Järgmisest aastast saab politsei õiguse võtta kasutusele mujalt maailmast tuttavad kiiruskaamerad. Riigikassasse peaks hakkama trahvirahana voolama mitu miljonit krooni päevas.

Praegu riigikogus menetluses oleva 2009. aasta riigieelarve seaduse järgi teenib riik kiiruskaamerate abil tehtava hoiatusmenetlusega 360 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sel sügisel Tallinna-Pärnu maanteel korraldatud katsed näitasid, et rahakogumise prognoos pole püstitatud optimistlikult, vaid suisa tagasihoidlikult. „Ainuüksi tunni ajaga fikseeris kiiruskaamera 2000 rikkumist,” avalikustas Koort eksperimendi tulemused. Sama palju rikkumisi menetleb terve kuu jooksul näiteks Lääne-Harju politseiosakond.

Kuigi seadus lubaks kaamerad käivitada ja nende abil hoiatustrahve koostada juba 1. jaanuarist, peaksid tegelikkuses esimesed hoiatustrahvid kihutanud autojuhtide postkasti jõudma alles tuleva aasta kevadsuvel. Viivituse põhjuseks on see, et maanteeamet pole jõudnud kaameraid soetada ega üles seada.

Maanteeameti selgituse kohaselt paigaldatakse praegu hangitavad 16 kiiruskaamerat Tallinna-Tartu maanteele. Lõviosa kaameratest läheb Tallinna ja Mäo vahelisele teelõigule, kus on Eesti tihedaim liiklus ja juhtub sageli õnnetusi.

2011. aastaks peaks maanteeameti peadirektori asetäitja kt Villu Vane sõnul kiiruskaameratega olema kaetud 320 kilomeetrit — kaamerad paigaldatakse ka Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maanteele. Aeg-ajalt hakatakse kaameraid ümber paigutama. Kaamera tööpiirkonda sisenemisest annab alati teada vastav infotahvel. Kui kaamera parasjagu töötab ja rikkumise fikseerib, ootab autojuhti 100–3000-kroonine hoiatus — nn kaameratrahv on soodsam kui sama rikkumise eest politseiniku määratud trahv. Väärteomenetluse algatamisel võib trahv ulatuda aga ka 12 000 kroonini.

Ministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul on kiiruskaamerad mõeldud ikkagi liikluse rahustamiseks ja peaksid hinnanguliselt aitama aastas säästa 40-50 inimelu.


Kuidas toimib kiiruskaamerate süsteem?

• Maanteeamet paigaldab järgmise aasta esimesel poolel Tallinna-Tartu maanteele 16 kaamerat, mis jälgivad kaamera tööpiirkonda sattuvate sõidukite kiirust.

• Kui sõiduki kiirus on lubatust suurem, pildistab kaamera sõidukit nii, et tuvastatav oleks sõidukinumber ja juhi nägu. Samuti fikseerib kaamera kiirust ületanud sõiduki kiiruse, rikkumise kellaaja ja kuupäeva.

• Kaamera saadab iga rikkumise fotod politseisse, kus autoregistri andmebaasi kaudu tuvastatakse fotole jäänud sõiduki omanik või volitatud kasutaja. Mõne päeva pärast saadetakse omanikule või liisinguautode puhul volitatud kasutajale hoiatusmenetluse raames liht- või e-kiri.

• Kui rikkumiselt tabatud sõiduki omanik või volitatud kasutaja võtab teo omaks, tuleb tal maksta rahatrahv ja sellega on kiiruseületamine riigi silmis klaaritud.

• Kui sõiduki omanik või volitatud kasutaja polnud kiiruseületamise hetkel roolis, tuleb tal hoiatusmenetlus vaidlustada ning teatada politseisse, kes roolis oli. Politsei võib süüdlase selgitamiseks algatada väärteomenetluse — trahv kuni 12 000 krooni.

• Siseministeeriumi teatel ei suuda politsei siiski kõiki fikseeritud rikkumisi hoiatusmenetluse raames vormistada.

Juht vastutab , see kelle nägu pildile jääb, ma saan aru
Nagu Jeremy tegi TG-is, mingi suvalise lohhi pildi printis ja pani varrega näo ette

Suvaline lohh oli G. Bush minu mäletamist mööda

Antiradar spray
Nagu näha siis töötab kah:
http://www.youtube.com/watch?v=-_e2BC_kXis
Tahaks näha seadust mis selle kasutamist keelaks .

Dai pohh kes mulle n2rvidele k2ib, vaatan mis v2rvi, mis auto on, arvutis teen sama numbrim2rgi mis teil autopeal ja panen kiirusekaamera eest t2iega l2bi ..

Inglismaa loodusteadlane/uurija Berlody hoopis.