ja klippima hakkas ka subwoofer, ja seda seda me ära ei kuulnud - minu arvates põhjusel et klippimise kohapeal (topeltsagedus) juba muu muusika samuti röökis, ja maskis ära moonutuse.

panin supparijuhtmele ossi külge ja jälgisin klippimise tekkimise hetke. teised kõlarid olid välja lülitatud, ainult suppar mängis.
normaalse signaali korral mängib suppar "tümps-tümps", samal ajal kõik salongipaneelid plärisevad kaasa. aga kui signaalis on veidi valjem koht, nii et ossil on näha klippimine, siis käib konkreetne vali raksakas läbi, seda on võimatu mitte kuulda. aga kõik see toimub sellise valjuse korral, kus keskriba oleks sisuliselt kurdistav ja tõepoolest maskiks selle raksaka ära.

kuulasin sedasama sama lugu mis tallinnas - metallica - one. kui vol nupp oli "-5dB", siis mõningate kohtade peal esines klippimist, aga "-6dB" juures oli juba vähem ja "-8" oli juba päris puhas.
normaalne valjus millega ma seda lugu kuulaksin, oleks "-12dB". seega kokkuvõttes tuleb öelda, et võimendi on minu jaoks piisavalt võimas.

ja minu jaoks õhku jääb endiselt küsimus - kas erinevatel võimenditel on erinev saund? ja kas kaabli jämedus mõjutab saundi sellest võimenditevahelisest erinevusest rohkem või vähem? sellele küsimusele saavad vastata ainult need, kes ütlevad et võimenditel ON erinev sound..

ON.. olen seda omal nahal korduvalt katsetanud, sarnaste tootjapoolsete väljundvõimsuste ja igasuguste võimusiseste crosside väljalülitamisel (kui võimalik) on erinevatel võimenditel ikkagi suht erinev heli.

Isegi samal võimendil on erinev heli, sõltuvalt sellest, kas ta on sisse mäginud või alles uus, soojaks mänginud või just äsja sisse lülitatud. Aga see selleks.
Tegelikult ei tasuks sellepärast muretseda ja selle üle liigselt pead vaevata. Ja need kes seda vahet ei kuule ja eristada ei suuda, ei peaks ennast seepärast veel kuidagi kehvemaks või alaväärsemaks pidama. Peaasi, et nad ise on rahul sellega mida nad kuulavad või kuulevad.

Ühele piisab kahest pitsist, et vinti jääda, teisele on vaja kaht pudelit. Ega siis esimene selle pärast veel viletsam mees pole - oluline on ju hoopis lõpptulemus - tunne sinu sees, mitte tarbitud kogus. Lihtsalt esimese reaalsus on palju odavam ja muretum:-)

Selle jaoks teeme mingi aeg uue testi, mõte juba liigub selles osas.

Tõnu

mina olen käpp kui kunagi supakate kuulamisüritus tuleb

seda ei peaks nimetama alaväärsuseks või kehvuseks. Lihtsalt kohalik statistika näitab, et kogenumad kuulajad ütlevad, et on vahe. siit lihtne järeldus, et see on see üks loomulik samm kogemuste saamise teel. lõpuks on ju terve maailmatäis insenere kes ei, usu et see erinevus on olemas.

kindel on see, et elu on lihtsam ja odavam seda erinevust ignoreerides. ja minumeelest on lausa arengut takistav tegeleda kõlarite installimise asemel võimendite katsetamisega. tuleb ettevaatlikult ja mõistusega suhtuda. aga no kui on ühes kohas mõned võimendid koos ja kalibreeritud, siis ma sellest testist ära ei ütle, ei võta liiga palju aega.

Need insenerid on kõige õnnetumad inimesed. Koolis tampis professor, kes ise oli samasugune õnnetu, neile selle teadmise sügavale pealuu sisse, põhjendas „loogiliselt“ ära ka ja nüüd kannavad need isenerid seda „teadmist“ endaga elulõpuni kaasas. Vaid vähesed suudavad oma programmeeritud staatusest uuesti välja saada ja julgevad isikliku kogemuse varal edasi areneda.

See mida teised sulle „õpetanud“ on, on üsna väärtusetu võrreldes selle väärtusega, mida omab isiklik kogemus.
Aga kui sa oled juba ette skeptiliseks „õpetatud“ siis vähe sellest, et neid nüansse on palju raskem tajuda – suurem osa isegi mitte ei vaevu enam proovima sest nad „teavad“ juba ette, et mingit erinevust ei ole...

