Toimetusele kirjutanud lugejad märgivad, et on saanud viimasel ajal inkassofirmalt sõnumeid, mis teatavad tasumata jäänud parkimistrahvist ning sellega kaasnenud võlast. Mõnel juhul pole aga kliendil sõnumis esitletud auto ega trahviga vähimatki seost.
Kristjan kirjutas toimetusele, et sai Creditreform inkassolt sõnumi, milles teavitati võlast. „Tere! Informeerime, et teil on täitmata kohustused! Palume koheselt ühendust võtta telefonil 6826 3300."
Esialgu arvas Kristjan, et tegemist on pettusega, kuna tal ei meenunud ühtegi võlga ega maksmata arvet. „Enne saadetud numbrile helistamist veendusin, kas selline firma üldse olemas on? Guugeldades selgus, et on. Helistasin ja küsisin, et miks mulle selline ähvardava sisuga sõnum on saadetud ning mainisin, et võlgu ma ka kellelegi omateada ei ole," kirjeldas Kristjan juhtunut.
Selle peale küsiti, kas Kristjan on oma mobiilinumbrilt sellise registreerimisnumbriga autot parkinud. „Ütlesin, et ilmselt sõbra autot õhtul linnas pubisse sööma minnes. Pärast rahulikult mõeldes sain aru, mis selle sõnumi mõte on. Parkimisfirma Citypark on andnud kõigi parkimisteenust ostnud isikute, kes on seotud sõidukiga, millega on seotud parkimisfirma leppetrahvi tasumata jätmine, inkassofirmale, mis omakorda püüab n-ö kala sogasest veest, et äkki õnnestub parkimisteenust osutava firma eeskirja rikkunud auto ja omanik kokku viia, et siis n-ö leppetrahv koos inkassotasuga sisse nõuda," kahtlustas Kristjan.
Teisel juhul sai kirja võlateatise Martin (nimi toimetusele teada), kellelt nõuti võõra auto ja võõra numbrimärgiga maksmata jäänud parkimistasu 30 euro eest, millele oli lisandunud inkassonõue 20 euro eest.
„Inkassofirma saatis e-kirja, mille manuses oli võlanõue. Seal omakorda, et teie auto - lisaks viide suvalisele numbrimärgile ning sulgudes BMW - eest on tasumata parkimistrahv. Helistasin ja nad vabandasid ning lisasid, et see on nende eksitusel tekkinud viga," jutustas Martin oma õlgu kehitama paneva loo.
Creditreform Eesti OÜ kliendihalduse osakonna juht Regina Šidlovskaja märkis, et nende ettevõte tegeleb igapäevaselt võlgade sissenõudmisega, kus võlglasteks on nii eraisikud kui ka äriühingud.
Meie tööprotsessi igapäevane osa on isikute tuvastamine.
Regina Šidlovskaja, Creditreform
„Kuna võlgu jäänud isikuid on palju, siis seetõttu on loomulik, et esineb mitmeid erinevaid situatsioone. Meie tööprotsessi igapäevane osa on isikute tuvastamine, olukorrast teavitamine ja selle kaardistamise eesmärkiga leida lahendus. Teavitamiseks kasutatakse tavapäraseid viise, mille hulgas on ka sõnumite ja e-kirjade saatmine," selgitas Šidlovskaja.
Tarbijakaitseamet avalike suhete ja tarbijapoliitika osakonna juht Hanna Turetski-Toomiku sõnul on parkimisfirmadel õigus oma nõuded edasi anda inkassofirmale, kas loovutades nõue või sõlmides teenuse osutamise lepingu.
Ilmselge on see, et inkassofirmad ei tohi lihtsalt ükskõik kelle käest raha hakata nõudma.
Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseamet
„Seadusest tulenev regulatsioon konkreetselt selliste olukordade kohta puudub. Kuid ilmselge on see, et inkassofirmad (või seejuures ükskõik, millised ettevõtted) ei tohi lihtsalt ükskõik kelle käest raha hakata nõudma," täpsustas Turetski-Toomik.
Selleks, et nõue esitada, peab inkassofirmal olema alus ja seda kinnitavad alusdokumendid. „Selliste parklate puhul nagu on CityPark ongi tõendiks ja aluseks see sõnum, mis saadetakse parkimise alguses. Antud sõnumist on näha mobiilinumber (seega, kes parkis), auto registreerimisnumber, parkla tsoon, kuupäev ja kellaaeg," lisab Turetski-Toomik.
|
Inkasso on ikka täiega alla käinud. Peale psühholoogilise kullakaevamise pole neil enam suurt midagi võlglastega ette võtta. Praegu paistab sedamoodi, et kui kiirlaenuärikad vaikselt välja surevad, jääb hulgim noori ajudeta tüdrukuid tööturule ripakile...
