kuid sõnumeid tal kahjuks enam alles pole. Aga tal oli rahakotis 600 eurot, sest tahtis pärast piletite ostmist šoppama minna. See tundmatu tegelane varastas temalt 600 eurot ja nokkmütsi (selle ostis ta Zarast 10 euroga). Ja mis kõige hullem, tüüp andis talle rusikaga näkku, nii et veri jooksis. Teda peteti ja rööviti.
Andre mõtles röövitud summat kaks korda suuremaks valetades, et on kaval ja ajab asja politsei jaoks keeruliseks. Kui ta valetab, siis ei saa nad teada, et tegelikult tahtis ta hoopis edasimüügiks ecstasy-tablette osta, arvab ta. Ta ei tea, et tema diiler on politsei huviorbiidis ja valest pole kasu.
Andre tunneb löömingu käigus Steni ära ja kirjutab talle sama päeva õhtul Facebookis, et Sten on surnud mees. Sten tunnistab hiljem politseile, et kutsus Andre välja, et suud puhtaks rääkida, aga Andre olevat kartma hakanud.
Alex sõidab koos Markoga tagasi Järvamaale. Sõidu ajal annab Markole 100 eurot. Ülejäänud 200 euroga läheb ta Weekendile. Temal on pilet olemas (ta võitis festivalipileti vitamiinijoogi reklaamikampaaniaga) ja nüüd on tal ka raha!
Valel on lühikesed jalad
Andrel ei õnnestu aga politseid üle kavaldada. Nii satub ta ohvri rollist kahtlustatava rolli. Teda kahtlustatakse valetunnistuse andmises, valetamises. See on kuritegu. Asi jõuab Harju maakohtusse, peksa saanud Andre kaebab edasi, riigikohtuni välja. Peksjad ‒ „narkokaubitsejad“ – tunnistasid end vastu puiklemata süüdi, kuid Andre oma valetamises süüd ei näinud.
„Tahtsin asju keeruliseks ajada, kuna ilmselgelt on narkopolitsei teadlik, kui palju võib ecstasy-tablett maksta. See, kui ma peksa saan, pole kuritegu, aga kui ma räägin ecstasy-tablettidest, siis sellest ma ei tahtnud rääkida, kuna see ei ole õige tegu,“ selgitab Andre kohtus pettunult.
Alex tunnistab end politseis süüdi. „Kahetsen oma tegu väga, on mõeldamatu teisele inimesele nii teha, aga selle teo põhjuseks oli mu pere majanduslik olukord. Sellel hetkel tundus see hea mõte olevat sellisel viisil raha saada. Elan koos emaga, peale minu on tal veel kolm last,“ põhjendab Alex oma teguviisi. Ta küsib Markolt 100 eurot tagasi.
Andre ei soovi Alexile ¬karmi karistust. Too maksis 300 eurot ja 10 eurot nokatsi eest tagasi. Riided pesi Andre ka verest puhtaks. Aga valetamises jäi ta süüdi ja pidi maksma riigikassasse 700 eurot.

Valetamise hind
 Andre saab valeütluste eest karistada, ta peab maksma 700 eurot ja tingimisi 1300 eurot, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane toime aasta jooksul uut tahtlikku kuritegu.
 Alexile mõisteti kaheaastane tingimisi vangistus, mida ei pöörata täitmisele, juhul kui ta ei pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

_________________
http://www.soundcloud.com/raghza


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 01.12.2017 10:20 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Neid loeks:
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=80331558#cxrecs_s
http://publik.delfi.ee/news/kroonika/kr ... d=80350782

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 01.12.2017 12:58 

Liitunud: 27.12.2009 17:49
Postitusi: 152
MantaOwner kirjutas:

1.

Ennast tippläbirääkijana esitlev Georg Merilo saadab samal ajal temalt elatisvõlga välja nõudva kohtutäituri pikalt. Võla maksmata jätmine ei ole talle suuri probleeme kaasa toonud.

Teda võib näha uhketel juhtimiskonverentsidel, firmajuhtidele koolitusi korraldamas, seminarides ja õpitubades. Tema tiitel on „tippläbirääkimiste kogemusega ekspert ja koolitaja” ja nimi Georg Merilo.

Samal ajal on Georg Merilo oma 11-aastasele pojale võlgu juba 12 031 eurot.

