Antoine de Saint-Exupéry "Väike Prints" - Kolm korda olen ma seda lugenud, iga kord leian enda jaoks midagi uut. Kirjutatud nii, et sealt leiab igaüks midagi, alates nendest, kes just tähed selgeks said, lõpetades nendega, kellel prillid enam ninal ei püsi.

William Shakespeare "Hamlet" - Paljudele kindlasti see värsivorm ei istu, aga kui sellest nö. mööda vaadata (sest tegelikult tõlke lugemine ju autori enda oskustest suurt aimu ei anna), siis big up for mr. Shakespeare.

Kolmandaks tooks välja Jeremy Clarksoni raamatud. Väga hea ajaviitekirjandus, aga kindlasti originaalkeeles (tõlke lugemine on umbes sama hea, kui vaadata Top Geari ja püüda subtiitreid lugedes naljadest aru saada).

"Private dancer" by Stephen Leather.
See kes kunagi plaanib Taisse reisile minna siis on KOHUSTUSLIK kirjandus.
Ja muidugi Clarcksoni kõik osad on head.
"Mürka" on ka asjalik teos. Saab teada kuidas tegelikult kossu staarid elavad

Selline vend nagu Hugh Laurie kirjutas kah ühe hea raamatu: "The Gun Seller". Tasub täitsa lugemist, kuigi silme ette tulevad Bertrand Wooster ja dr.House.

joomahullu päevaraamat oli viimane mida lugesin (autor: Juha Vuorinen )

üks lõiguke reklaamiks:
Kristian viskas endale kaks mingit kuradi kanget valuvaigistit näkku ja kustus kümne minuti pärast ära.Jäin üksi jooma nagu loll.Teha polnud eriti midagi, sestap otsustasin sõpsile toodud puskari eest tasuda ja ta õudse habemetüüka maha ajada.Tõin vannitoast habemeajamisvahtu ja pardli.Olin juba parasjagu lakku täis, sest pärast habeme ajamist ei leidnud ma kusagilt enam Kristiani kulmukarvu.Mõtlesin, et näen kindlasti luulusid, ja kobisin lavatsile põõnama.

Kõik kolm Vuorineni raamatut on head.
1. Joomahullu päevaraamat
2.Rasedusarmid
3.Mähkmelööve

Soovitan soojalt. Naersin kõveras. Tõsiselt. Kes soome keelt oskab, sel soovitan lugeda soomekeelsemat varianti, need vähe värvikamad

muidevei, see "kõik kolm" on vale väljend, sest lisaks on tal veel ntx "Punane vänt" ja Kristiani raamatud.

Selge pilt, ise olin teadlik ainult kolme olemasolust. Järelikult on siis veel lugemist

Playboy

Randmevääne II

Sofie maailm

Te loete kehvad raamatud ka põhimõtte pärast lõpuni, enne kui uue võtate??

Peaaegu alati.

Tegelikult on mul kolm raamatut pooleli jäänud:

Alfred Rosenbergi elulugu (ei teagi, miks pooleli jäi)
Jaan Kross "Väljakaevamised" - igavusest hakkasin ükskord ämma-äia juures lugema ja seal olles vahepeal loen jälle mõne peatüki edasi.
Üks soomekeelne raamat, vist "Veljien Valtiosalaisuus" - Tol ajal, kui pool raamatut läbi lugesin, ei osanud väga palju soome keelt, nüüd pole viitsinud uuesti kätte võtta.

Hiljuti lõpetasin raamatu nimega "Kobra".

Väga hea raamat, räägib kokaiini vedajatest.

Miks ei soovita?
Midagi shokeerivat seal küll pole, paras lastele unejuttu lugeda sealt!

Sai ka siis see kuulus "Punane Elavhõbe" läbi loetud.
Olen eelnevalt ka filmi näinud ja nüüd võib täitsa julgelt öelda, et film on täiesti mõtetu. 2/3 raamatus olnud infost oli ikka filmist välja jäänud. Raamat oli ikka kõvasti huvitavam ja põnevam.

Oskab keegi ehk soovitada veel sarnast lugemist?