Kui auto omanik on pank siis ta võib seda rentida / anda liisingusse sellise lepinguga nagu ta ise tahab (kliendiga kokkuleppele saab). Kui pank tahab, siis ta paneb ka liisinglepingusse punkti, et vastutaval kasutajal on õigus autot edasi volitada, kui ei taha, siis ei pane. Eraisikule tavaliselt ta seda punkti sisse ei pane, firmale aga küll (kui firma küsib).

kui auto on liisingus siis ei tohi peale vstutava isiku keegi sellega sõita isegi mitte vend, isa vms .
Ei loe ka see kui vastutav isik on autos kui ment tahab norida teeb ta selle eest ka trahvi ...
tuttav võttis vennale volituse ropkast ja ei ole rohkem probleeme olnud ....

et siis mitte liisingus

siis peaks jah sobima kõige tavalisem volitus firma omanikult, mina olen vähemalt sedasi sõitnud aga mult elusees aint ühekorra küsitud volitsut ja siis just polnud aga lasti minema.

Ma saan aru, et siin mõeldi siiski kui auto on firma omandis, mitte liisingus. Volituse peaks siis kirjutama inimene, kes B kaardil ja omab selleks õigust. Muidugi kui tahate üle piiri minna, siis arvestage, et volitus peab olema notariaalne. Teoreetiliselt küll seoses Schengeniga enam kontrolli pole, aga kui peaks mingi rutiinne kontroll olema tulete tagasi ka. Korra ise sõbreaga läti piirilt tagasi saadetud. Kusjuures just eestlaste nõue see, lätlastel oleks savi olnud. Saatsid tagasi Eesti poolele kauplema, aga ei tulnud sealt midagi.

just seda ma öelda tahtsingi.

Liiklusseaduse § 17 lg 3
Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja.

Loe nüüd seda § uuesti ja mida sa sealt välja loed? Jube lihtne on jah Liiklusseadust kopeerida.

Esiteks: omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri Seal on ju AGA`d sees just nagu enne insche enne ka kirjutas. Siin jutt juriidilisest isikust ja FIE-st. Kui auto on panga omand ja firma seda liisib siis võidakse, aga ei pea, vastav punkt panna Lepingusse. Kui aga eraisik liisib, siis seda õldjuhul ei panda, mis toob meid teise asja juurde:

Teiseks: Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja. Ja kui sa oled eraisik, siis astud rõõmsal sammul panka nind sulle tehakse panga poolt ametlik volikiri.

Kolmandaks jäi silma selline nüanss: kui omanik ei ole kaassõitja. Vastutav kasutaja võib sul kõrval olla, kuid sõita sa ikka Liisingus oleva auto roolis ei tohi. Muidugi kui sul ütleme et kogu Hansaliisingu kogukond seal kõrvalistmel pole...

Kõige täpsema vastuse saab antud juhul helistades panka. Omast kogemusest võin öelda, et kui eraisik on vastutav kasutaja, siis üldjuhul just panga poolt volikirja vaja, vastasel juhul oled Liiklusseadusega vastuolus. Üritati ka mulle lehte välja kirjutada, kuid jõudsin küsida, miks te volitust ei küsi ja peale volituse näitamist see pull lõppes.

Nagu näha on volitamine lihtsam kui Vastutav kasutaja on märgitud firma, kes on Lepingu alusel ka lubatud omakorda edasi volitama.
Ja kõige lihtsam on volitada mitte liisingus olevat autot, kuigi teema sai alguse liisingus oleva auto volitamisest.

Sealt loeb välja selle, et volikirja tohib kirjutada kas omanik või firmast/FIE-st kasutaja.

Ja selle, et kui liisingufirma lubaks edasivolitamist, siis peaks nad ikkagi väljastama rentnikule/kasutajale edasivolitamise õigusega volikirja, liisinglepingusse selle tingimuse kirjutamisest ei piisa.