Kuus aastat tagasi alustatud menetluse ajal on elatisvõlg ainult kasvanud. Aastate eest alustati Merilo vastu elatise maksmata jätmise tõttu ka kriminaalasi, kuid see päädis 120 tunni üldkasuliku töö määramisega.

Georg Merilolt raha kättesaamisega tegeleb kohtutäitur Kaire Põltsi büroo. Seadus ei luba kohtutäituri abil Eesti Päevalehele asjade käigu kohta vastuseid anda, kuid lapse esindajale jagatud selgituste kohaselt ei saa nad võlga kätte, sest Merilo esitab oma koolitusteenuste eest arveid äriühingu alt. Teisisõnu, kuna erinevate esinemiste ja koolituste eest ei maksta Merilole kui eraisikule, ei saa kohtutäitur raha kinni pidada.

Tuntud koolitaja
Merilo käib koolitamas firmade tellitud siseüritustel ja esineb palju ka täiesti avalikult, tutvustades oma ettevõtmisi sotsiaalmeedias.

Üks Merilo koostööpartnereid on Äripäeva konverentse korraldav üksus, kes nüüdsest on ka Pärnu Konverentside omanik. Merilo on esinenud paljudel nende üritustel, viimati näiteks Palga Päeval, kus pidas ettekande palgaläbirääkimiste teemal.

SAMAL TEEMAL:
Urmas Reinsalu soovib elatisvõlglastelt võtta reisimisõiguse (65) 30.11.2017
Äripäeva teabekeskuse osakonnajuhi Liivi Kedelauki sõnul ei ole nad Merilole ega tema praegusele firmale OÜ Good Heart Productions esinemiste ega koolituste eest maksnud. Äripäeva konverentside toimetuse juht Marili Niidumaa sõnul nad enamasti konverentsidel esinejatele ei maksagi.

Tasemel koolitaja peaks Merilo hinnangul teenima aastas 40 000 – 50 000 eurot.
Äripäeva väljaandes Personaliuudised kirjutab Merilo ise, et ühe kvaliteetse koolituspäeva maksumus ei tohi ega saa olla alla tuhande euro, kaks päeva on vähemalt 2500 eurot. „Absoluutne alampiir ei tohiks langeda madalamale sajast eurost osaleja kohta,” leiab Merilo oma artiklis. „Tasemel, oma professiooni armastav ja mitte-kõigesööjast koolitaja peaks – ülaltoodud aritmeetika põhjal – teenima aastas 40 000 – 50 000 eurot, mis ühelt poolt vaadates on kõva palk, teiselt poolt vaadates aga nt Ühendriikides kogenud lasteaedniku aastatasu.”

Oktoobris taas Äripäeva korraldatud ärikinnisvara halduse konverentsil tutvustati Georg Merilod kui koolitajat, kes on õpetanud poliitikuid, juhte ja ettevõtjaid. „Georg teab, kuidas kohtutäiturid võlglasi jälitavad ning oskab selgitada, mida jälitatavad tunnevad, millised probleemid neil seoses ametliku töö ja palgaga on. Ta annab nõu, kuidas tark tööandja saab võlglaste kannatusi ja kiusatusi leevendada ning järjest napimaks jäävaid vabu töökäsi lõputust põgenemisest säästa,” seisab elatisvõlglasest koolitaja tutvustuses.

Hiljuti esines Merilo ettekandega läbirääkimiste kunstist ja korraldas töötoa Eesti ettevõtlike noorte koja Junior Chamber Internationl Estonia konverentsil „FED UP? Juhi muutusi teadlikult”. Seal esitles Merilo ennast kutseühingu Läbirääkijate Gild asutajaliikmena, kuid äriregister ei tea sellisest ühingust midagi. JCI konverentsi projektijuht Mare-Liis Kanarik ütles, et Merilole ei makstud, ja kinnitas, et koolitaja võlgadest ta teadlik ei olnud. Merilo esines ka personalijuhtimise aastakonverentsil. Eesti personalijuhtimise ühingu tegevjuht Ene Olle kommenteeris, et neisse Merilo võlad ei puutu.

