Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 20.04.2018 08:12

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1522 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100 ... 102  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.12.2017 08:50 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 834
Asukoht: Tallinn
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ebatavaline-muugiskeem-on-toonud-tanavatele-tsehhi-numbrimarkidega-autod?id=80356616

Loeks.

_________________
AutoAksessuaarid


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.12.2017 11:16 
Kasutaja avatar

Liitunud: 27.04.2007 00:55
Postitusi: 122
Asukoht: Tallinn
Niki kirjutas:

err.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.12.2017 11:26 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3049
Asukoht: Tallinn
Niki kirjutas:
Tsiteeri:
Uudne ärinipp on toonud tänavatele Tšehhi numbrimärkidega autod

Tšehhist tellitud odavamate autode müügiskeem tekitab segadust, aga seadustega vastuollu siiski ei lähe.

Viimasel ajal võib Tallinna tänavatel märgata Tšehhi numbrimärke kandvaid uhkeid autosid, esmajoones Mercedes-Benze. Nendega ei sõida rikkad Praha ärimehed, vaid tegemist on meie automüüjate nutika müügistrateegiaga.

Autod pärinevad Tšehhi maaletoojatelt, kes peavad tooteid müüma eelkõige oma siseturul. JMV Motorsi kaudu saavad aga ka Eestis elavad kliendid Tšehhist osta valmis auto või tellida uue sõiduki ja valida lisavarustuse. Kuid Tšehhi partneril on range tingimus - autod peavad kuni aasta aega Tšehhi registris olema ja alles seejärel võib neid edasi müüa. Kui kaua täpselt, sõltub juba mudelist. Seetõttu annab JMV Motors autod kõigepealt rendile. Kui klient on kindla aja, näiteks kuus kuud, Tšehhi numbrimärkidega rendiautoga ringi sõitnud ja nii Tšehhi partneri nõuded täitnud, siis vormistatakse ost-müük ning uus omanik kannab auto Eesti registrisse.

Konkurentidele selline skeem ei meeldi, sest Tšehhist tulevad autod on odavamad ja JMV Motors võidab nii hulganisti kliente. Eelmisel aastal oli ettevõtte müügitulu veidi üle miljoni euro, 2015. aastal aga ligi 1,5 miljonit eurot.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht ja endine Silberauto nõukogu liige Arno Sillat ütles, et nende tehtud kontroll midagi keelatut ei näidanud. „Meile tuli vihje, milles väideti, et skeemi kasutatakse maksude vältimiseks, kuid nii see ei ole. Me tegime põhjaliku uurimuse ja kuigi me ei saa väita, et kõik autod, mis Tšehhist tuuakse, on puhtad, siis JMV Motorsi puhul me midagi kahtlast ei tuvastanud,” selgitas ta.

Sillati sõnul võib edasimüüja saada rahalist kasu, sest Tšehhi partner müüb autosid soodsamalt. „See on lihtsalt veidi ebatraditsiooniline müügivorm ja mittetavapärane konkurents. Eks ta natuke vastuoluline ole, aga kõik, mis pole keelatud, on vabas ettevõtluses lubatud. Kas see meile meeldib või mitte, seda ma ei kommenteeriks. Ma ei tahaks, et sellist ärimudelit tekiks palju, sest see tekitab segadust,” ütles ta.

Maksuprobleemi pole

Silberauto on Eesti üks suurimaid Mercedes-Benzi edasimüüjaid ja konkurendi uudne müügiviis, mis võimaldab müüa odavamaid autosid, ei tee neid arvatavasti õnnelikuks. JMV Motorsi tegevust Silberauto kommenteerida ei soovinud, küll aga soovitasid nad pöörduda maksu- ja tolliameti (MTA) ning politsei poole. „Küsige nende arvamust,” ütles Silberauto Mercedes-Benzide müügidirektor Toomas Kreek.

MTA maksuauditi osakonda juhtiva maksuaudiitori Siim Tamme sõnul pole autode Tšehhi registris hoidmine seotud maksudest kõrvalehiilimise, vaid lihtsalt müüja seatud tingimustega. „Seejuures registreeritakse enamik neid sõidukeid pärast müüja seatud ajalist tingimust siiski Eestis, seni aga sõidetakse välismaiste numbrimärkidega. Sarnastel tingimustel tuleb sõidukeid Eestisse näiteks ka Lätist, kuid erineva ajalise nõude ja lõunanaabrite autode rohkuse tõttu linnapildis ei hakka need niivõrd silma kui Tšehhi numbrid,” ütles ta.

Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kanguri sõnul on Eestis registreerimata või ümber registreerimata sõiduki juhtimise eest liiklusseaduses sätestatud väärteokaristus. „Arvata võib, et üldiselt vaatavad ja arvestavad ostjad teenuse või kauba kvaliteeti, hinda, teenuse osutamise kiirust jms aspekte. Ei tahaks uskuda, et määravaks saab lootus, et kiiruskaamerate trahviteated ja/või parkimistrahvid ei jõua kohale,” ütles ta.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigu toonitab aga, et välismaa ettevõttest autot rentida ei ole kuidagi keelatud.

Registreerida tuleb ostes

„Seadus näeb küll ette karistuse, kui auto on Eestis registreerimata. Kuid kui tegemist on rendilepinguga, siis ei kohusta mitte keegi registreerima. Autosid võivad Tšehhist rentida kõik inimesed, registreerimiskohutus kaasneb ostu-müügilepinguga. Euroopa Liidus on kaupade vaba liikumine. Rentimise ajal võib auto olla välismaa registris,” ütles ta.

