vahepeal on saabunud ka mõned uued mänguasjad:

tviitrid ScanSpeak D2004/602000

panin kohe oma impedantsimõõteriista külge, tulemus on selline:

võrreldes tangbandiga on scanspeaki tviiterid lähedasemate parameetritega, samuti on nii resonants kui ka Qts madalamad.

ss d2004/602000 (http://www.tymphany.com/datasheet/printview.php?id=469)
Qts: 1,125 ja 1,154 (spec 1,07)
Fs: 635 ja 642 Hz (spec 600 hZ)

tb 25-1719s (http://www.parts-express.com/pdf/264-865s.pdf)
Qts: 1,461 ja 1,170 (spec puudub)
Fs: 854 Hz ja 897 Hz (spec 800 Hz)

teine mänguasi on lairiba ScanSpeak Discovery 10f/4424


graafikul on toodud kolm konfi
1) vabas õhus
2) 1 liitrises kastis, element on surutud tihendiga vastu kasti, ainsad avad on elemendi 4 kinnituspoldi avad.
3) eelmises katses lahtiolevad avad elektriteibiga kaetud.

paar huvitavat asja graafikult:
- kui palju mõjutab impedantsi (ja ilmselt ka heli) paar pisikest augukest.
- 1 liitrine kast on vineerist kuup küljepikkusega 10 cm - näha on kaks seisulainet - 1531 Hz ja 2953 Hz
- millest ma aru ei saa: miks on "hõreda kasti" korral elemendi resonantssagedus kõrgem kui tiheda kasti juures.

kuna ma esimest korda kasutasin tuntud suurusega kasti tehnikat, siis avanes võimalus ka teada saada olulised T/S parameetrid
http://www.europe-audio.com/document.as ... datasheets\scanspeak\10f-4424g00.pdf
Qts:0,482 (spec 0,3)
Vas:1,036 l(spec 2,06 l)

mingi jama on mul nende mõõtmistega, olen keskriba ja midbassi vabas õhus mõõtmisel saanud pidevalt suuremat Q-d kui specis ette nähtud.
Q=0,7 saamiseks tuleb spec-i järgi teha 0.45 l kast, ja minu leitud T/S järgi 0,89 l kast. ja mul ei ole siin veel kaabli takistust arvestatud - mõõtmised on tehtd otse valjuka klemmilt

need 4 elemendi kinnituspoldi ava toimivad inverteritena ja teisel mõõtmisel ei mõõda sa mitte 1 liitrist kinnist (kuid hõredat) kasti vaid 1 liitrist ja nelja väikese "inverteriga" (mis on piisavalt suured et 1 l kasti korral märkimisväärset mõju avaldada) kasti. Sel põhjusel on sul ka 2 impedansi peaki.

sellest ma sain aru küll, et tekib inverter. imestasin ainult, et see juba nii pisikeste aukude korral tekib.

aga ma ei saa aru mis põhjusel inverterkasti puhul on elemendi resonantssagedus on suurem kui kinnise kasti puhul. ei leia ka kuskilt impedantsikõvera valemit. on ainult response valem, aga see on veidi liiga keeruline.

minu arusaamise järgi tekib süsteemis kolm erinevat võnkemoodi:
1) kinnise kastiga sarnaselt: membraani ja seonduva õhu mass vastu membraani elastsust ja kasti õhu elastsust
2) helmholzi resonaator: inverteriavades liikuv õhumass vastu kasti õhu elastsust
3) membraan ja port vastandfaasis. selles rezhiimis peaks kogu kõlaris olev õhumass liituma membraani massile ja töötama vastu membraani elastsust.