Hiljuti tegi Merilo Tallinna rahvaülikoolis kursused, kus osalejatelt võeti tasu 77 eurot. Tallinna linnale kuuluvast rahvaülikoolist tõdeti, et Merilole maksti mõned sajad eurod, kuid ka nemad ei olnud kursis Merilo võlgnikustaatusega. „Kui oleksime teadnud, oleksime kaalunud, kas ikka temaga koostööd teha,” tõdeti rahvaülikoolist. Ka järgmise aasta kevadeks oli plaanis korraldada Merilo kursus, aga nüüd vaetakse sellest loobumist.

Harib ka lapsi
Käesolevast aastast on Merilo võtnud ette ka koolilaste harimise. Õpetajate Lehes avaldas ta artikli oma unistusest viia läbirääkimisõpe gümnaasiumide ja kutsekoolide programmi. Vändra gümnaasium oli esimene kool, mis sel sügisel võttiski läbirääkimisõppe valikkursusena oma tunniplaani. Vändra gümnaasiumi direktor Marget Privitsale tuli uudisena, et lapsi õpetav Merilo on omaenda lapsele suure summa võlgu. „Kahju, et tagantjärele saime teada, muidu oleksime kaalunud, kas teda üldse võtta,” märkis Privits. Tema sõnul kandsid nad Meriloga sõlmitud käsunduslepingu alusel raha tema firma arvele.

Peale koolitamise käib Merilo aeg-ajalt Romantilise luulekava nimelise programmiga kohvikutes esinemas ja astub üles teistelgi üritustel, näiteks jõuluvanana lasteasutustes.


Peale koolitamise käib Merilo esinemas Romantilise luulekava nimelise programmiga.Foto: Mati Hiis/Õhtuleht
2015. aastal mõisteti Merilo süüdi ka selles, et ta viis ära vallasvara, mille kohtutäitur oli tema võla katteks arestinud. Selle eest määrati talle rahaline karistus 480 eurot, lisaks menetluskulud 585 eurot. 2010. aastal on Merilo süüdi mõistetud omastamises, sest liigutas ühe MTÜ rahasid enda kasuks. Tema ettevõte OÜ Good Heart Productions pole esitanud ainsatki majandusaasta aruannet, firmal on ka väikesed maksevõlad.

Eesti Päevalehega ei soovinud läbirääkimiste koolitaja Georg Merilo läbirääkimisi siiski kuigi pikalt pidada, vaid otsustas kõne lõpetada. Küll aga saatis ta lühikese kirja. „Vastuseks teie kirjalikule küsimusele maksan ma oma elatisvõlga pojale ja jooksvat elatist talle osade kaupa, vastavalt võimalustele, see on fakt,” vastas Merilo küsimusele, miks ta ei ole üle 12 000 euro kasvanud võlga oma pojale ära maksnud. „Võla sissenõudja ei ole vastu võtnud minu korduvaid pakkumisi võla ositi maksmiseks, mistõttu pole see olnud võimalik. Kohtutäitur on teinud omalt poolt ja koostööpartnerite kaudu kõik võimaliku, et raha teenimine elatisvõla tasumiseks oleks maksimaalselt komplitseeritud,” teatas Merilo.

Merilol ei ole iseenesest takistatud teha ülekandeid osade kaupa, korraga niipalju, kui tal vähegi võimalik on.
Kohtutäitur on siiski Merilole selgitanud, et tal ei ole iseenesest takistatud teha ülekandeid osade kaupa, korraga niipalju, kui tal vähegi võimalik on. Seda aga ei saa käsitleda maksekokkuleppe sõlmimisena ja sundtäitmine võlgniku suhtes jätkub.

„Arusaamatuks jääb võlgniku seisukoht, kuidas täituri tööülesannete täitmine takistab tal elatisraha võlga tasuda. Ta osutab järjepidevalt koolitusteenust, kuid elatist ikka ei tasu. Täitur teeb vastupidi kõikvõimaliku, et saada rahalisi vahendeid elatisvõla katteks,” kommenteeris kohtutäituri abi Noor.

Kohtutäituri abi kinnitusel polnud Merilo käesoleva aastani teinud ühtegi vabatahtlikku makset elatisvõla katteks. Eranditult kõik laekumised pärinesid võlgniku vara võõrandamisest. Tänavu on kohtutäiturile tehtud üksikud väikesed ülekanded Merilo uue abikaasa pangaarvelt.