Loigu sõnul välismaa numbrimärgid politseile lisatööd ei tekita. „Neid autosid pole väga palju. Kiiruskaamerate abil määratud trahvid saadetakse firmale, kes autot rendile annab, antud juhul Tšehhi. Teiste liikluseeskirjade rikkumise puhul saab trahvi autojuht, sõltumata sellest, mis numbrimärgiga ta sõidab,” ütles ta.

KOMMENTAAR

Konkurents on kliendile ainult kasuks

Jaak Laiksoo

JMV Motors OÜ juhatuse liige

JMV Motors OÜ põhitegevus on uute ja vähekasutatud sõidukite müük. Oleme oma tegevusega toonud Eestisse Euroopas juba mõnda aega kasutusel olnud mudeli, mis annab kliendile paindlikumaid võimalusi sõidukite soetamisel. Nelja tegevusaasta jooksul on meie klientide hulk pidevalt kasvanud, mis annab märku nende rahulolust meie pakutava teenusega.

Mis puutub vabaturumajandusse, siis sellest printsiibist lähtudes on üldtuntud fakt, et igas valdkonnas pakutavad teenused on avatud konkurentsile. See põhimõte tagab kliendile parimad lahendused nii hinna kui ka teenuse puhul. Kliendi heaolust lähtudes on igati tervitatav, kui turul on piisav valik teenusepakkujaid, kelle hulgast omale sobivaim valida.

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 05.12.2017 14:55 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3049
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=80377034

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 07.12.2017 13:51 

Liitunud: 01.07.2007 16:28
Postitusi: 758
Kas keegi palun seda jagaks? :)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80373908

Aitäh ette!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 08.12.2017 09:40 

Liitunud: 26.09.2016 19:40
Postitusi: 50
01tuner kirjutas:
Kas keegi palun seda jagaks? :)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80373908

Aitäh ette!


Soovitan neid "Loe edasi Expressist" jms selliseid linke seal vajutada ja vaadata, kas äkki sealt saab lugeda. Jällegi artikkel, mis on Expressis tasuta üleval: http://ekspress.delfi.ee/kuum/tootute-k ... d=80373908


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 08.12.2017 10:01 

Liitunud: 02.12.2007 19:35
Postitusi: 128
Asukoht: Tallinn
kassu kirjutas:
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/21/henry-kallas-kaotas-taas-riigikohtus

Loeks meeleldi lähemalt Lambo mehe tegemistest.

1000 tänu ette 8) :rokib



Henry Kallas kaotas taas riigikohtus
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20 ... 129961.jpg
FOTO: Andras Kralla

Riigikohus jättis rahuldamata Henry Kallase kaebuse temalt enam kui 100 000 euro sularaha arestimisele. Prokuratuur leiab, et Kallas on pööritanud enam kui 22 miljoni euro väärtuses raha.

Riigikohus jättis reedel muutmata Tallinna ringkonnakohtu 20. juuni määruse. Niisiis jäi rahuldamata ka Henry Kallase kaitsja Jaak Siimu esitatud kaebus, milles vaidlustati 108 150 euro sularaha arestimine.

See on vaid osa suurest rahapesusüüdistusest, mida Harju maakohus peagi arutama hakkab. Järgmisel neljapäeval toimuv eelistung pidi peetama juba augustis, kuid Kallas vahetas oma esindajat, mistõttu lükkus kogu protsess edasi. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Vaidlusaluse sularaha arestis riigiprokuratuur Kallaselt tänavu mais Harju maakohtu määrusega rahapesu käsitleva paragrahvi alusel, et konfiskeerida kuriteoga saadud vara. Raha võeti Kallaselt ära 2013. aastal tehtud läbiotsimisega ning sama summa arestiti korraks juba ka 2014. aastal Soome kriminaalmenetluses.


miljoni euro väärtuses majandusliku sisuta tehingutega liigutas Henry Kallas enda ja erinevate ettevõtete kontode vahel prokuratuuri hinnangul raha.

Kallas on väitnud, et tema kodust ja Swedbanki hoiulaekast ära võetud sularaha on 2011. aastal saadud dividendid ja Soomes osutatud sõnumiteenusest saadud tulu. Samas pole ta pangakonto väljavõtete järgi sellises summas sularaha välja võtnud. Osa rahast oli väidetavalt ka Kallase elukaaslase oma, ent tema pole raha jällegi nii suurtes kupüürides välja võtnud.

Prokuratuur leiab, et sularaha võis Kallas saada veel seni tuvastamata kuritegudest. Kallase legaalsete sissetulekute, kulutuste ja varalise seisu erinevus sel pooleteiseaastasel perioodil jaanuarist 2012 juunini 2013 oli üle 318 000 euro. Ülejäänud 210 000 euro eest tehtud isiklikud kulutused on prokuratuuri eeldustel tehtud samuti kuritegeliku rahaga.
661

tehingut tegi Kallas prokuratuuri süüdistuse järgi kuritegelikul teel saadud raha päritolu peitmiseks.

Kahtlustus miljonitesse ulatuvas rahapesus

Kallasele esitati kahtlustus suures ulatuses rahapesus. Kahtlustuse järgi toimetas Kallas 1. jaanuarist 2012 kuni 10. juunini 2013 kuritegelikul teel saadud 3,6 miljoni euroga, püüdes varjata selle päritolu ning tegelikku kasusaajat.