1 ja 2 peaksid moodustama impedantsikõverale muhud, samas kui 3 tekitab lohu.

küsimus oli, mis on 1) moodi erinevus päris kinnisest kastist, et tema sagedus on SUUREM?
loogiliselt võttes võiks erinevus olla, et kasti survestamisel tekib väiksem rõhk. vedru on vähem jäik, see ALANDAB resonantssagedust), samuti võiks arvata et lainega liikuv õhumass on veidi suurem, kuna osa õhku liigub prao suunas. seega samuti peaks resonantssagedus samuti ALANEMA....

millest ma valesti aru saan?

kuna toas on palju soojem ja mugavam kui õues, siis jätkan naljategemist.

jätsin terveks ööks ja päevaks võimendi valjukatele taha, et kontrollida, kas elemendi sissemängimine tõesti omab mingit efekti.
tulemus on siin:


mõõtmisprotsess oli selline:
1) kõigepealt "before" graafikud
2) siis 6 tundi 300Hz madalpääsfiltriga lõigatud roosat müra. kannatas kõrvaltoas magada isegi. kuigi uudishimu jättis une lühikeseks. seejärel tulid "6hrs" graafikud
3) seejärel 15 tundi 125Hz keskpunktiga (ligikaudu resonantssagedus) 1/3 oktaavi laiusega mürariba. piisavalt valjusti et element liiguks, aga ilma kuuldava moonutuseta. selle järel tuli kohe "21hrs warm" graafikud.
4) mõni minut "jahtumist" - tegelikult ei olnud elemendid tuntavalt soojad ja "21hrs cold". ning mõni minut hiljem veel kaks mõõtmist. mida peenemaks/täpilisemaks läheb joon, seda hilisem mõõtmine.

mõningad leitud faktid:
1) 6 tundi alandas resonantssagedust ühel elemendil 1 Hz, teisel ei muutnud. samas 21 tunniga alanes mõlemal elemendi 3Hz
2) soojal poolil on veidi väiksem impedants kui külmal. see on veidi ootamatu, arvasin etpigem vastupidi, nagu hõõguval lambipirnil. on ju ka kõlaritel selline nähtus nagu "termokompressioon" ehk siis ülekuumenemisel peaks takistus suurenema ja seetõttu võimsus vähenema...
3) väike õppetund, et kui mõõtehoida sahisevast arvuti ventilaatorist kaugemal, siis tuleb ka mõõdetud graafik palju siledam (peened täpilised jooned) tuleb vist passiivjahutusega arvuti osta sellise pulli jaoks

järgmiseks 20 tunniks jätaks ehk midagi bassisemat, mis veelgi rohkem kummi venitaks. ilmselt siis kui resonants enam ei alane, ongi sissemängimine läbi.

Tark pole mitte see, kes lihtsaid asju keeruliste sõnadega seletab, vaid see kes keerulisi asju lihtsate sõnadega seletada oskab:-)

Palju huvitavam hoopis oleks vist lugeda jah kus ja kellega sa nädalavahetusel tina käisid panemas
Liiga palju teooriat, pane installi peale rohkem rõhku

olen kahe käega poolt, et suvaline installitegevus on kasutoovam kui vähetähtsate numbrite korduv ülemõõtmine. rääkimata siis veel mõistlikust ja sihikindlast installist.

kahju kohe et seda mõõtmist on nii lihtne teha ja seda saab soojas toas toimetada, samas kui install peab külmas garaazis käima. brr.

veel korra elemendi sissemängimisest.
kui 21 tunni järgi olid mõlemad elemendid oma resonantssagedust alandanud 3Hz, siis 40 tunni juures oli millegipärast üks element oma algsageduse taastanud. teine tundub olevat madalama sageduse püsivalt omaks võtnud.
sellega on teema ammendunud. muutused on siiski üsna juhuslikku laadi.