Reinsalu: lubamatu nihilism
„Süstemaatiliselt elatise maksmisest kõrvale hiilimine on nihilism ja vanemakohustuse mitte täitmine on absoluutselt lubamatu,” kommenteeris Merilo juhtumit justiitsminister Urmas Reinsalu. „Juba vanasõnagi ütleb, et võlg on võõra oma ja see tuleb tasuda, mitte sellest kõrvale hiilida. Eriti veel, kui raha on maksmata omaenese lapsele. Andsin ministeeriumile korralduse kontrollida, kas konkreetne kohtutäitur on rakendanud piisavalt meetmeid,” teatas minister.

Siiski on Reinsalu sõnul mitu meetodit, mida täitur veel kasutada saaks. „Esiteks võib täitur teha avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks – eriti kui on selge, et inimesel on olemas vahendid elatise maksmiseks. Kriminaalmenetluses peab prokuratuur veel tõendama, et inimene hoidub oma kohustuse täitmisest teadvalt ja otsese tahtega ning ilma mõjuvate põhjusteta. Seega olukorras, kus inimesel on vahendid ja võimalused elatist maksta olemas, kuid ta seda pahauskselt ei tee, on karistusõiguslikud meetmed omal kohal.”

Reinsalu: olukorras, kus inimesel on vahendid elatist maksta olemas, kuid ta seda ei tee, on karistusõiguslikud meetmed omal kohal.
Riigikohus on selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega võib tegemist olla ka siis, kui kohustatud inimene ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks „määrani”, mis võimaldaks tal täita elatise maksmise kohustust „võimalikult suures ulatuses”. „Seega saab elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena käsitada ka seda, kui tööl käiv, kuid sellele vaatamata puuduliku maksevõimega isik jätab elatise osaliselt või täielikult maksmata olukorras, kus ta pole astunud usutavaid samme tasuvama töö leidmiseks, ehkki viimane oleks arvestatava tõenäosusega võimalik,” selgitas Reinsalu.

Teiseks saab ministri sõnul kaaluda inimese kohta pankrotimenetluse algatamist, mis segab paadunud elatisvõlgniku tegevust, sest pankrotihalduri käe all on tal keerulisem kirjeldatud viisil toimida.

Reinsalu soovib elatisvõlglastelt võtta reisimisõiguse


Justiitsminister Urmas Reinsalu (pildil) teatas, et kavatseb juba lähiajal saata valitsusse paketi elatisvõlglaste õiguste peatamise lisameetmetega. „Kaalume anda kohtule õiguse piirata elatist mittemaksva vanema reisidokumendi kehtivust, et takistada näiteks puhkusereise Taisse või üldse Schengenist väljapoole. Peale selle pakume välja, et politsei võiks kohtutäituril aidata võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kätte saada. Kolmandaks paneme igaühele, kes peab maksma elatisvõlgnikule sularaha üle 5000 euro, kohustuse teavitada sellest kohtutäiturit,” loetes Reinsalu.

Ometi on ka Merilo näitel juba selgunud, et koostööpartnerid enamasti ei tea elatisvõlgnike probleemist. Kuidas nad peaksidki seda teadma, kui avalikud elatisvõlgnike nimekirjad on nüüdseks maha võetud?

„Igaühel on võimalik eesti.ee kaudu kontrollida, kas mingi konkreetne inimene on elatisvõlgnik või mitte, ja siis selle pinnalt järeldada, kas ja kuidas sellise inimesega äri ajada või laiemalt tegemist teha,” vastati justiitsministeeriumist. Seni on see olnud vabatahtlik. „Oleme kaalunud ettepanekut, et kui keegi peab maksma raha (ükskõik kuidas) mõnele inimesele ja tal on seadusest tulenev kohustus tuvastada isikusamasust, siis peaks kontrollima ka elatisvõlglaseks olemist.”

„Elatise mittemaksmisel on veel üks laiem tahk – kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohutust ajal, mil laps on alaealine ja vanema rahalist tuge vajab, siis kaotab vanem vastava õiguse, kui tema võiks oma lapselt (täisealiselt) tuge vajada. Seega on elatise mittemaksmine tulevikust võlgu võtmine ning täna ei oska meist keegi öelda, kas ja millist abi võiks tema vanaduspõlves vajada. Elatist mitte makstes on aga selge, et oma lastelt, kellele elatist makstud ei ole, ei ole võimalik abi nõuda,” lisas Reinsalu.

