endal ka autod vahetuvad kogu aeg, üxki auto pole selline et see peab jääma. Ainus auto millest millegipärast puudust tunnen on minu teine auto bmw 730 -88, sellest tundsin puudust kohe kui auto minema sõitis ja ma tagatulesid vaatasin..võibolla see oli kõige ilusam auto mis ma olen omand alati saan vihaseks, kui keegi mingi e32 ära lammutab, siinkohal võin paari kolme selle foorumi kasutajat nimetada kes on kokku ära hävitanud vähemalt 7, e32te krdi **** . Üldiselt autoga ei anna eriti midagi teha kui ikka ei meeldi siis ta ei meeldi ja kõik ainus variant on müük. Vähemalt teab siis et enam sellist autot ise ei osta kuna ei sobi mu profiiliga kokku.

Eks see autode vahetamine ja kiirelt tüdimine ole ka rohkem auto omamise algaastate asi. Minul esimesed autod omatud veel viljaka nõukogudeaja tingimustes. Eks siis oli neid variante ka vähem, mida kättesaadavuse piires vahetada sai. Eks tahtmisi oli erinevaid, aga aeg oli ka pisut teine.
Poisikesepõlves olen ka mina üüratu koguse erinevaid autosid pidanud, elujärje paranedes jäid need kas tara äärde seisma või tehti juba hoo pealt hea müügipakkumine.
Esimese "korraliku" auto omamine muidugi natuke muutis seda maailmapilti, tol hetkel ei kujutanudki ma ette, et mulle võiks peale mu enda soetatud auto miski veel nõndapalju meeldida. Ja esinduses tehtud hooldused olid ka nii regulaarsed, et endal midagi vaja lisaks lumehanges putitada või pimeduses vandudes nõiduda ei olnud. Elu läks edasi, auto ei olnud enam kõige olulisem ja kogu olemise keskpunkt.
Eks siis kadus see viitsimine ka ära, et otsiks uue, parema ja ilusama, kiirema ja kobedama.
Eks see ole naisevalikul ka nii, et täkueas kargad kõike, mis liigub. Mida rohkem, seda uhkem. Ja siis kiiresti uut otsima. Pärast nagu enam ei viitsi, eks ole nagu valitud ka. Ning leitud. Ja uue sõiduki leidmine on pigem nagu kõrvalhüpe. Et omalgi eit kodus pliidiees, aga vahel ju tahaks...
Eks siis peab hakkama mõnd edevamat eset endale otsima, et päris meelest ära ei läheks.
Oodatava keskeakriisi lähenedes pidid mehed jälle poisikesteks muutuma, kui Harley-t osta hakkan, siis on see mul ka käes vist...

Ei tea pole seda vahetamis probleemi olnud ja ega vist ei tule kah
siiani olnud mull 7 autot ja alles nendest on 3 komplektset ja yks varuosadeks,yks läks emexi ja kaks müüsin maha.
Siiani ei ole koppa nagu ette visand,alati saab teha midagi paremaks ja mugavamaks

kuna mu e30 pole kunagi veel selle 1a jooksul erilisi üksluisuse märke andnud, siis sellega probleeme pole, aga seda ma juba ennetan, ehk siis vana mootori vahetan uue ja võimsama vastu

Ära pesta ja jälle vaatad, et vaivai kui kena

Sõidan natuke aega mõne teise autoga.

Mõtlesin et võtaks kah sõna natukene.

Üks sellistest inimestest, kes autot valib pikalt ja hoolega ning siis ostab selle pikaks ajaks on minu isa. Audi B4jaga oli küll teine asi, müüdi aasta peale ostmist aga temaarvates oli see ikka tõsine õudukas kah, mida see auto tõesti oli.

Isa sõitis Sierraga igapäevaselt 95a juunist mil ta selle ostis, kuni 2005a kevadeni. Peamiseks põhjuseks oli see, et mõtles küll et sõidab seni kuni ära laguneb, aga lagunemist polnud veel niipea loota. Samuti oli vajadus universaal kerega masina järgi ja Sierrast sai kergelt siiber. Kere oli samuti väga läbi. Seejärel anti Sierra minukätte. Palju ma temaga sõitnud olen, seda ei oska öelda, aga remonditud, ehitatud, keevitatud ning nüüd julgen väita, et seda autot küll niipea maha ei müü. Juunis saab 14a meie peres sellel Sierrakesel siis. See auto ei muutu igavaks. Kui peaks muutuma siis kaugemas tulevikus tahaks punast nahksisu sinna sisse musta asemel ja eks veel arenguruumi küllaga.
Transit osteti 4a tagasi, ning plaanitakse sellega küll vist miljon ära sõita, kuna kere õlitatakse enne talve ning kõik hooldatakse kenasti ja korralikult kuna odavam& lihtsam seda teha kui tulevikus keevitada-pahteldada-värvida-möllata.
Mondeo... Ohh jahh... Otsiti üle poole aasta sobivat isendit, taheti kindlasti nahksisuga Ghiat ja diislit manuaal kastiga. Nüüd siis 2,5a olnud ning lootus on et 25a sünnipäevaks äkki antakse mulle see

Ise olen ostnud kokku projektikaid ning erinevad autod on ´´sülle sadanud´´. Miskipärast diisel XR4 püsis üle poole aasta ainult, ning Mondeo mk1 nõks üle 2 kuu. Võibolla lihtsalt mõnda autot ei raatsigi müüa.

M6ni teeb nii;)

ee...reload garage ?

Pole küll sellist tunnet olnud, et mul üksluine auto. Ma ise mingi tuunija tüüp pole. Originaalsus on parem, aga noh tihti pesen auto puhtaks, vahetan ehk lõhnakuuse, korrastan salongi, vahetan plaati automakis. Mis seal muud ikka teha. Ja jälle võib sõita.

Minu jaoks on tähtis mugavus ja BMW pakub mulle seda piisavalt.

hmm ..kui tyytab ära , sis vahetan/myyn/ärin maha ja v6tan järgmise ligi. Praegune on järjenumbrilt kuskil 84-86(täpselt ei suuda enam järge hoida)=)

Nädal aega autost yldse eemal ja jällegi on oma auto kõiksee parem
Detsembris olin nädalake Sharmis ja tagasi tulles oli lausa lust sõita

Muidugi tsiklist ei saa kunagi villand...ainult kalla ja keera.

Ostan auto teen normalseks välimuse,läheb nata kraavi ja alustan uuesti algusest

Täna vahetasin lõpuks tagaluugi ära,kuna eelmisel oli klaas tihendist lahti. Nii müstika,kui see ka ei ole,auto on hoopis teine

kui galandist mingil määral siiber, siis sõidan nädal aega sigulliga, peale seda on mitsu maailma mugavaim ja kiireim auto.