On kellegil äkki aimu, et kas siit kodumaalt on ka võimalik leida Clarksoni trükke tema emakeeles ? Ei tahaks hästi neid eesti keeles lugeda- nii palju jääks tõlkes kadunuks..

Puht nokkivast huvist, aga ei midagi vaenulikku, et paljud teist, siis on ühte ja sama raamatut erinevates keeltes lugenud? või on see järjekordne "mõtlema panev" sõnakõlks. Ise kahjuks ainult ühe raamatu "rikas isa, vaene isa" inglise keelsena lugenud, et seda keele teemat võrrelda ja ega see nüüd midagi nii head ka polnud, et Eesti trükki ligi haarata.
Praegu hakkasin minu austraaliat lugema, et ehk avardab mu piiratud mõtteid sellest ihaldatud kohast, aga 100lk seda teinud küll pole.
Egas ma eriti raamatute fänn polegi ja kõik mis kohustus koolis oli, jäi tahtlikult kõrvale ja selles võiks tänada oma õpetajat, kes suutis - vist seitsmendas või kaheksandas klassis sihukese virna kohustuseks panna, et hirmutas raamatutes päris kaugele. Tasapisi ikka püüaks järjele saada ja vaadata millest ka ilma olen jäänud. Huvitav, kui nii, on see, et raamatuid ma võtan kodus riiulilt - mõnikord käbi ikka kukub kännust kaugele.

vahe tekib pigem sellest, et näiteks inglise keeles on väga palju erinevaid "sõnakõlkse", väljendeid ja ka huumorit, mida pole võimalik otseselt ringi tõlkida.
Kui juba Clarksonist juttu oli, siis või tuua näiteks Top Geari - mina kui inimene, kes valdab inglise keelt üle keskmise taseme, vaatan konkreetset saadet nii, et subtiitritele tähelepanu ei pööra. Kuna inglise huumor on niigi twisted, siis läheb eesti keelde tõlkides see nali või ütlemine suures osas kaduma.
loomulikult ei kehti see ainult TG kohta, vaid üleüldse (minu puhul inglisekeelsete) saadete/filmide puhul.
enamik inimesi, kes eesti kanalite jaoks tõlget trükivad, ei mõtle tihtipeale lauset läbi ja tõlgivad otse nii, nagu näitleja vms ütles, ning tihtipeale ei sobi kuuldu ja ekraanilt loetav absoluutselt kokku.

Ise loen kriminaalromaane.Muidugi kõik vanemast ajast ja mitu korda juba läbi loetud.Kui kannatab,siis ikka ostan ka mõne juurde.Kokku olen raamatuid lugenud võiks öelda mägede kaupa ja juba varakult.Kasutan juhust ja pakun täissarja:"Seiklusjutte maalt ja merelt".Võibolla keegi huvitub....

Ma lugenuid mitmeid sadu raamatuid, aga eriliselt meeldejäävamad on põhiliselt ulmeraamatud.
Ehk siis Isac Asimovi raamatud väga head, eks neid on liiga palju,et listida või mäletada.
Terry Prattchetty seeria raamatud on väga head (alguse omad imo paremad ,kui viimased mis ta kirjutanud on ),neid ma vist kõiki lugenud enamvähem, neid mingi 30 tk vähemalt.

Viimasel paaril aastal on muidugi ajaga üsna kehvasti(uh,tüüpiline mittelugeja vabandus- viitsimisega on kehvasti,aega on sitaks) ,hea kui 10 raamatutki tuleb 2a peale . Suvel päevitamise ajal muidu ideaalne tegevus. Arvuti rikub elu.

TopGeari raamatutest rääkides siis mul see "autopalavik - james may" on . Kingitus. Paras jahumine igast üldistel teemadel ja heietamine, kahtliustan,et Jeremy oma samat stiili ?

Muidu selline norm lugemiskiirus oli 100lk tunnis, nüüd ilmselt natuke vähem Seega üsna kahtlane on kuulata inimeste teksti,et õu,seda 400lk raamatut ma olen juba 2a lugenud...

Isac Asimovi Asumi sari on tõesti hea ning kõik 7 raamatut nüüd kaa eesti keelsetena ilmunud.
Sain kingituseks J.Clarksoni raamatu "Sõit on sees" ja tundub, et on tõesti selline jahumine nagu üleval pool mainitud.Kerge pettumus, aga eks lõpuni ma selle raamatu ikka loen.

Bukowski "Naised"
Kivirähk "Mees kes teadis ussisõnu", "Rehepapp"
Raud " Musta pori näkku"
Clarksoni sinine ja punane - kahjuks eesti keeles, kuid siiski loetav.