2.

„Ma saan ähvarduskirju, kus mulle öeldakse, et mind tuleks ära vägistada ja mulle tuleks raudlatiga vastu vahtimist panna. Mis saab siis, kui see inimene mulle päriselt tänaval vastu kõnnib?“ ütleb Kristel Mardisoo, rokkar Tanel Padari ekskallim Kroonikale antud eksklusiivses intervjuus. Kristel on hirmunud...

Iraani-Šveitsi ärimehe IJ Zandi ja Laura Kõrgemäe skandaali keskmesse kisti rohkem kui kuu aega tagasi ka Tanel Padari endine elukaaslane Kristel Mardisoo (29) – ta tembeldati kupeldajaks. Sellele järgnenud periood on Kristelile ja tema lähedastele olnud väga raske.

„Üks asi on minu eraelu, mis ei peaks puutuma teisi, hoopis teine on, kui keegi süüdistab mind kellegi kolmanda väidete põhjal. Võib-olla oleksin tasa, kui see ei mõjutaks mu kõrval seisvaid inimesi, aga täna on asi naljast kaugel,“ räägib Kristel.

Miks oled otsustanud oma loo ära rääkida?

Olen sellel teemal sõnavõtmist väga pikalt kaalunud, jõudnud mitmeid kordi ümber mõelda. Ometi kerkib teema ikka ja jälle üles ning tundub justkui lõputu saagana. Mistõttu pidasin vajalikuks selgitada toimunut ise, mitte ei jäänud ootama, kuni asi ametliku lahenduse leiab, mis võib omakorda kesta pikalt.

SEOTUD LOOD:
Kahe mehe vahel… (4) 15.09.2017
Armukadedus käib asjaga kaasas! 10.02.2017

„Kohati elan oma elu raskemaks, aga kui ma ei räägiks, oleks koorem veel suurem ja avalik hukkamõistmine jätkuks.“
Toonitan, et saan rääkida ainult iseenda loo. Võtsin ise ühendust ka politseiga ja olen antud teemal andnud tunnistuse. See omakorda seab mulle kindlad piirid, mida ja millises ulatuses üldse rääkida võin. Ei saa jätta märkimata, et kriminaalmenetluse käigus antud ütlusi ma ilma prokuratuuri loata avaldada ei tohi.

Oled sa mõelnud, millise laviini vallandab see, et oma loo ära räägid?

Jah. Ma ei otsi kellegi haletsust, kuid ma ei taha olla avalikult kupeldaja rollis, see on täiesti vale väide. Kohati elan oma elu raskemaks, aga kui ma ei räägiks, oleks koorem veel suurem ja avalik hukkamõistmine jätkuks. Saan kinnitada, et ma ei ole kupeldaja ja kriminaalmenetluses olen ma tunnistaja. Mitte kahtlustatav, nagu nii mõnigi kiibitseja ehk sooviks.

Lähme päris algusesse. Kuidas sa I.J. Zandiga kohtusid?

Tutvusin I.J. Zandiga 2010. aastal kui olin maalt linna kolinud noor tudeng. Ettepaneku temaga tutvuda tegi mulle üks tuttav naisterahvas, kellega aeg-ajalt sattusime peol kokku. Ka tema on täna avalikkusele tuntud isik, kuid ma ei pea vajalikuks tema nime ära mainida. Ta on teinud tollase ajaga võrreldes oma elus suure kannapöörde. Samas tahaksin talle öelda, et ärgu säutsugu avalikult sotsiaalmeedias teemadel, millega on ise olnud seotud.

See naisterahvas tegi ühel peol minuga juttu, kas soovin tutvuda tema sõbraga. Olin vallaline noor neiu ja ennegi sõprade või sõbrannade kaudu inimestega tutvunud. Ma ei näinud selles miskit eriskummalist. Nii leidiski aset lõuna eelmainitud naisterahva ja I.J. Zandiga ühes vanalinna restoranis. Ilmselgelt olin kohkunud, kui nägin, et tegu on vanema meesterahvaga. Samas, me olime avalikus kohas ja tegemist oli minu tuttava sõbraga.