Nimelt tuvastas Helsingi linnakohus mullu jaanuaris, et vähemalt oktoobrist 2011 septembrini 2012 pani Kallas toime laenuandjakuriteo. Nimelt andis ta Soome klientidele SMS-kiirlaene ilma end laenuandjate registrisse märkimata. Soome laenukuriteost laekuski poolteise aasta jooksul Kallase firmade Eesti pangakontodele ligi 3,6 miljonit eurot.

Helsingi kohus mõistis eelmise aasta 22. jaanuaril Kallase iseenesest õigeks, sest kohtuotsuse tegemiseks ajaks oli asi juba aegunud. Siiski tuvastati, et kuritegu oli toime pandud.

Soomest saadud miljoneid kasutaski Kallas prokuratuuri hinnangul selleks, et teha iseenda ning tema kontrollitud Eestis, Soomes ja mujalgi registreeritud firmade pangakontode vahel ülekandeid, mis olid majanduslikult põhjendamatud.

Süüdistaja arvates oli selle taga soov varjata raha päritolu ja kasusaajat. Niisiis peab Eesti riigiprokuratuur Soome kiirlaenudega seotut eelkuriteoks rahapesule, milles Kallast praegu kahtlustatakse.

Pooleteise aasta pikkusel ajavahemikul 2012–2013 tehti nii edasi-tagasi kokku 661 ülekannet ehk kokku enam kui 22 miljoni euro väärtuses tehinguid, kasutades vaid üldsõnalisi selgitusi nagu "ülekanne" või "laen".

Kontodel oli prokuratuuri hinnangul sel perioodil nii legaalselt kui kuritegelikku päritolu raha, kokku pea 6 miljonit eurot. Prokuratuur leidis, et legaalne osa sellest on alla poole ehk ligi 2,4 miljonit eurot. Kulutusi aga tehti nendel kontodel ringelnud rahaga 4,6 miljoni euro väärtuses ning vara soetati 1,2 miljoni euro eest. Seega kasutati kulutuste jaoks suuresti kuritegelikku päritolu raha.

Kallase kaitsja Jaak Siim põhjendas rahuldamata jäänud kaebuses, et Kallas mõisteti Soomes õigeks kõigis kolmes talle esitatud süüdistuses: registrikandega seotud kuriteos, turunduskuriteos ja laenuandjakuriteos. Otsusega peab kaasnema õiguskindlus ja -rahu, märkis kaitsja.

Seega ei ole tema sõnul lubatav Eestis menetletavas rahapesu kriminaalasjas lugeda eelkuriteoks neid tegusid, milles Soome kohus on teinud õigeksmõistva otsuse, sest juhindada tuleks põhimõttest, mille järgi ei saa ühe teo eest mitu korda karistada.

Riigikohus märkis aga, et Helsingi kohtu otsuses ei käsitleta Kallasele esitatud kahtlustuse faktilisi asjaolusid seoses Eestis toimunud majanduslikult põhjendamatute ülekannete tegemisega, mille väidetavaks eesmärgiks oli varjata raha ebaseaduslikku päritolu.

Seega ei saa praeguses menetlusetapis väita, et on rikutud mitmekordse karistamise põhimõtet, selgub otsusest. Seda saab otsustada alles rahapesuasja sisulise arutamise käigus.

Lisaks leidis riigikohus, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud kahtlust, et Kallas on pannud toime rahapesukuriteo. Seetõttu on ka Kallase raha arestimine riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Oktoobris jäi Kallas lõplikult süüdi maksukuriteos, mille eest määrati talle ka tingimisi vangistus

_________________
kodu kauniks, kõik ehitustööd, maja ehitus, vannitoad, saunad jne.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 08.12.2017 11:54 

Liitunud: 02.03.2017 09:23
Postitusi: 7
Seda loeks:
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/kuuba ... d=80417008

Tänud ette!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 08.12.2017 18:16 

Liitunud: 27.08.2013 20:39
Postitusi: 117
thommailand kirjutas:


Kummalisi juhtumeid pole suudetud millegagi seletada, kuid päevavalgele on tulnud uusi fakte.

USA Kuuba saatkonna töötajaid hakkasid mullu sügisel Havannas kimbutama kummalised tervisehädad, mille ühine joon oli see, et enne sümptomite ilmnemist kuulsid nad kõik kummalist heli. Võimud ega arstid pole seni suutnud müstilisi haigusjuhtumeid millegagi seletada, kuid nüüd on uurimises toimunud esimene läbimurre: arstid on avastanud kannatanute ajust füüsilisi muutusi.

Mitu kõrget USA ametnikku kinnitasid sel nädalal uudisteagentuurile AP, et saatkonna töötajate aju valgeolluse juhteteedes on avastatud muutused. Juhteteid võiks lihtsamini võrrelda informatsiooni kiirteedega, mille kaudu aju eri osad omavahel suhtlevad. Uurijad pole avalikustanud, kas muutusi on leitud kõigi ohvrite või neist ainult mõne ajust.

New Yorgi Columbia ülikooli biomeditsiinitehnika professor Elisa Konofagou kinnitas AP-le, et varasemast pole teada juhtumeid, kus helilained oleksid muutnud inimese aju valgeollust. „Mind üllataks selline seos väga, me pole kunagi täheldanud valgeolluse juhteteede probleeme,” kinnitas Konofagou.