Kas sa arvad, et elementide sissemängimise ainus mõte ja eesmärk on Fs-i ja Qts alandamine?
Kas sa arvad, et kõik muutused mis sissemängimise tulemusena toimuvad, on otseselt mõõtetehnikaga mõõdetavad?
Kas sa arvad, et 20 tundi "sissemängimist" võib lugeda sissemängimiseks?

vastus kõigile kolmele oleks, et "ei arvanud".
küll aga oleks väga põnev olnud näha kui mõni nendest kolmest oleks läbi testimise tõeks osutunud.

teada saime, et 40 tunni jooksul ei juhtu midagi huvitavat/mõõdetavat

suured tänud Sully-le ja Harry-le ärgitamast leida kõlaritele paremat kohta kui see mis ma alguses olin valinud.
Sully soovitus kalts ümber valjuka mähkida osutus väga kavalaks - tegi täiesti normaalset häält, ja oli võimalik erinevates kohtades proovida.

ukse ülanurgas oli kohe tunda et kõlar on "liiga lähedal". lava oligi kuskil rooli juures, tegelikult ei olnud kaugus kuidagi määratav, kuidagi ujus esiklaasi ja rooli vahel. samas kui valjukas oli armatuuri peal, siis oli lava suht täpselt esiklaasi peal. ainult tundus nagu oleks mingi "ninahääl" tekkinud juurde klaasipeegeldusest. katsetasin ka jalgade juurde panekut, aga see polnud eriti hea. tuleb veel uurida täpsemalt kas piilariga küljes oleks parem kui armatuuriga lapiti.






kahju on sellest, et 10f/4424 kannatab sellesama häda kallal, mis tangbandidki. ehk siis roosa müra 1/3 oktaaviribades on umbes 800-3000 Hz ribadel moonutus. seda on kuulda ka mõningate väga naturaalsete pillide juures - akustiline kitarr näiteks. numbreid vaadates on mõlemad elemendid 15W... kas sedamoodi kõlabki "power compression"??
igaks juhuks peaks proovima ka 12 cm keskribasid. ehk neil antud moonutus puudub.

lisaks sai pandud midbassidele plekist võred. enam pole ohtu varbaga valjukat ära toksata.. naljakas et peale koputades hakkasid võred helisema. tuleb hiljem uurida ja kas see mõjutab ka heli. kui jah, siis tuleb näiteks proovida pigimati riba sisse kleepida.

Kas sa igas asukohas proovisid erinevaid elementide nurki ka või mitte?

Tõnu

natuke proovisin, igatahes lava kaugust ei mõjutanud see uksenurgas pööramine.
ilmselt tonaalsust mõjutab kuna kõrged sagedused on suunatundlikud ("beamivad"). ei osanud kuulata seda efekti. ilmselt enne kui "klaasplasti raiun" tuleb nurgaga mängida jah.

õnnestus võrdluseks kuulata ka suuremat sõpra - 12M/4631G00

tulemus oli päris üllatav - ka kallimal mudelil on täpselt sama mittelineaarsuse jama nagu minu scanspeakil ja tangbandil.
ühest küljest teeb kurvaks, et ka kõige paremad on ideaalist (veel) päris kaugel. teisest küljest teeb head meelt, et jääb suur hulk raha alles - niikauaks kuni tekib järgmine (d)efekt mille järele jooksma hakata.

kuna kõrvaklapid mängivad mainitud signaali puhtalt, ja kaks võimendit ning kolm keskribaelementi moonutavad, siis on veel teoreetiline võimalus, et moonutust tekitavad MÕLEMAD võimendid.

proovisin mikrofoniga mõõta ka THD-d. see oli sootuks tagurpidine ooodatavale tulemusele - kõige vähem moonutaval elemendil on suurim THD ja kõige rohkem moonutaval on madalaim.
ss 12M/4631G00 - 0.29%
ss 10F/4424G00 - 0.25%
tb 50-1426SA - 0.21%
puhtalt mängivate klappide (dt990) tuli 0.4%, aga seda ei saa arvestada, sest see tuli mikrofoni kõrge mürataseme tõttu, mitte tegeliku moonutuse tõttu.

ehk siis signaalist ca 50 dB nõrgem on moonutus? kas see peaks olema ka muusikas kuuldav, või tõesti ainult selle õnnetu roosa-müra-riba juures?