.
LOE VEEL

FOTOD | 52-aastane viie lapse ema naudib suhkrubeebi-staatust täiel rinnal: mu lapsed ei häbene…

Venemaa keerab hokiturniiri untsu?

VIDEO ja FOTOD | Egiptusesse suundunud lennuk pööras Ukraina piiril tagasi ja maandus Tallinnas
Milline oli su esimene mulje Zandist?

I.J. Zand oli väga jutukas ja ma ütleks, et karismaatiline meesterahvas. Ta rääkis nii kaasahaaravalt kõigest ja tundus olevat väga laia silmaringiga. Ta ei pannud mind kordagi tundma end halvasti, pigem vastupidi. Jututeemat leida oli väga kerge. Tema jutust jäi mulje, et tegu on väga mõjuvõimsa ja laia tutvusringkonnaga inimesega.

Kas ta tegi esimesel kohtumisel ebasündsaid pakkumisi?

Ei, sellel kohtumisel mitte kordagi.

Kas Zand mainis sulle, et tunneb Eestis kuulsusi?

Facebooki põhjal otsustades teadis Zand tol ajal paljusid minu tuttavaid ja sõpru. Kuna tema Facebooki sõbralist oli avalik, siis jah, sealt võis leida muu hulgas ka tuntud inimesi. Ilmselt süstisid just need argumendid ka minusse täiendavat usaldust tema vastu. Kordan, ei maksa unustada, et olin toona värskelt iseseisvasse ellu astunud noor, ilma sisulise elukogemuse ja teadmisteta, mis mul täna on. Täna tunnen oluliselt rohkem inimesi kui 2010. aastal ja ilmselgelt on täna meil ka rohkem ühiseid tuttavaid või sõpru kui toona. Olgu tuntud või tundmatuid. Sellest olenemata ma täna nende ühiste Facebooki tutvuste põhjal enam nii põhjapanevaid järeldusi ei teeks.

Kuidas teie edasine suhtlus hargnes?

Edasi kontakteerus ta minuga sotsiaalmeedia vahendusel.

Kas sul oli veel sõbrannasid, kes temaga suhtlesid?

Seda võis aimata ja mõningaid inimesi, kes temaga suhtlesid, ma teadsin. Nägin aeg-ajalt, kuidas ühiseid tuttavaid Facebooki sõbralisti kaudu juurde tuli. Seltskonnas temaga tutvust keegi ei kommenteerinud. Kõik justkui tundsid teda, aga keegi ei tahtnud seda tunnistada.

Oled sa täna sellest oma sõbrannade või tuttavatega rääkinud?

Olen. Samas on I.J. Zandi teema täna justkui katk, millest kardetakse rääkida, sest rääkides võid ise nakatuda. Mõistetav, sest väga paljud suhtlesidki temaga, kui olid üliõpilased või noored. Elud on läinud edasi, paljudel on juba pered ja lapsed. Kogemused ja suhtlemised on nii erinevad. Mõned nimetavad seda nooruspõlve tutvuseks, teised elukooliks. Kes suhtleb tänaseni, kes eitab üldse. Samas, vaadates tänast negatiivset fooni, mõistan täielikult, miks nad seda teevad. Usun, et igal konkreetsel inimesel on temaga oma kogemus ja oma lugu.


„Ta ei pannud mind kordagi tundma end halvasti, pigem vastupidi.“
Milline on läbiv käitumismudel?

Kõik on läbi oma tuttavate või sõprade/sõbrannade temaga tuttavaks tehtud. Ja seda erinevatel põhjustel, eesmärkidel. Kelle jaoks oli eesmärgiks uute tutvuste loomine, kelle jaoks nooruslik seiklushimu, kelle jaoks materiaalne tugi. Ka mina tutvustasin talle paari oma sõbrannat. Selle, mis nende omavahelistest suhtlemistest edasi sai, otsustasid osapooled ise. Aga ilmselgelt on see tutvuste sidumine täna kõige valusam õppetund. Tollal ei osanud ma selles tutvustamises midagi halba näha. Täna näib see mulle justkui võrkturundusena, kuhu pahaaimamatult on tõmmatud ka mind ennast, hoolimata sellest, et ma pole kunagi eitanud, et teda tunnen.