Kahtlane sirin või metalli kriipimine
Paljud ohvrid on kinnitanud, et kõigepealt kuulsid nad valju heli, mis pärines mõistetamatust allikast. Algul kahtlustasid uurijad, et tegu võib olla helišokirelvaga. Kolm uurimise käiguga kursis olevat USA ametnikku on meediale kinnitanud, et helišokirelva hüpotees on nüüd kõrvale heidetud ja arvatakse, et heli on hoopis tundmatu rünnaku kaasnähe.

Uurimise muudab keeruliseks seegi, et ohvrite kirjeldused selle kohta, mis nendega täpselt juhtus, on üsna erinevad. Ühed ärkasid öösel toas kõlanud kahtlase sirina peale, mille allikat nad ei leidnud. Teised kuulsid imelikku madalat suminat või midagi, mis meenutas metalli kriipimist. Mõni tundis, nagu oleks õhus midagi kuulda, kuigi teised ruumis olijad seda ei märganud. Heli kadus, kui seda kuulnud isik astus paar meetrit eemale.

Ohvreid ravivad arstid käsitlevad sümptomeid kui senitundmatu haiguse avaldumisnähte.
Kõigil, kes olid midagi sellist kogenud, tekkisid varsti tervisehäired. Nad kaotasid nägemise või kuulmise, tundsid iiveldust ja peapööritust. Mõnel kannatanul tekkisid mäluprobleemid ja ta ei suutnud meenutada üht või teist tavalist sõna.

Kannatanuid on praeguse seisuga kokku 24 ning Pennsylvania ja Miami ülikooli arstid otsivad seni vastust küsimusele, mis neil viga on. Paljud on nüüdseks täiesti paranenud, kuid umbes veerandil kestsid sümptomid pikka aega või kestavad seniajani. Neid ravivad arstid suhtuvad sümptomitesse kui senitundmatu haiguse avaldumisnähtudesse.

Kõigi ohvrite tervist jälgitakse tõenäoliselt terve ülejäänud elu.

Nagu öeldud, said kahtlased juhtumid alguse mullu sügisel, kui esimesed inimesed kurtsid imelikku enesetunnet. Teine haigestumislaine algas tänavu augustis. Peale ameeriklaste on teatatud ka paarist USA Kanada saatkonna töötajast, kes olevat langenud samasuguse rünnaku ohvriks.

Kuigi juhtumeid uurivad peale arstide ka luureametid ja föderaalne juurdlusbüroo (FBI), on segadust endiselt rohkem kui selgust. USA võimud on süüdistanud rünnakutes Kuubat, kuid Havanna väidab, et polevat haigusjuhtumitega mingil moel seotud.

Uudisteagentuuri AP andmeil kavatsevad ohvreid ravivad arstid avaldada uuringutulemused selle kohta, mis inimeste organismiga pärast helide kuulmist täpsemalt juhtus. Seal kajastub ka nüüd päevavalgele tulnud asjaolu, et nende ajus on toimunud füüsilised muutused.

USA kaalub hiljuti avatud saatkonna sulgemist

USA on palju saatkonnatöötajaid Havannast kodumaale kutsunud ja kaalub alles 2015. aastal uuesti avatud saatkonna sulgemist. USA välisminister Rex Tillerson ütles eile, et ta olevat Kuuba valitsusele teatanud: nad võiksid lõpetada. Ühtlasi nentis Tillerson, et USA ei tea seniajani, kes on rünnakute taga, kuid Kuuba peab oma riigis viibivate diplomaatide turvalisuse ja heaolu eest vastutama. Havanna on seni rõhutanud, et USA-l pole mingeid tõendeid, kuid äsjane uudis ohvrite ajus toimunud muutuste kohta võib olukorda muuta.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.12.2017 12:54 

Liitunud: 17.03.2011 21:30
Postitusi: 84
http://ekspress.delfi.ee/kuum/ekspressi ... d=80458070

see kvaliteet huumor


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.12.2017 03:17 
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.01.2010 22:08
Postitusi: 1389
Asukoht: Tartu
http://reisijuht.delfi.ee/news/news/ten ... d=80534706

_________________
lihtsalt ei koti


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.12.2017 08:50 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 4005
Asukoht: Kalsarikännit
neG kirjutas:
http://reisijuht.delfi.ee/news/news/tenerife-jutud-uks-kasutumaid-lauseid-siinmail-on-aga-meil-eestis?id=80534706


Tasuta ju ?

Kes tenerifele kauemaks kui nädalaks plaanib minna võiks "Minu Tenerife" ka läbi lugeda kuigi see Normet on veits pehmo ja vahepeal läheb raamat laminaks kätte ära aga eks keskmine lugejaskond ongi tavaline pereinimene.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.12.2017 12:36 
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.01.2010 22:08
Postitusi: 1389
Asukoht: Tartu
Tanel kirjutas:
neG kirjutas:
http://reisijuht.delfi.ee/news/news/tenerife-jutud-uks-kasutumaid-lauseid-siinmail-on-aga-meil-eestis?id=80534706


Tasuta ju ?

Kes tenerifele kauemaks kui nädalaks plaanib minna võiks "Minu Tenerife" ka läbi lugeda kuigi see Normet on veits pehmo ja vahepeal läheb raamat laminaks kätte ära aga eks keskmine lugejaskond ongi tavaline pereinimene.



On tõesti, minu viga. See "JÄRGNEB..." seal lõpus ajas segadusse..

