infrenal kirjutas:
no kui sa part ainult nägemise järgi sõidad ja muud moodi ümbrust ei taju, siis on sinust esimese lumega suur võimalus lahti saada?
su lemmik, must jää tuleb ju esimese kohaltliikumisega tavaliselt välja või järsema gaasivajutusega
ja su väide et naelrehv on igal pool peale lume lamellist parem on ka tugevalt kahtlane ju.
Hea naelrehv, heast lamellist on jah parem igal pool, peale lume, võibolla mingis mudas on ka vahe, seda ma ei tea, ei harrasta maastikusõitu, aga see ei oma ka tähtsust.
Kas sul nii vähe ongi mustast jääst teadmisi? Kui sa tunned, et must jää on maas võib juba hilja olla, sellepärast tulebki talvel vastavalt sõita ja kasulik on kasutada ka õigeid rehve. Talvel ei tasu suviselt sõita, sest kui must jää üllatab, oled teelt läinud, suviste manöövrite abil.
Nimelt, on asi nii, et sõidad maanteel ühes kohas on tee soolamärg, vett lendab õues on +3 kraadi sooja(maapind on aga külmem miinuses näiteks), aga järsku on jää maas ühes kohas 200m ulatuses näiteks, selliseid olukordi küll kohatud, kus teeolud muutuvad, eriti metsavahel, aga alati ei oleks selleks metsavahet vaja.
Tean ühe endise töökaaslase näol konkreetset olukorda, kus ta sõitis tee oli soolamärg, ta usaldas seda hakkas ühest mööda minema, aga soolamärg tee sai otsa, hakkas must jää ja ta käis teelt välja ülekatuse, tagaveoline auto oli.
Üldiselt mustast jääst nii lihtsalt nagu sina, räägivad algajad juhid, kel on vähe kogemusi ja on lihtsalt vedanud musta jääga, kogenud juhid teavad igasugu hirmulugusid rääkida mustast jääst, kui ootamatult ja kiiresti see maha tekib, kõige üllatavamates oludes.
On olukordi, kus päike tuleb välja ja metsavahel läheb tee libedaks, mis enne ei olnud jääs, põhjus lihtne, metsavahele jäi miinus, aga kohas kus päike paistis, hakkas jää/lumi sulama ja tekkis veeaaur, mis liikus teepeale, kus see uuesti ära jäätus ja teele langes ja nii see must jää sinna tekkis, umbes nii.
Ühesõnaga päikese mõjul tekkis veearus, mis teele liikus ja seal ära jäätus, kuna teatavasti metsavahel jääb miinus kauemaks, kui mujal, mets hoiab temperatuuri.
Paraku on meil aga kuhjaga maanteelõike, mis läbivad metsavahesid.
Ka mul on olnud kunagi olukord, kus sõitsin mööda teed, oli märg tee, libedat polnud ööläbi oli +2 temperatuur olnud, sama ka hommikul. Siis keeran teise tee peale, kus ühel pool oli mets, teisel pool teed lage heinamaa ja seal oli maas väga libe jää, üsnagi paks kiht ja eelmise päeva õhtul seda seal veel ei olnud, kusjuures see jää oli isegi tähelepanelikult vaadates veidi nähtav, kuigi sõidupealt väga halvasti märgatav, aga must jää enamjaolt ei ole eriti nähtav sõidupealt.
Kui auto liigub näiteks kasvõi 70-ga on sul väga raske täpselt teed hinnata, seistes on see tunduvalt lihtsam, silma järgi pean silmas. Eks tunde järgi teeb tihti kindlaks, et libe on, aga siiski tuleb säilitda ka teatav ettevaatlikkus ja tavline sõidumaneer, tuleb arvestada, et must jää võib maas olla, sest tunde järgi võib tihti hilja olla jne.
Umx kirjutas:
part1 kirjutas:
Umx kirjutas:
Kule, Part. Ma täna läksin kohe spetsiaalselt Selveris ajakirjade riiuli juurde ja otsisin jällegi selle Tehnikamaailma rehvitesti üles. Seal olid pidurdamiste ja möödumiskatsete kohe kindlalt olemas mõõdetud tulemused. Koondtabelis olid need loomulikult punktideks teisendatud. Nii et mine jälle poodi sirvima, saad oma küsimustele vastuse.