Muide üks põhjus miks sellised katsed sageli ebaõnnestuvad, on see, et eiratakse lihtsat ja sadu kordi üle korratud tarkust – iga kett on täpselt nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.
Ja selleks, et testida ühte võimendit teise vastu, peab võimendi olema ahela kõige nõrgem lüli, muidu katse ebaõnnestub kergesti.
6 a tagasi korraldasin RP ruumides, RP poiste abiga, autovõimendite testimise. Asja mõte oli selles, et iga soovija võiks ise oma kõrvadega kuulda kas on vahe või mitte. Kõlariteks olid DLS kodu põrandakõlarid, heliallikas oli ka enamvähem korralik ja võimenditeks olid DLS-i Classic, Reference ja Ultimate seeria 2x100w võimedid. Natukene püüdsime ka ruumi akustiliselt parandada ja kõlarid ning kuulamispunkti akustiliselt õigesti paika panna. Ning juhtmed ja RCA-d ki polnud kõige viletsamad.
Üritusel käis õhtu jooksul oma 20-30 inimest läbi - igasugust rahvast nii skeptikuid, võhikuid kui ka asjatundjaid. Ja peale seda oli aastaid rahu ja vaikus ning võimendite erinevas helis ei kahelnud enam eriti keegi, sest vist praktiliselt kõik, kes kohal käisid, veendusid ise selle erinevuse olemasolus.
Aga elu läheb edasi ja kui uute inimeste jaoks see teema uuesti aktuaalseks muutub, siis on ilmselt aeg ja vajadus ka uue eksperimendi jaoks küps. Aga selle katse õnnestumiseks tuleb see hoolikalt ja läbimõeldult ette valmistada, sest kui korraldada eksperiment lihtsalt mõnes (lisaks veel keskpärases, poolikus, väljahäälestamata ja üleüldse akustiliselt väga keerulises keskonnas) autos, siis paratamatult on ahela kõige tugevamaks lüliks just võimendi ise. Ja kuna isegi keskpärase võimendi kogupotensiaalist jääb sel juhul suurem osa kasutamata, siis võimendi asendamie veelgi parema võimendiga, asjast objektiivset pilti ei anna ja erinevusi on väga raske kuulda. Ja sellisel tasemel eksperimendist võib seepärast rohkem halba kui kasu olla...

Ära muretse, ka insenerid usuvad, et erinevus on olemas Õigemini - audiofiilid usuvad, insenerid teavad. Küsimus on pigem selles, et kas konkreetne erinevus on oluline ja mis on siis see õige, referents. Täiesti moonutusevaba süsteem (mida reaalselt muidugi pole olemas) seda kindlasti pole, kuna kõrv ja aju käsitlevad originaalheli alati teisiti kui selle salvestatud-taasesitatud koopiat. Psühhoakustiline koljusisene töötlus, kui soovite. Kusjuures see erineb indiviidide, rahvuste ja rasside lõikes ja mingit algoritmi ei suuda keegi kokku panna. Siit tulenebki ülikeerukas ülesanne - muuta salvestist taasesituse käigus sääraselt, et see kuulajale meeldiks (aju ära petta).

(jah, ma olen erialalt ja hariduselt elektroonikainsener)

Lausa üllatav sõnavõtt. Eesmärgiks peaks olema ikka hea sound, mitte lihtsus ja odavus. Ja mismoodi mingi asja testimine arengut piirav saab olla?? Ise katsetades/proovides just arenebki kõige rohkem, mina paremat viisi ei tea. Mis ajakulusse puutub, siis kaua sa oled oma autot juba ehitanud, ligikaudu aasta? Selle juures mõni õhtu erinevatele testimistele kulutada on täiesti olematu ajakulu, ma ütleks.

Harry sõnavõtt on väga hea jällegi. Samas on meil plaanis peagi võimendite soundi test ära teha ja justnimelt autos (võimalusel isegi mitmes). See juba vana teema ja küsimus, et miks peab võimendi soundi erinevust toas hea helisüsteemi taga hindama, kui pärast paned selle võimendi ikka autosse ja kasutama hakkad autos. Siin tuleks paika panna testi eesmärk: kas üritada teha üleüldiselt kindlaks, et võimendite soundis on erinevusi (siis testid toas hea helisüsteemi taga) või teha kindlaks, kas enda auto helisüsteemis kuuled võimendite soundis erinevusi (testid autos). Ühest küljest on toas tehtud test üsna mõttetu, sest saadud teadmisega, et võimendite sound on erinev, et ole (mitte tipptasemel) helisüsteemiga autos ju midagi peale hakata. Teisest küljest on muidugi huvitav kogemus seda erinevust ise toas kuulata.
Ise pakun, et ei tee peatselt toimuvas testis võimenditel mingit vahet, aga sellest järeldusest ei tohiks mingit kahju küll tekkida edaspidiseks.