Edit: Aga küsime siis seda :D

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80524284

_________________
lihtsalt ei koti


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.12.2017 20:19 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 834
Asukoht: Tallinn
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/mis-juhtus-mati-erikuga-endise-politseijuhi-viimased-kuud?id=80522632

_________________
AutoAksessuaarid


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 22.12.2017 00:26 

Liitunud: 08.04.2007 22:22
Postitusi: 827
Niki kirjutas:

MATI ERIKU SAATUS: Põles läbi. Jõi ennast põhja. Lahutas. Istus vangis. Tõotas, et kasvab ümber ja enam ei joo. Aga seda ta ei suutnud – ning jõi end surnuks.

2. mail kell üksteist õhtul heliseb telefon. Number näitab, et helistaja on Mati Erik.

„Halloo, tere Mati!“

Aga see pole Mati, kes vastab. Torus kostab ärev naisehääl.

Ta räägib Võrust, erakorralise meditsiini osakonnast. Ütleb, et neile tuli üks mees, habemes, sinise jopega. Mehel on taskus tahvel šokolaadi ja poolik viinapudel. Mees ei räägi, ainult naeratab mõnusalt. Mees ei tea, kus ta elab, ta ei ütle oma nime. Tema telefonist on näha, et mina olen viimane, kellele ta on helistanud...

Mu süda jätab löögi vahele.

„Mis me temaga teeme,“ küsib naisehääl, „kas helistame politseisse...?“

Palun helistajat, et mees toimetataks haigla viiendale korrusele. Esimene palat paremat kätt, kus ta oma depressiooni ravib. Muidu pannakse ta uuesti vangi, ta on ennetähtaegselt vabadusse lastud. Paar nädalat tagasi istus ta veel Tartu vangimajas.

Ja mis ta nimi on?

„Ta nimi on Mati Erik.“

Hea küll, me viime ta haiglasse ära.

„Olge nii kena! Aitäh!“

JÄRGMISEL PÄEVAL, 3. MAIL ilmub Eesti Ekspressis Matist suur lugu „Ebatavaline vang“.


EBATAVALINE VANG: 3. mail 2017 Eesti Ekspressis ilmunud lugu Mati Eriku läbipõlemisest.
Mati on seda enne trükkiminekut mitu korda lugenud, tunnistanud, et silm läks märjaks, aga jah, just nii see kõik tõesti oli.

Kuidas tema, kõrge politseiametnik, kunagine kapo peadirektori asetäitja, Politseiameti peadirektori esimene asetäitja., Tallinna kriminaalpolitsei juht, kes ennast põhja jõi, purjus peaga ringi sõitis, poodidest longerot taskusse ajas.

19. mail 2016 viiakse ta kohtusaalist otse vanglasse, karistus aasta, neli kuud ja üheksa päeva reaalset vanglakaristust.

Vanglas peab ta ennast eeskujulikult ülal, kohus otsustab ta enne tähtaega vabadusse lasta. Tänavu 5. aprillil saab ta taas vabadusse. Karistusest on ta ära kandnud 323 päeva, karistusaeg lõpeb alles 5. oktoobril 2017.

Ta kosub Võru haiglas, kinnitab, et alustab uut elu. Et nüüd oleneb kõik tõesti ainult temast endast. Alkoholil on kriips peal. Viinaga on lõpp!

SINISE MUSTRIGA PIDŽAAMAJAKIS istub ta Võru haiglas oma voodiserval ja me räägime pikki päevi. 19., 20 ja 21. aprill.

Ta näitab paberipatakat.

A4-formaadis ruudulisi lehekülgi on kolmesaja ümber, kõik servast servani tihedalt täis kirjutatud. 63 rida leheküljel. Iga vanglapäeva üksikasjalik ülevaade, mõtted, loetud raamatud. Kaasvangide kirjeldused.

Pöördumised abikaasa Kaili pole, kellega nad kevadel 2015 lahutasid, meenutused 24 aastat kestnud abielust.

Ta käekiri on korralik ja ühtlane, mahatõmbamisi esineb üliharva.

Võib-olla saaks sellest raamat?

„Võib-olla tõesti.“

Mati vaatab vilksti silmanurgast. Ütleb, et tahaks väga ühiskonnale kasulik olla... Räägib, et tahaks kuidagi tagant lükata, et kinnipeetavatel oleks vanglas tööd. Kõige paremini saab nõu anda see, kes ise põhjast välja tulnud.


APRILL 2017: Kevadel Võrumaa mändide allrääkis Mati Erik, et jätab joomise ja tahaks vägaühiskonnale kasulik olla.Foto: Ingmar Muusikus
Muidugi, kui keegi seda temalt tahaks.

Esialgu olla kas või lihtne autojuht. Nii nagu ta 1986. aastal alustas.

„Kas võib lugeda, mida sa seal kirjutad?“

„Jah, palun!“

4. päev vanglas. 21. mai 2016.

...deliirium hakkab taanduma. Sellist deliiriumi ei sooviks ma isegi vaenlasele .

Pidevad öised higistamised. Ka košmaarsed unenäod. Juhul kui üldse sõba silmale saab. Unenägudes nägin paljusid endisi kolleege: Anvelt, Klandorf, Paabo, Kasesalu. No Mati, millega sina siis jälle hakkama said?

Ja jälle hakkab kõik otsast peale, ainult et samad mehed on vastupidises järjekorras.

Mis mul ikka öelda on. Häbi on.

32. päev vanglas.

Tõotan endale, et keeran oma elus järgmise lehekülje ja hakkan võitlema kõigi nende kuradi ahvatluste vastu iseendas. Põhilisem nende hulgas on alkohol.