Kle, mida sa ajad, sa lugeda ei oska või? Ma ju ütlesin et punktid olid, aga meetreid ei olnud toodud, aga mina tahan meetreid näha ja kiirusi jne.
Mine ja vaata natuke rohkem kui ainult viimast, kokkuvõtvat tabelit. Räägid ikka 10/2009 Tehnikamaailmast?
Kõige uuemast räägin, meetreid ega kiirusi polnud kuskil ära toodud, mingi üksik kiirus oli välja toodud, müra ja veeretakistuse hindamiseks, muud mitte, aga need asjad mind ei huvita, mind huvitab haakuvus jääl ja käitumine jääl.
Aga mis kiirusega läbiti kurve, milliseid kurve, mis kiiruselt pidurdati, kui pikad olid pidurdusmaad erirehvidel jne, sellist asja ei olnud, olid punktid.
Mäletan, et vanasti oli TM-is minu arust ka meetreid ära toodud, aga enam mitte, need testid on kõige paremad, mis toovad konkreetsed andmed välja.
Samuti sooviks teada, millised teeolud täpselt olid ja mis temperatuuridega jne, kuid seda infot napib seal.
reval kirjutas:
Miks liigitatakse protid samasse kategooriasse noname hiina plastmassrehvidega?
Enda isiklikele kogemustele tuginedes ütleks, et kvaliteetne prot on omadustelt vägagi lähedane nn. "premium" tootjate rehvidele.
Mina näiteks eelistan kasutatud "premium" rehvile ja tuntud tootjate "ämbermudelitele" korraliku kvaliteetset, 2-aastase garantiiga proti. Just tänu oma soodsale hinnale võin iga aasta tagant soetada uued rehvid.
Lihtne arvutus: ostes 205/55/R16 mõõdus Gislaved NF3 protid hinnaga 3600.- komplekt, saan need enne teist talve maha müüa 1000 - 1400.- hinnaga, pannes sellele iga aasta juurde kuni 2500.- , on mul iga talv kasutada uued rehvid.
Kahjuks ei ole maailmas tehtud palju teste, mis annaksid aimu sellest, milliseks muutuvad "premium" tootjate mudelite omadused näiteks aasta või kahe pärast.Meie lumevaesed ja kohati ekstreemsed talved soodustavad uute rehvide väga kiiret kulumist ja üldiselt ei ole mingi probleem korraliku läbisõidu juures kaotada aastaga 3-4 mm mustrist.
Protekteeritud rehvi korral on kõige tähtsam see, et toorikrehv ei oleks lootusetult vana (karkass ei oleks kahjustatud ega praguline).
Proti tänasest kvaliteedist annab aimu juba see, et selliseid rehve kasutatakse ka autospordis.
Mina valiksin Eesti tingimustesse hoopis sellise naastrehvi, mille mustri sügavus on suurem ning omadused on kõige paremad lörtsis ja lumeplögas (paks koristamata lumi, mis on segunenud soolaga) sest kiilasjääl on "premium" toodete vahed ikka suhteliselt väikesed.
Kusjuures, enamjaolt nõustun sinuga, ka mulle meeldivad protid sellepärast, et need on odavad, võin kasvõi iga aasta uued osta, kui vaja, aga tavaliselt saan 2a ikka ära protiga, ka rohkem, sõltub kui head haakuvust tahan ja kui palju sõidan ning kuidas sõidan.
Ning nagu eelpool mainisin, Vallai H2 protid on hea haakuvusega oma hinna kohta ja reaalsetes oludes täitsa piisava haakuvusega, isegi hea ütleksin mina.
Tõesti nad möirgavad sõites, aga selle teeb nende hind ja haakuvus tasa, kui autol on normaalne mürasummutus, siis see möirgamine ka ei häiri, sellega harjub, pealegi eks protte on erinevaid, mis ka kannatavad täitsa sõita.
Mina pean muidugi tähtsaimaks, talverehvi haakuvust jääl, sest muudes oludes on mulle suvalise m+s rehvi haakuvus täiesti piisav, et saaksin ohutult liigelda.