moij kirjutas:
tsimpa kirjutas:
aga ma ei saa aru mis põhjusel inverterkasti puhul on elemendi resonantssagedus on suurem kui kinnise kasti puhul. ei leia ka kuskilt impedantsikõvera valemit. on ainult response valem, aga see on veidi liiga keeruline.
See kõrgem ei ole ineverterkasti puhul elemendi resonants vaid mõlemad on süsteemi eri osade resonantside summad, kus valjukat, õhku, inverterava ja muid reaktiivsed muutujaid eristada ei saa ja pole ka mõtet.
tsimpa kirjutas:
minu arusaamise järgi tekib süsteemis kolm erinevat võnkemoodi:
1) kinnise kastiga sarnaselt: membraani ja seonduva õhu mass vastu membraani elastsust ja kasti õhu elastsust
2) helmholzi resonaator: inverteriavades liikuv õhumass vastu kasti õhu elastsust
3) membraan ja port vastandfaasis. selles rezhiimis peaks kogu kõlaris olev õhumass liituma membraani massile ja töötama vastu membraani elastsust.
1 ja 2 peaksid moodustama impedantsikõverale muhud, samas kui 3 tekitab lohu.
küsimus oli, mis on 1) moodi erinevus päris kinnisest kastist, et tema sagedus on SUUREM?
loogiliselt võttes võiks erinevus olla, et kasti survestamisel tekib väiksem rõhk. vedru on vähem jäik, see ALANDAB resonantssagedust), samuti võiks arvata et lainega liikuv õhumass on veidi suurem, kuna osa õhku liigub prao suunas. seega samuti peaks resonantssagedus samuti ALANEMA....
millest ma valesti aru saan?
Puudu jääb teoreetilisest elektrotehnikast arusaamisest
Aga loe ise täpsemalt:
http://www.hot.ee/moij//TSparameters.pdfväga hea link. meenutab kangesti ülikooli füüsikaõpikut. ega see äkki Saveljevi sulest ei ole?
pikapeale nuputasin välja et U tähistab voolu kiirust kuupmeetrites sekundis. ülejäänud kasutatud tähised olid enamvähem arusaadavad.
valemite 10 ja 11 vahel on muidugi klassikaline ütlus "peale lihtsaid teisendusi saamegi tulemuseks"
see keeruline valem 11 annab läbi kasuteguri kokku inverterkõlari sageduskarakteristiku.
minu küsimusele - miks impedandsikarakteristik nii naljakalt käitub - on vastuse leidmine veidi lihtsam.
tuleb lihtsustatud skeemilt (joonis 3) kogu ahela impedantsid kokku liita:
1) valjuka enda impedants: Rat+Mas*(iw)+1/(Cas*i*w)
2) kinnise kasti impedants:1/(Cab*i*w)
3) inverteri impedants: Mav*(i*w)
kast ja inverter on paralleelis, nende takistus kokku on: Mav*(i*w)/(1-Mav*Cab*w^2)
seega kogu ahela impedants on:
Rat+Mas*i*w+1/(Cas*i*w)+Mav*i*w/(1-Mav*Cab*w^2)=
=Rat + i*(Mas*w-1/(Cas*w)+Mav*w/(1-Mav*Cab*w^2))
siit tuleks leida kompleksarvu moodul - see ongi minu mõõdetud impedants, mille kohta ma küsimuse esitasin
siit tulevad vinged ruutvõrrandid ja värgid. kui keegi viitsib seda teha, siis tuleb peale ruututõstmist kogu murd ühisele nimetajale viia ja seejärel faktoriseerida.
maksimumideks (murru nimetaja nullpunktid) tulevad ikkagi samad kaks resonantsi - valjukas ise, ning inverter. nii et minumeelest on täiesti füüsikaline põhjus neil kahel maksimumil olemas.
aga sageduste nihkumise taga on akustilised takistused - seda siin lihtsustuses arvesse võetud ei ole...