38. päev vanglas.

Raadiost kõlab Fixi „Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi“. Mõtted jõuavad ringiga Sinu juurde, Kallis. Meenub üks eriline jaaniõhtu Võrumaal. See kaunis Jaaniöö. Kuidas küll sooviks, et kaunid ajad korduks. Et me leiaks jälle üles üksmeele...

Ukuaru valss toob pisara palgele. Seniajani ei suuda uskuda, et see kaunis ja samas lihtne valss on Arvo Pärdi looming.

52. päev vanglas.

Me saame helistada, Kallis. Mulle teeb muret su väga nukker ja väsinud hääl.

82. päev vanglas.

Ma tean, et Sa väärid head meest. Sa väärid parimat! Sa väärid kõike parimat, mida mul pole õnnestunud Sulle anda. Kuid ma püüan saada paremaks inimeseks, kui ma seni olnud olen...

KEVAD EDENEB, PÄIKE PAISTAB, Mati saab haiglast välja.

Saadab meili, et on Tallinna tulemas, äkki saame kuskil kokku.

22. mai keskpäeval istume Narva kohvikus ja sööme moorapead.

Mati on salenenud, tal on pruun jume, tuju on hea.

Mati räägib, kuidas ta isakodus Võrumaal möllab ja tegutseb.

Kuidas puid saeb, kuidas mesilasi kantseldab. Kaks taru ainult on, aga asi seegi.

Vangis muretses Mati, kuidas õde mesilastega hakkama saab, nüüd on ise tagasi, mis nüüd viga.

Räägime võimalikust raamatust.

Lubab, et toksib oma vanglapäeviku jõudumööda arvutisse ümber.

Ja et hoiame meili teel ühendust.


NOOR JA EDUKAS: FBI peadirektor Louis J. Freeh surub pärast USAs toimunud FBI koolitust Mati Eriku kätt.
„Tund aega tagasi lõpetasin suvilas akende värvimise,“ kirjutab Mati 15. juunil. „Praegu on selleks, jah sobiv aeg, kui just ei saja.“

Jutt on Mati eksnaise Kaili vanemate suvilast, kuhu Mati tahab lasta ahju sisse ehitada ja topeltaknad panna, et seal ka talvel elada saaks

„Hakkan suvilas kirjutama. Siin kena vaikne kohakene, mulle siin meeldib.“

Isakodus toimetab sageli õde, Mati tahab olla rohkem omaette.

TEGIN AUTOEKSAMI ÄRA, tuleb Matilt rõõmusõnum.

Pool tundi olnud aega testi täita, temal olnud kümne minutiga tehtud. Üks viga lipsanud siiski sisse. Uute eeskirjade järgi ei tohi isegi seisvas autos enam telefoni käes hoida, tema arvas, et tohib.

Mati öelnud eksamineerijale, et parem oleks üldse telefoni autosse mitte võtta! Ja eksamineerija vastanud, et õigem oleks jah.

Mati ahhetab.

Miks tehakse eeskirju, mida keegi iial ei täida?!

Aga üldiselt on ta toonus hea.

Tore, et Mati vastu peab. Tore, et Matil on tegevust.



AASTA 1998: Tallinna kriminaalpolitsei juht Mati Erik.
Jaanipäeva ajal on Mati kadunud. Telefon on nädalapäevad tumm, SMSidele ei tule vastust.

Kas Kaili teab, kus on Mati?

Kailil on tõsine kahtlus, et Mati on jooma kukkunud.

Juuni lõpul saab ta Matilt napi teate: olen elavate kirjas!

Jaaninädalal Mati pidutses ja raiskas tohutult raha.

Pärast ei teadnud ise ka, kus ta käis ja kes tema pangakaardiga arveid tasus.

Õnneks pole Matil autot, millega sõitma minna.

Ka mulle saadab Mati paar rida: viimasel paaril nädalal on olnud deprekas kallal. Lähen täna haiglasse, ehk võetakse mõneks päevaks ravile. Ainus positiivne asi, mis võib haiglaga kaasneda, on see, et saab oma märkmeid arvutisse lüüa.

Ja ta lööb. Tema kirjeldused on pikad ja massiivsed. Siia mahuvad ainult nopped.

206. päev vanglas.

Minu depressioon väljendus pidevas rahutuses ja muredes. Ma ei osanud lõõgastuda. Ma ei mäletanudki enam, millal siirast rõõmu tundsin ja õnnelik olin. Pidevalt üks võidujooks iseenda ja teistega, soov olla parim...

Ma ei vajagi tunnustust... ma vajan võimalust olla edaspidigi vajalik.

211. päev vanglas.

Ma ju püüdsin sellest alkoholismist jagu saada. On tunne, et kulutad küll energiat, kuid tegelikult tammud paigal nagu Alutaguse metsadesse eksinud elevant. See on masendav ja kurnav. Nädala või kuu suutsid alkoholita vastu pidada, kuid masendus murrab taas kõik tõkked. Ja kui pudel on juba hinge all, mõistad, et oled jälle iseendaga tehtud lepet rikkunud... jätkad joomist, kuni teadvus kaob. Nüüd olen kurjategija, kelle koht on vanglas. Tundub, nagu näeksin und...

21. JUULI 2017

Halloo, Mati, kuidas läheb?

„Tere. Paremini. Soetasin auto. Ei pea enam bussiaegasid passima.“

Mati kirjutab, et on mõned ajutised tööotsad saanud. Et teeb töötervishoiu ja tööohutuse alaseid juhendeid väikefirmadele, keda tööinspektsioon on peedistanud.

