parm kirjutas:
Näiteks Eesti Vabariigi ja Venemaa pidev vastandamine ning tiblamentaliteet? Selle asemel, et ajada konstruktiivset poliitikat ning sinna suunas eksportida valmistoodangut (toit,riided,ehitus jne), kisub meil riik pidevad kiusu ning kraabib ajaloos.
Kõigepealt võiks ajaloo ümberkirjutamise lõpetada ning rääkida asjadest nii nagu oli, miks VAPSID (Vabadussõjalased) Pätsu ajal kinni pandi ja miks Päts koos Laidoneriga kommunistide kulda läände vahendas jne.
Oot, peand' vähe hoogu.
Pidev vastandamine, ajaloo ümberkirjutamine, kiusu ajamine ja ajaloos kraapimine - mismoodi riik selle kõigega hakkama saab? Kas riik teeb seda kui geopoliitiline või geograafiline üksus? Maarjamaa suurust maalahmakat ei kujuta nende toimingute läbiviimisel küll hästi ette.
Mis üldse on ajaloo ümber kirjutamine? NLKP ajaloo rakursist vaadates? Millal ajalugu valmis sai, millisest hetkest alates on keelatud mistahes teiste arusaamade ja arvamuste eksistents?
Kas holokausti eitamine on tingimusteta vanglakaristust väärt, isegi juhul, kui eelnimetatud sündmuste kohta on rohkesti küsitavusi ja teadaolevalt ka palju valet? Kas holokaust peaks olema eestlase nahale lähemal kui meie endi rahva küüditamisel tehtud kuri?
Minuarvates mingi müstilise riigi või "kellegi" süüdistamine äraarvamata paljudes hädades on siiski natuke lihtsustatud maailmapilt. Kõigil tagajärgedel on põhjus, kõigel halval on allikas. Ja sellel on ka konkreetne nimi. Pole kasu mingist ulme valdkonda kalduvast vandenõuteooriast, ka relvastamata silmaga on tegelikult traagelniidid ja "kõrvad" taustalt näha.
Iseasi, mis nime keegi tahab sellele anda.
Ma usun, et asjade õigete nimedega nimetamine kutsub isegi siinses keskkonnas esile minu postituse kohese kustutamise ja näpuviibutuse teemal vihavaenu õhutamine.