Ei taha küll norida, aga 100 lk tunnis on natuke ulme. See teeb keskmiselt umbes pool minutit lehele. Ma ei tea kui suur peab olema font ja kui palju pilte peab raamat sisaldama, et sellist tulemit reaalselt saavutada. Üks võimalus on väga arenenud silmadega lugemisoskus, kuid seda oskust omavad ikka väga vähesed inimesed. Pange stopper kõrvale ja vaadake kui kiirelt te selle lehekülje (nt vanad mirabilia sarja raamatud) läbi loete. Ja kui väga kiirelt vuristate, siis küsige endalt mida te loetust mäletate. Kui midagi ei mäleta, siis on see jällegi pointless

Pole ma eriline raamatulugeja aga selle raamatu võtsin korraks kätte ja pidama sain alles lõpus. Muhe värk oli.

Võta Bukowski "Naised" ka siis ette. Usu mind, et kordub sama mis Raua raamatuga

Epp Petrone Minu seeria raamatuid. Raamatutes juttu nendest eestlastest ja nende kohanemisest erinevates riikides - kultuurides.
Muid raamatuid samuti loetud piisavalt palju.

Hetkel kogun hoogu,et võtta riiulist Anvelt-i "Direktor" ja seda lugema hakata.Tundub suht põnev.
Aga muidu Clarksonid ja M.Raua raamatud näpuvahele sattunud viimasel ajal.

Tore, et raamatuid loetakse. Nii mõnegi hea vihje panin kõrvale.

Öökapil on pidevalt Agatha Christie "Tuhkurhobune", Arthur C. Doyle´i "Sherlock Holmes" mõlemad uued trükid, Jack Londoni "Smoke Bellew", Alexandre Dumas´i "Krahv Monte-Cristo" ja hunnik mesiniku käsiraamatuid. Voodinaaber ikka pahandab, Cosmo ei mahu enam kapile. Aga loen kõiki ja kordamööda juba aastaid. Eredalt on meeles mõni nädal tagasi loetud Tenzingi ja Ullmani "Lumetiiger". Viimati alustasin "uue" raamatuna Geza Gardonyi "Nähtamatu inimene" ja "Jumala orjad" ühes trükis. Ungari ajalugu on alati huvi pakkunud, ilukirjanduslikus võtmes veel eriti. Ahjaa, "Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil" on kord kuus vaja kindlasti meelde tuletada. ENSV kalendrid ja muu Nõukogude Liidu propagandakirjandus on samuti minu kodus au sees. Päris huvitav on end "harida". Kahjuks värskeid raamatuid ei loe, kuna raha nende ostmiseks ei ole, samuti on raamatukogud minu vabal ajal suletud. Õnneks on vanaemast jäänud piisav kogus lektüüre, abiks ka eesti keele ja kirjanduse filoloogist ema. Lugemist pean meelelahutuseks number 1.

eks sai ka eelmine aasta clarksoni raamatud läbi loetud (sinine ja punane siis). ei jätnud hüva muljet- liiga üldine vöi nii. aga mis sealt tahta ka kui ajaleheveergudest kokku klopsitud (vähemalt mina sain nii aru).
viimasel ajal löbustan ennast müütide ja muistenditega, enamasti just pöhjamaade omad (beowulf, vanem edda, nibelungide laul, kalevala). lihtsalt hakkas järsku rohkemal määral huvitama selline teema. kes regivärssi ja monotoonset lugemist ei karda, siis vötke ette.
kunagi sai hoolega neelatud ka ajaloolist kraami (viimane suur söda e. teine maasilmasöda), aga kuna isegi nn. ajaloolised uurimused on karmilt subjektiivsed, siis loobusin sellest temaatikast.

aga ilukirjanduse poole päält on minu jaoks parimad palad juba nimetet:
eesti rahva ennemuistsed jutud
remarque "Arc de Triomphe" (ikka korra aastas loen üle selle- niivörd hea on)
paulo coelho "alkeemik" ja "istusin piedra jöe ääres ja nutsin"
kogu kiviräha looming alates "kalevipojast" ja "rahva omakaitsest" löpetades "rehepapi" ja "mees kes teadis ussisönu"
terry pratchetti kogu looming. mönus huumor
ja lisaks veel:
dante alighieri "divine comedy"
w.b. yeats- kogutud luuletused inglismannide keeles
shakespeare "hamlet" jättis ka ikka väga hea mulje

autosöpradele ka
haynes manuaalid- annab ikka väga hea ülevaate, mis karul köhus toimub
ross bentley "speed secrets: professional race driving techniques"
martin holmes "rally navigation"
speed pro series "how to build a low cost rally car"
sama seeria "how to build a cheap sports car"
"car tuning for dummies"
haynes ja max power "performance"
rein luik "Rallimaailma kuulsused, söitjad, skandaalid, autod, sündmused, rallid, avariid, faktid"

Viimasel ajal loetud siis: Top Gear - Parimad Reisid, Lauri Vahtre - Eesti Rahva Lugu ja siis ükspäev võtsin kätte ja hakkasin Sveiki lugema