Tõnu

Tõnu, sa ei saa asjale pihta:-)
Võimendi mis tänases autos ei olnud võibolla teisest võimendist parem (loe et märkimisväärset erinevust ei olnud märgata), võib homme selles samas autos, kui seadistusi, elemente, juhtmeid, kõlarite asukohti, jne, on muudetud (aga see protsess toimub iga autos pidevalt), anda hoopis teise tulemuse. Mis on siis tänase katse mõte, kui saadud tulemus on niivõrd ebapüsiv, et võib hetkega muutuda kasvõi peale lihtsate EQ setingute muutmist või juhtmete vahetamist.
Ehk siis, kui parem võimendi ei anna autos oma paremust välja, viitab see otseselt sellele, et süsteem pole veel piisavalt tasemel ja vajab edasiarendust, häälestamist, jne. Ehk siis segavate ja maskeerivate tegurite kõrvaldamist (suurimaks probleemiks pole autos kunagi võimendi, vaid just kõlarid, nende asukoht ja suunatus ja ruumipeegeldused).

Seevastu kodutehnikaga kuulates on tulemus palju objektiivsem, sest enamus takistavaid tegureid (mis autoga kaasnevad) on neutraliseeritud ja võimendi mis oli täna parem, jääb paremaks ka homme.

Ehk siis selleks et kaaluda, kumb kahest kuldsõrmusest on raskem(üks kaalub 7.15 gr ja teine 7,52 gr) tuleb kasutada kaalu, mis suudab näidata ka vähemalt kaks-kolm kohta peale koma. Aga kui panna need sõrmused kaalule mille suurim täpsus on +/- 1gr, siis jõutakse paratamatult järeldusele, et sõrmused kaaluvad ühepalju ja mingit vahet pole.

Enne kirjutasin natuke vist liiga lühidalt:

Kui me selle võimendite soundi testi ära teeme, siis ei saa tulemusi lugeda väga laiapõhjalisteks ning universaalseteks, seda tahad sa öelda ja see on igati loogiline. Üks tõsine helisüsteem on pidevalt muutumises ning kui testi mingi aja pärast korrata, on testi tingimused juba muutunud ning testid pole omavahel enam 100% võrreldavad.

Tõnu

Ma pean väga vähe tõenäoliseks, et me erinevust avastame - süsteem on ikkagi üldiselt nõrk. avastamise väärtus iseenesest oleks suur. nende kahe asja korrutamine annab tulemuseks testi mõttekuse.
testi hind minu jaoks on unetu öö ja sellest tingitud raskemavõitu järgnev tööpäev. lisaks suurenenud risk tallinn-tartu maanteel magama jääda ja põõsasse sõita. lisaväärtusena tuleb võtta toredate inimestega.
kokkuvõttes minu jaoks väga ära ei tasu.

Pigem pean mõttekaks kontrollitud keskkonnas seda vahet enne kuulata, kus tõenäosus on suur (Harry väitel kuulsid kõik osalejad). kui see on tehtud, siis sama katse korraldamine autos, alles siis kui see on mõistlikule tasemele jõudnud.

Mina isiklikult leiaks võimendite kuulamisel poiniti sellisel juhul, kui sa autos, ees kuulates saad nuppudest valida: võim1* ; võim2* ;võim3*

Ja kõikide gain on võrdne, sisend on sama, lihtsalt lülitad kuulama/mängima üht-teist-kolmandat võimendit, siis on vahe kõrvutatav ja tekkib võrdlusmoment. See, et kuulame kõik nüüd DLS'i, siis läheb pool tundi mööda, davai, kuulame nüüd Alpinet... sry, nii ei saa maad ega mütsi aru ja tulemus on spekulatiivne - minu arvamus.

ps. Vadimil ravolaris oli säärane vigur tehtud, kus sai kõlareid, võime, juhtseadmeid lülitada. Sain ise kuulata ja võin öelda, et vahed on olemas, iseasi, kes neid kuulata oskab/avastab.

Igastahes põnev.

Harry, minumeelest siin threadis on juba teada andnud vähemalt kolm võimendi erinevuse kuulamise huvilist. Kui palju vaja on, et seda testi korralikult teha?