Kas IJ-ga tutvumine eeldas tüdrukutelt midagi enamat?

Taaskord ei saa mina rääkida kellegi teise kui enda kogemusest. Kas see muudaks üldsuse arvamust, kui ütleksin ei? Vaevalt. Täna on saanud oma märgi külge kõik, kes teda tunnevad. Sellepärast ei lasku ma antud teemat ka kommenteerima. Las siis teised olla targemad ja teadlikumad kui ma ise.

Kaua te ühenduses olite?

Tunnen teda tänaseni. Suhtlus on olnud kaootiline. Kuid 2012. aastal, kui astusin suhtesse, meie suhtlemine soikus. Ta on soovinud mulle sünnipäevadel õnne ja kirjutanud, küsinud, kuidas läheb. Arvan, et tuttavate puhul on see normaalne. Ma ei eita, et olen ka vastanud.


„Samas on I.J. Zandi teema täna justkui katk, millest kardetakse rääkida, sest rääkides võid ise nakatuda.“
Tegid IJ-ga tuttavaks ka oma endise elukaaslase Tanel Padari?

Jah. Sel hetkel ei näinud põhjust, miks mitte. Selgitasin Tanelile, kellega on tegu, ja Tanel oli nõus.

Millal sa viimati IJ-ga kohtusid?

Viimati kohtusin temaga paar kuud tagasi ühisel õhtusöögil Taneliga Giannis ja hiljem suures seltskonnas ameerika jalgpalli vaadates.

Millistel teemadel te tol korral arutasite?

Õhtusöögil valitses meeldiv õhkkond, juttu jätkus teemadel seinast seina. Sealhulgas ameerika jalgpall ja muusika.


.
Kas see skandaal, mis plahvatas, üllatas sind?

Olin Facebooki sõbralisti vahendusel teadlik, kui paljud teda tunnevad. Kes on temaga koos piltidel, kes reisinud Ameerikas, alati on samad sihtkohad. Aga kui hakkasid tulema süüdistused ja ilmnes, kui suurt hulka inimesi see puudutab, siis kadusid pildid ja kontod pandi kinnisteks. Miks, kui pole midagi karta?

Mida arvad tänastest avalikest süüdistustest I.J. Zandi kohta?

Ma ei oska seda kommenteerida. Siin teeb politsei kindlasti oma töö ja selgitab selle välja. Kordan, et mina saan rääkida iseenda eest. Minul temale pretensioone ei ole.

Kuidas on skandaal mõjunud su lähedastele?

Üks põhjuseid, miks ma suu lahti teen, on, et see mõjutab kõige rohkem minu perekonda. Ütlus, et vanemate patud nuheldakse oma laste peal, on saanud vastupidise tähenduse. Ma tahan siinkohal avalikult vabandada oma ema ees, kes peab seda läbi elama. Tema ei vastuta minu vigade eest ja on mind tegelikult väga hästi kasvatanud. Samas, tänu sellisele olukorrale olen aru saanud, et mul on kõige toetavam pere, ühtehoidvamad sugulased ja tõelised sõbrad.


.
Mis aitab sul täna ennast fookuses hoida?

Kool. Õpin tekstiilikäsitööd. See hoiab mind rakkes.

Mida oled sellest loost õppinud?
Mulle meeldib Oscar Wilde’i ütlus: „Igal pühakul on minevik, igal patusel tulevik.“ Nooruspõlve lollused maksavad kibedalt kätte.
K

Politsei soovitab täna kõigil asjaosalistel ise ühendust võtta. Juhul kui sul on oma lugu rääkida, unusta valehäbi ja võta ühendust juhtivuurija Ardo Rannega: ardo.ranne@politsei.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 03.12.2017 13:47 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-n ... d=80365248

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.12.2017 08:50 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 834
Asukoht: Tallinn
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ebatavaline-muugiskeem-on-toonud-tanavatele-tsehhi-numbrimarkidega-autod?id=80356616

Loeks.

_________________
AutoAksessuaarid


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.12.2017 11:16 
Kasutaja avatar

Liitunud: 27.04.2007 00:55
Postitusi: 123
Asukoht: Tallinn
Niki kirjutas:

err.ee


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1532 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99 ... 103  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7