Auto, millega ma hetkel liiklen, on minu esimene auto, alates sellest, kui load käes olid.
Mäletan kui auto enda valdusse sain, siis oli igati tore tunne, et nohh auto ja puha. Sai siis igasuguseid juppe sellel alguses vahetatud, sest eelmine omanik oli väheke hooletu olnud. Kui auto oli juba aasta olnud, hakkasin mõtlema, et krt, peaks auto millegi uue vastu vahetama, sest jälle mõni jupp oli lendama hakkamas. Siis viskas auto ca nädalaks üle, et tahtsin kohe auto enamvähem müüki panna. Kuid kui jälle autosse sai tagasi istututud ning ka suure hurraaga uued jupid ostetud ning need külge poogitud, siis oli vaimustus autost jälle tagasi. Kui auto ca 2nädalat remondis oli, siis sõitsin busside ning trammidega ja kui auto kätte sain, siis olin jälle nii õnnelik, et krdi hea auto on ikka. Vahetevahel on samamoodi, et kui olen autost kuskil kaks nädalat eemal olnud(olen nt kuskil reisil vms), siis kui autosse tagasi istun, siis jälle selline rõõm, et silmad lähevad kohe särama. Meeldib lihtsalt mu enda auto, ise ka aru ei saa vahel, et miks.
Olen oma autoga nagu üks vana abielupaar, kes vahel omavahel tülitseb.

Hetkel on see auto minu valduses olnud ca 2.5 aastat.