27. juulil istub Mati koos perega restoranis Noa.

Päike paistab, ilm on ilus, tähistatakse poeg Gerdi (22)sünnipäeva ja Mati autoostu.

Üle tüki ajal on kõik koos.

Mati tellib sealiha, Kaili kala, Gert valib terava kana, tütar Kaisa (27) kaheksajalapasta. Tuju on kõigil hea.

31. juulil teatab Mati, et tegemist on maal kõvasti. Et võttis just ühe taru magasinist umbes viis liitrit mett.

Vanglapäevikust on 80 päeva arvutisse ümber löömata.

Vihmastel päevadel loodab teha kirjatööd.



323 PÄEVA: Vanglas pidas Mati Erik hoolikalt päevikut.
Siis kukub Mati ära. „See on täpselt nagu endistel aegadel. Nii kui viinakurat tuleb, nii on persses, kui eesti keeles öelda,“ ütleb Mati kolleeg ja vana sõber Helmut Paabo.

Augustis käib Mati jälle Tallinnas pidutsemas.

Käib saunas ja striptiisibaaris ja ei mäleta enam seda ka, kuhu auto jättis.

Kaili ja tütar saavad parkimis­trahvide sissenõudjatelt teada, et auto seisab Nunne tänaval, vanalinna piiril.

Paabo annab Matile Tartu psühholoogi kontaktid.

Mati ei võta vedu. Ütleb, et mõtleb, aga sinna see asi jääb.

Paabo: „See oli nagu omal ajal ampulliga. Algul ütleb, et paneb ampulli, aga siis...“

Aga juba Mati toibub ja toimetab Võrumaal edasi. Remondib suvilat ja käib metsas seenel.

„HALLOO, MA OLEN 5. SEPTEMBRIL Tallinnas, äkki saame kokku?!“ saadab Mati Facebookis kirja.

Saame. Mati hõbedane Toyota Avensis on puhas ja klanitud, nagu oleks äsja tootmisliinilt tulnud. Tegelikult on auto kasutatud ja mitu aastat vana.

„Sa käid siit vist iga päev tolmu­imejaga üle?“

„Kas nüüd just iga päev, aga jah, mulle meeldib, kui asjad on korras.“

Räägib, et ostis Võrru korteri, tahab omaette olla. Kavatseb korteris remonti teha, ja mine tea, võib olla saab selle kunagi kasudega ära müüa. Põhiline, et saaks kuskil tööd.

„Ega keegi minusugust ametlikult tööle ei võta, isiklike kontaktide kaudu peab proovima... Kas pole kellelgi tuttavat, kes Lõuna-Eestis juristi vajaks?“

Vanade politseikolleegide kaudu pole katsetanud?

„Ah, ei taha ka nagu...“

19. SEPTEMBRIL SAADAB Eesti Kaubandus-Tööstuskotta oma CV ja lisab avalduse, mis on kaks lehekülge pikk. Ta konkureerib juristi ametikohale.

Kirjutab, et kõik ta senised ametikohad on olnud tihedalt seotud juriidilise valdkonnaga; ta omab arvestatavat juhtimiskogemust; tal on tulnud osaleda mitmete Eesti avaliku halduse organisatsioonide töö käivitamisel ja ülesehitamisel; toob välja, et aastatel 2000–2004 töötas Maksuametis peadirektori nõuniku ametipostil välja kogu seaduste muudatuste paketi; meenutab oma tegemisi rahandusministeeriumis (2004), kui osales Maksuameti ja Tolliameti ühendasutuse loomises; rõhutab, et juristi ametikoht oleks talle äärmiselt väärtuslik, sest soovib omandada uusi teadmisi majandusõiguse, eelkõige finantsõiguse valdkonnas, seonduvalt väärtpaberiturgude, e-panganduse ja uute infotehnoloogiliste lahendustega. Palgasooviks on 2000–2500 eurot bruto, aga kõne alla tuleksid ka muud variandid.

Mati avaldus jääb konkursil tähelepanuta.

„MATI, ÄRA NEID KÕRGEID AMETIPOSTE enam sihi! See aeg on möödas, seda kohta sa enam ei saa,“ räägib talle vana sõber Helmut Paabo.

„Ise ju rääkisid ka, et võiks alustada autojuhitööst. Näe, mulle toodi ükspäev kullerautoga pakk, ja ma küsisin, et palju nad siis kullerauto peal teenivad. Ja jäi mulje, et kahe tonni kanti saavad kätte, kui kõvasti rabavad. Mati! See sobiks sulle ideaalselt. Paku ennast kullerauto juhiks! Sul on kohustus, sul on töine rutiin, ja seda sul just vaja ongi. See on sulle parim ravi, mis olla saab!“

Mati ei innustu.

Paabo aimab läbi telefonitoru, et Mati on jälle võtnud. Mati on viimasel ajal pidevalt kerge auru all.

Mulle räägib Mati, et päeviku kallal pole väga tööd teha jõudnud.

250 päeva on sisse löödud, 80 kandis on veel jäänud.

Ütleb, et kui algavad sügisvihmad, on paras aeg kirjatööd teha.

213. päev vanglas.

Töö leidmine on ainuke väljapääs, kuid kes tahab endale inimest, kellel on alkohooliku kuulsus!!! Aga juba enne, kui sa jõuad võimaliku töövestluse aja kokku leppida, on sinu head ja vead internetiavastustest kindlaks tehtud. [--]

216. päev vanglas.

Tundest, et oled m a h a j ä e t u d , on veel masendavam see, kui sa tunned, et oled m a h a k a n t u d... nagu nurka visatud vana räbaldunud kooliranits. Masendav! ...

Parim tunnustus on see, kui mõni endine kolleeg saadab mõnel tähtpäeval sõnumi, et tegime omal ajal väärt asju, aitäh selle mõistmise ja koostöö eest!

217. päev vanglas.

Igatsen juba aastaid, et keegi mu lähedastest küsiks minult, kas sa armastad mind?

226. päev vanglas.

See kohutav must masendus jõuab kohale teadmisega, et oled oma tuleviku lootusetusse tupikusse ajanud, pigistab südame valust kokku ja mõtted jäävadki ringlema oravarattasse, kust neil pole pääsu.

KAILI JUBA TEAB, ET MATI JÄLLE JOOB. Et ta on pidevalt väikeses vines.

Kaili ütleb, et ära suvilasse jooma mine, ära mu vanemaid traumeeri. Lubab Matile Võrru appi tulla, kui korteris tapeedipanemiseks läheb.

NELJAPÄEV, 5. OKTOOBER on Matile kauaoodatud päev. Karistusaeg saab läbi.

Viimast korda peab Mati järelevaataja juurde sõitma. On lubanud sõbrale, et sõidab tema juurest ka läbi ja toob purgi mett. Sõber ootab, Mati ei tule. Sõber helistab järgmisel päeval: noh, kas käisid järelevaataja juures?

Ei käinud.

Aga helistasid vähemalt?

Jah, helistasin.

Tegelikult ei tea, kas helistas. Kui Matil on joomatuur, siis ta valetab.

Mati pakub Kailile, et mis oleks, kui läheks karistusaja lõppemise puhul koos välismaale reisile. Kaili arvab, et seda on ehk liiga palju. Aga paneks siinsamas Viimsis spaakohad kinni. Alustame tervislikult ja reipalt uut elu? Saab vanast saastast lahti?

Mati on nõus.

5. oktoober on käes, Matit pole. Telefon ei vasta.

Reedel, 6. oktoobril saab Kaili sõnumi: „Olen poolel teel! Mati“.

Siiski tuleb!

Kui Kaili Viimsis Matile ukse avab, löövad kõvad jääknähud vastu.

Mati on sõitnud ühest Eesti otsast teise, promillid keres.

Nii algab siis uus elu?!

Spaasse nad siiski lähevad, aga midagi toredat sellest ei kujune.

Kaili on pettunud. Mati on tujust ära: kuidas ma olen nii vilets, kuidas ma oskasin kõik ilusa ära rikkuda!

Istuvad saunalaval ja Kaili ütleb, et läheb tuppa magama.

Mati võtab leili edasi.

Öösel tuleb Mati numbrituppa, silmini täis.

JÄRGMISEL PÄEVAL TOIMETATAKSE Mati sõprade juurde Keila külje alla. Pühapäeval on ta võimeline tagasi Võrumaale sõitma.

Kaili helistab Matile iga päev kuni reedeni välja.

Oleks mul töö, siis ma ei jooks, ütleb Mati. Aga kellelegi pole mind vaja!

Mati, sul oli töö, vastab Kaili. Siis sa ütlesid, et sa jood, sest sul on liiga palju tööd!

Laupäeval Mati enam ei vasta.

Esmaspäeva, 16. oktoobri hommikul sõidab Kaili Viimsist bussiga kesklinna tööle, telefon heliseb.

Mati on vist surnud, ütleb telefonis Kaili isa.

Helista kiirabisse 112, ütleb Kaili rahvast täis bussis.

Kiirabil on tükk tegemist, et Mati väljakäigust kätte saada, kus ta on kukkunud vastu ust, nii et seda ei saa lahti. Kahe päevaga on ta joonud ära neli pudelit viina.

Arstid diagnoosivad surma põhjuse: maksa alkoholtõbi.

KÕLARITEST KOSTAB saksofonimuusika. Matil on seljas must ülikond – ajast, kui ta veel Tallinkis turvaülem oli. Tartu krematooriumi koguneb 50 inimest. Vanu politseinikke on vähe. Ega neid palju olla ei saagi. Sest nagu Mati kevadel rääkis, on neist vanadest politseinikest, kellega ta omal ajal kurjategijaid maha võttis ja baarides närvi puhkas, paljud juba teises ilmas. Paljudel on tervisehädad. Paljud on üle töötanud, pole õigel hetkel saanud psühholoogilist abi...

Saksofon mängib.

Helmut Paabo tunneb kahetsust, et ei rääkinud Urmas Sõõrumaaga, keda ta tunneb natuke vanast ajast – äkki oleks tal Mati jaoks oma suurtes ärides mingi tööots olnud. Sõõrumaa oleks ehk andeks andnud, kui Mati oleks vahel komistanud...

Oleks pidanud Mati ikka Lootuse külla viima, mõtleb Kaili. Seal oleks saanud ta rahulikult olla. Ta sai kontaktid, nimed, värgid. Mati ei läinud...

Kuhu oleks teda soovitada saanud? Kellele? Joob ennast töö juures täis, ja siis küsitakse meie käest: keda sa meile sokutasid!?

Kurb. Väga kurb.

Aga plats on Matil Võru surnuaial ilus ja Kaili viib talle jõuluks küünla.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1522 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100 ... 102  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7